2023 2022 2021 2020 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Search
Close search
|
ee
2023 2022 2021 2020 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Search
Close search
|
ee
2019
1-2 3 4 5 6 7 8-9 10 11 12
Full Year
2023 2022 2021 2020 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
< Back to contents
PDF

About translation in the EU institutions

https://doi.org/10.54013/kk735a6

Keywords: translation, translators, translation studies, legislation, translation industry, machine translation

This article examines mainly four topics: 1) the impact of the European Union’s multilingualism policy on the Estonian language, 2) the role of translation in implementing multilingualism, 3) the translation pipeline in EU institutions, and 4) changes in the translator’s profession. Based on statistics, the author shows that the Estonian language entities in eight EU institutions translate yearly more than 200,000 pages of EU documents into Estonian. At the same time terminologists and translators of the Commission, Council and European Parliament introduce several thousand new terms into the IATE database (InterActive Terminology for Europe). The total number of Estonian terms in IATE covering all fields of the activity of the EU is 60,249 (by 30.09.2018). The author argues that the multilingualism policy and the status of being one of the 24 official languages creates favourable conditions for the development of the Estonian language. At the same time, the author highlights some problematic areas and risks which may affect the Estonian culture due to the so-called Eurolanguage, a by-product of EU legislation drafting and translations.

The author also looks into the role of translation in the EU legislative procedure, issues related to machine translation and changes in the translator’s profession, based on the new European Master in Translation (EMT) Competence Framework. The author makes some proposals to enhance cooperation between the translation departments of EU institutions and Estonian authorities, as well as suggests some joint research topics (e.g. translation industry, Eurolanguage/Eurolect, etc.). The main idea underlying the article is that the current industry based translation process and methodology used in the EU institutions differs from the traditional romantic concept of authorship used for centuries in translation theory and practice.

Heiki Pisuke (b. 1955), PhD, European Commission, Directorate General for Translation, Head of the Estonian Language Department (European Commission DGT, ARIA 00/B040, L-2920, Luxembourg); Visiting Professor at the University of Tartu (Law); heiki.pisuke@ec.europa.eu

References

Arengukava 2018 = Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust. (Eelnõu.) Haridus- ja Teadusministeerium, märts 2018. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keelevaldkonna_arengukava_eelnou_8.03.2018.pdf (31. XII 2018).

DGT Annual Activity Report 2016 = Annual Activity Report. Directorate-General for Translation, European Commission. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/aar-dgt-2016_en_0.pdf (31. XII 2018).

DGT Annual Activity Report 2017 = Annual Activity Report. Directorate-General for Translation, European Commission. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/dgt_aar_2017_final.pdf (31. XII 2018).

Dreving, Marek 2014. Pidurdamatult kasvav infohulk nõuab tõlkimiselt uutmoodi käsitlusviisi. – Õiguskeel, nr 3. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/marek_dreving._pidurdamatult_kasvav_infohulk_nouab_tolkimiselt_uutmoodi_kasitusviisi.pdf (31. XII 2018).

Eesti keeleseisund 2017 = Eesti keeleseisund. Aruanne mai 2017. TÜ sotsiaal­teaduslike rakendusuuringute keskus, Balti Uuringute Instituut. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/aruanne_2017.pdf (31. XII 2018).

EMT Competence Framework = European Master’s in Translation Competence Framework 2017. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/emt_competence_fwk_2017_en_web.pdf (31. XII 2018).

IATE = InterActive Terminology for Europe. http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=86Vre5e3faVbNr9BC0Y5kwqVDzlRs7SacuZIfeMbtbnpczizeBL7!-2090179866?method=load (31. XII 2018).

Ilja, Merit 2011. Eurotekstide tõlkimise põhimõtetest ja probleemidest. – Õiguskeel, nr 1. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/merit_ilja._eurotekstide_tolkimise_pohimotetest_ja_probleemidest.pdf (31. XII 2018).

Institutsioonidevaheline stiilijuhend. Brüssel–Luxembourg: Euroopa Liidu Välja­annete Talitus, 2011. http://publications.europa.eu/code/et/et-000100.htm (31. XII 2018).

Kaldjärv, Klaarika 2017. Teooria ja praktika vahel ehk ikka puuduvast tõlkekriitikast. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 939–943. https://doi.org/10.54013/kk721a4

Language Industry Survey 2018 = Expectations and concerns of the European Language Industry 2018. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2017_language_industry_survey_report_en.pdf (31. XII 2018).

Merilai, Arne 2017. Tüviteksti mõistest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 737–752. https://doi.org/10.54013/kk719a1

Nõukogu 15. aprilli 1958. a. määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. – Euroopa Ühenduste Teataja (EÜT) 17, 6.10.1958, Euroopa Liidu Teataja (ELT) eriväljaanne 01/01, lk 3.

Pajusalu, Karl 2018. Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest. – Ettekanne Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvahelisel konverentsil „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III” 24. IV 2018 Rakveres.

Pisuke, Heiki 2013. Eurokeelest, eurotekstide tõlkimisest ja tõlkijatest. – Riigi­kogu Toimetised, nr 27, lk 9−20. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-27/eurokeelest-eurotekstide-tolkimisest-ja-tolkijatest (31. XII 2018).

Pisuke, Heiki 2015. Õigusaktide tõlkimine Euroopa Liidu institutsioonides. – Õiguskeel, nr 2. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/heiki_pisuke._oigusaktide_tolkimine_euroopa_liidu_institutsioonides.pdf (31. XII 2018).

Pisuke, Heiki 2016. Kus on eurokeele kodu? – Õiguskeel, nr 1. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/heiki_pisuke._kus_on_eurokeele_kodu.pdf (31. XII 2018).

Pisuke, Heiki 2017. Tõlkimine ja uus eesti keelestrateegia. – Õiguskeel, nr 3. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/heiki_pisuke._tolkimine_ja_uus_eesti_keelestrateegia.pdf (31. XII 2018).

Rahvahääletuse tulemuste kinnitamine. Vabariigi Valimiskomisjoni 05.10.2003 otsus. Vastu võetud 03.10.2003 nr 90. RT I 2003, 63, 426. https://www.riigi­teataja.ee/akt/630398 (31. XII 2018).

Sibul, Ingrid 2018. Masintõlge ja eestikeelsed õigustekstid – ühe tõlkija senised koge­mused Euroopa Komisjonis. − Õiguskeel, nr 2. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ingrid_sibul._masintolge_ja_eestikeelsed_oigustekstid_-_uhe_tolkija_senised_kogemused_euroopa_komisjonis.pdf (31. XII 2018).

Teras, Liina 2017. Õigustõlke võlud ja valud Euroopa Liidu kohtusüsteemis. −Kohtute aastaraamat 2017, lk 83–93. http://www.ekou.ee/mat/Kohtute-aastaraamat-2017.pdf (31. XII 2018).

Translation as Part of the Commission’s Decision-making Process. Communication to the Commission. Brussels, 22.4.2016 C(2016) 2000 final. http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2016/EN/3-2016-2000-EN-F1-1.PDF (31. XII 2018).

Uus mitmekeelsuse raamstrateegia = Uus mitmekeelsuse raamstrateegia. Euroopa Komisjoni teatis Nõukogule, Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Brüssel 22.11.2005, KOM(2005) 596 lõplik. https://www.hm.ee/sites/default/files/mitmekeelsuse_raamstrateegia.pdf (31. XII 2018).

< Back to contents