More on the language of Agenda Parva

Väino Klaus

doi:https://doi.org/10.54013/kk740a4

Keywords: Tartu dialect, Agenda Parva, Estonian language history

The Catholic church manual Agenda Parva (1622) is a South Estonian linguistic monument. Its language has been studied since 1938, but some specifications are still in order. In the phrase omme wiide mielde-ga ‘with one’s own five senses’ (modern spelling omme viide meeldega) omme should not be interpreted as an erroneously spelt genitive singular but rather as the genitive plural of the pronoun oma ‘one’s own’, spelt according to the general principle followed throughout the publication, notably that a long consonant is rendered by doubling the letter. As for wiide (the middle word of the phrase) it has hitherto been interpreted as a very archaic genitive singular. However, the agreement of the first and last members suggests the possibility of similar agreement applying to the middle member. Indeed, the form wiide looks exactly like the regular consonant-stem de-marked genitive vīᴅè << *vīt̆ten of the biradical word viis ‘five’, conforming to the sound change t̆t > ᴅ after the 2^nd-quantity vowel or diphthong of the first syllable, characteristic of Tartu dialect. Hence we can conclude that the translators/compilers of Agenda Parva made up a word form that was phonetically correct, but typically for native speakers of Indo-European languages they violated a rule applying in South Estonian as well as in most Finno-Ugric languages, which requires that the noun modified by a numeral should be used in the singular, and this means that there should have been oma viie meelega, not omme wiide mielde-ga.

Väino Klaus (b. 1949), Linguistica Uralica, Editor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), lu@eki.ee

References

Agenda Parva. In commodiorem usum Sacerdotum Provinciae Livoniae conscripta. Brunsbergae, Typis Georgij Schönfels, Anno M.DC.XXII. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:287685 (22. V 2019).

Ariste, Paul 1972. Das Niederdeutsche im Estnischen. – Sovetskoe Finno-Ugrovedenie, kd VIII, nr 2, lk 91–99. [Советское финно-угроведение, VIII: 2, 91–99.]

Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid: eesti keele kontakte teiste keeltega. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 14.) Tallinn: Valgus.

Bergman, Gösta 1988. Kortfattad svensk språkhistoria. Stockholm.

EBL = Eesti biograafiline leksikon. I. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused = Academicae Societatis Historicae scripta, Estonia 2.) Tartu: Loodus, 1926.

Freymuth, Otto 1938. Agenda Parva Brunsbergae M.DC.XXII. Eestikeelseid tekste vastureformatsiooniaegsest katoliku preestrite käsiraamatust. Handbüchlein für katholische Geistliche aus Livlands Polenzeit. Tartu: J. G. Krüger. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:280679

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. Kolmas, korjattu ja lisätty painos. Helsinki: Otava.

Ikola, Osmo 1982. Etelävirolainen käsikirja vuodelta 1691. Lisä virolaisen varhaiskirjallisuuden historiaan. – Sananjalka. Suomen Kielen Seuran vuosikirja, kd 24, lk 97–120.

Ikola, Osmo 1983. Vanhan etelävirolaisen käsikirjan esipuhe. – Sananjalka. Suomen Kielen Seuran vuosikirja, kd 25, lk 134–142. https://doi.org/10.30673/sja.86457

Jakoobi, Marian 1983. Lisandusi XVII sajandi eesti kirjavara ajaloole. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 72–79.

Kask, Arnold 1958. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. (Emakeele Seltsi toimetised 2.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Kask, Arnold 1980. Eesti keele ajalooline grammatika. Häälikulugu I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 16.) Tallinn: Valgus.

Keem, Hella 1970. Tartu murde tekstid. (Eesti murded III.) Tallinn: Valgus.

Laanekask, Heli, Erelt, Tiiu 2003. Written Estonian. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary Series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 273–342.

Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.

Majtinskaja, Klara E. 1974. Voprosy sravniteĺnogo sintaksisa finno-ugorskih jazykov. – Osnovy finno-ugorskogo jazykoznanija (Voprosy proishoždenija i razvitija finno-ugorskih jazykov). Moskva: Nauka, lk 383–396. [Клара Е. Майтинская, Вопросы сравнительного синтаксиса финно-угорских языков. – Основы финно-угорского языкознания (вопросы происхождения и развития финно-угорских языков). Москва: Наука, 1974, 383–396.]

Mägiste, Julius 1939. Agenda Parva Brunsbergae M.DC. XXII. Eestikeelseid tekste vastureformatsiooniaegsest katoliku preestrite käsiraamatust. J. G. Krüger, Tartu, MCMXXXVIII. – Eesti Kirjandus, nr 4, lk 189–191.

Peebo, Jaak 1996. Mis oli lõunaeesti kirjakeeles enne Wastset Testamenti? – Wastne Testament 1686. Konverentsi ettekanded 26.–27. aprill 1996. (B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised 2.) Tartu, lk 21–36.

Peebo, Jaak 2001. Wastse Testamendi lugu. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus.

Pettersson, Gertrud 1996. Svenska språket under sjuhundra år. En historia om svenskan och dess utforskande. Lund.

Pomozi, Péter 2003. A nemzeti és a regionális irodalmi nyelvek viszonya Észtországban. – Köszöntő könyv Kiss Jenő 60. születésnapjára. Budapest, lk 457–465.

Pomozi, Péter 2007. Kodukeele õigused Kagu-Eestis. „Agenda Parva” tähendus lõunaeesti kirjakeele ajaloos. – Õdagumeresoome kodo. Läänemeresoome kodu. Konvõrents Võrol, 19.–21. rehekuul 2006. (Võro Instituudi toimõndusõq 20.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võru Instituut, lk 75–86.

Pomozi, Péter 2013. „Agenda Parva” kultuuriloolisest taustast. – ESUKA/JEFUL, kd 4, nr 3, lk 145–156. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.07

Rätsep, Huno 1979. Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Rätsep, Huno 1982. Eesti keele ajalooline morfoloogia I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Saareste, Andrus 1938. Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel, kd 17, nr 7–8, lk 196–213.

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. https://www.saob.se (22. V 2019).

Särg, Taive 2005. The early history of Estonian speech prosody studies. – Linguistica Uralica, kd XLI, nr 2, lk 81–90.

TSJ = Tartumaa saja-aastaste jutud. (Valimik murdetekste V.) Kogunud Hella Keem. Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts, 1995.

Tuldava, Juhan 1969. Rootsi keele grammatika. Svensk grammatik. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Wessén, Elias 1958. Svensk språkhistoria I. Ljudlära och ordböjningslära. Femte upplagan. Lund: Almqvist & Wiksell.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 2011. Eesti keele grammatika. Tlk Heli Laanekask. Toim Ellen Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.