PDF

The forms chosen for the expression of negation in the 17th- and 18th-century North Estonian texts

https://doi.org/10.54013/kk728a3

Keywords: old literary language, negation, variation, usage-based method

This article deals with the expression of clausal negation and its variation in the 17th– and 18th-century North Estonian ecclesiastical and didactical texts. The aim of this study is to find out which forms convey clausal negation, how their usage changes during the two centuries, and how large the extent of variation is in the scope of particle-like negation forms. The broader goal is to observe how the literary standard develops during that time.

This study is usage-based and explores 600 different negation clauses (300 tagged examples from either century). The negation forms were chosen randomly from the Corpus of Old Written Estonian.

It was found that during the 200 years the expression of negation changed more towards the vernacular language and the effect of German diminished. Symmetric negative constructions were replaced with asymmetric ones and the extent of variation decreased from nine different particle-like negation forms to six different forms.

Some negation forms disappeared by the beginning of the 18th century (e.g. mitte) and others appeared (e.g. eks). The usage of the native negation form ei increased considerably. The change towards vernacular use was apparent in lexical verb forms as well. During the 17th and 18th centuries the authors started to use more connegative verb forms instead of the inflected ones.

The tendency towards more native usage of negation and the diminishing of variation were caused by the literary language reform, which started at the end of the 17th century and ended in 1739, when the first North Estonian full Bible was published.

Liina Pärismaa (b. 1988), MA, University of Tartu, doctoral student of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, liina.parismaa@ut.ee

References

Lühendid

Jh = Johannese evangeelium

2Jh [IV] 5 = Johannese kiri heebrealastele

Lk [XII] 7 = Luuka evangeelium

1Sm = 1. Saamueli raamat

Kirjandus

Barlow, Michael, Kemmer, Suzanne 2000. Usage Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications.

Blume, Christoph 1666. Geistliche Wochen-Arbeit. Leipzig: S. Spörel. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:284693 (30. IX 2017).

Bybee, Joan L. 2010. Language, Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan L., Beckner, Clay 2010. Usage-based theory. – The Oxford Handbook of Linguistic Analysis. Oxford: Oxford University Press, lk 827–856. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199544004.013.0032

Coussé, Evie, Mengden, Ferdinand von 2014. Usage-Based Approaches to Language Change. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/sfsl.69

Erelt, Mati 2017. Eitus. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu III.) Toim M. Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 181–195.

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache. Reval: A. Simon. http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=243 (25. IX 2017).

Habicht, Külli 2001. Eesti kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae estonicae universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Habicht, Külli, Penjam, Pille, Prillop, Külli 2015. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100071 (25. IX 2017).

Hennoste, Tiit 2009. ei ole ja pole kasutus suulises spontaanses eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 54 (2008). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 72–93.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga. [Faksiimileväljaanne: Johann Hornung. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga 1693. Eingeleitet und herausgeben von Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.]

Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu.

Kilgi, Annika 2012. Eitusvormid 17.–18. sajandi eesti piibliversioonides. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13.) Tallinn: Tallinna Ülikool, lk 106–137.

Kingisepp, Valve-Liivi, Prillop, Külli, Habicht, Külli 2004. Eesti vana kirja­keele korpus: mis tehtud, mis teoksil. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 272−280.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lill, Anne 1988. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 7–17.

Metslang, Helle, Habicht, Külli, Pajusalu, Karl 2011. Developmental paths of interrogative particles: The case of Estonian. – Folia Linguistica Historica, kd 32, lk 149−187. https://doi.org/10.1515/flih.2011.006

Miestamo, Matti 2005. Standard Negation: The Negation of Declarative Verbal Main Clauses in a Typological Perspective. Berlin–New York: Mouton de Gruyter.

Miestamo, Matti 2009. Negation. – Grammar, Meaning and Pragmatics. Toim Frank Brisard, Jan-Ola Östman, Jef Verschueren. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 208–229. https://doi.org/10.1075/hoph.5.12mie

Penjam, Pille 2010. Eituskategooria Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 138–160.

Piiblikonverentsid 2003 = Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. Koost Leino Pahtma, Kai Tafenau. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Prillop, Külli 2001. Georg Mülleri jutluste verbivormistik. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Reila, Heiki 2007. Müncheni käsikirjast ja selle seostest Johann Hornungi tõlkega: keelelisi tähelepanekuid. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Koost Kristiina Ross. Toim H. Reila, K. Ross, Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 556–563.

Reiman, Villem 1895. Bengt Gottfried Forselius. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. Kolmas leht. Trükitud Eesti Üliõpilaste Seltsi kuluga, lk 7–52.

Ross, Kristiina 2006. „Lühike sissejuhatus” ja eesti piiblitõlge. – Lühike sisse­juhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järesõna kirjutanud Annika Kilgi ja K. Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, C26–C53.

Ross, Kristiina 2007. Rootsiaegsete põhjaeestikeelsete Uue Testamendi tõlke­käsikirjade osast eesti kirjakeele kujunemisloos. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Koost K. Ross. Toim Heiki Reila, K. Ross, Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 545–550.

Ross, Kristiina 2009. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 553–558.

Ross, Kristiina 2011. Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 117–127.

Ross, Kristiina 2013. Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 210−224. https://doi.org/10.3176/esa58.10

Ziegelmann, Katja 2008. Eitusest eesti vanas kirjakeeles. – Koolitus ku keele ja kultuuri umamoodu hoitja. Haridus keele ja kultuuri omapära hoidjana. (Võro Instituudi toimõndusõq 22.) Toim Jüvä Sullõv. Võro: Võro Instituut, lk 84–96.

Ziegelmann, Katja 2011. Die Verneinung im Estnischen: Zum Abbau des finiten Verneinungsverbs im älteren Schriftestnischen. Dissertation. Göttingen. http://hdl.handle.net/11858/00-1735-0000-0006-AEDC-7 (1. X 2017).

Tafenau, Kai 2011. Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde… – Tuna, kd 14, nr 1, lk 41–59.

Allikad

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm (15. X 2017):

Blume, Christoph 1662. Das Kleine Corpus Doctrinæ. Reval: A. Simon.

Blume, Christoph 1667. Geistliche Hohe Fäst-Tahgs Freude. Leipzig: S. Spörel.

Helle 1732 = Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache, V. Colloquia Esthonica. Halle: Stephan Orban.

Müller, Georg 1600–1606. Jutluste käsikiri.

Piibel 1739 =   Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Tallinn: J. J. Köhler.

Stahl, Heinrich 1632–1638. Hand- vnd Haußbuch I–IV. Riga–Reval.

Stahl, Heinrich 1641, 1649. Leyen Spiegel I–II. Reval.

UT 1715 = Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna 1715. Tallinn: J. C. Brendeken.