PDF

Finnish drama in Soviet Estonian theatre

https://doi.org/10.54013/kk744a1

Keywords: cultural transfer, repertoire, Finnish drama, Soviet Estonian theatre

The article deals with the reception of Finnish plays and adaptations of Finnish novels in the Soviet Estonian theatre (1944–1991), relying on the theory of cultural transfer. It first describes the mechanisms to form and control the theatre repertoire in Soviet Estonia. The productions of Finnish drama are then examined by different periods: Stalinism and the “thaw” – interruption and then the return of Finnish classics to the stage; the late 1960s and the 1970s – first stage productions of Finnish contemporary drama and productions of classics in a modern style; the 1980s – stage productions based on folklore and the epic Kalevala; theperiod of the restoration of Estonian independence – politically motivated interpretations of Finnish contemporary drama. In general, the repertoire was dominated by classics; the most popular authors were Hella Wuolijoki and Aleksis Kivi. Regular contact with Finnish contemporary literature only occurred in the mid-1980s. The main strategies of reception were acceptance and adaptation. In the Estonian the­atre, Finnish dramas helped to construct an imaginary “golden past”, which, on the basis of similarity, fed the nostalgia of Estonians for the lost times and contributed to the preservation of Estonianness. In late Soviet Estonia theatrical productions based on Kalevala and folklore acquired an additional mission of building up a Finno-Ugric identity different not only from the Soviet one, but also from Indo-European models.

Luule Epner (b. 1953), PhD, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Associate Professor of Estonian Literature, epner@tlu.ee

References

Arhiiviallikad

Kunstinõukogu protokoll = RAT Vanemuise kunstinõukogu protokoll 23. I 1961. Vanemuise raamatukogu.

Kirjandus

Agur, Rein 2017. Avangard ja underground nukukunstis. Vestlus Rein Aguriga. – Teater. Muusika. Kino, juuli–august, lk 33–38.

Annist, August 1969. „Kalevala” kui kunstiteos. Tallinn: Eesti Raamat.

Arukask, Madis 2018. Soomeugrilusest eesti rahvuspildis – kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus? – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 104–117. https://doi.org/10.54013/kk723a12

Balbat, Maris 1972. Kompromissitu Marina. – Teatrimärkmik 1968/69. Koost M. Balbat, Kadi Vanaveski. Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, Eesti Raamat, lk 143–150.

Burke, Peter 2009. Cultural Hybridity. Cambridge, Malden: Polity Press.

Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest. – Sirp ja Vasar 7. IX 1946, lk 1.

Epner, Luule 2015. Teatrite mängukava. – Eesti sõnateater 1965–1985. I. Peatoim Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 166–207.

Epner, Luule 2018. „Kalevala” eesti teatris. – Teatrielu 2017. Koost Madli Pesti, Tambet Kaugema. Tallinn: Eesti Teatri­liit, Eesti Teatri Agentuur, lk 238–260.

Espagne, Michel 1999. Les transferts culturels franco-allemands. Paris: Presses Universitaires de France. https://doi.org/10.3917/puf.espag.1999.01

Espagne, Michel 2013. La notion de transfert culturel. – Revue Sciences/Lettres, nr 1. http://rsl.revues.org/219 (5. IV 2019). https://doi.org/10.4000/rsl.219

Haan, Kalju 1969. Mulluse parima soome näidendi esietendus Draamateatris. – Sirp ja Vasar 7. III, lk 4.

Haan, Kalju, Ott, Urmas 2012. Eesti teater. Nõudmiseni. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

Heinapuu, Andres 1991. Kaks Kalevala-aasta lavastust. – Teatrielu 1985. Koost Sirje Endre, Margot Visnap. Tallinn: Eesti Raamat, lk 15–26.

Hennoste, Tiit 1997. Kaanon. Kaanan. – Vikerkaar, nr 12, lk 59–70.

Ird, Kaarel 1982. Epp Kaidu teatritee. – Epp Kaidu kaasaegsete mälestustes. Koost Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Raamat, lk 29–62.

Kaljundi, Linda 2018. Eestlased kui soomeugrilased. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 95–106.

Karja, Sven 2017. Eesti teatrite repertuaari koostamise põhimõtted 1986–2006. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 19, lk 89–111.

Kask, Karin 1987. Eesti nõukogude teater 1940–1965. Sõnalavastus. Tallinn: Eesti Raamat.

Kask, Karin, Vellerand, Lilian 1980. Inimesed teatrisaalis. Tallinn: Perioodika.

Kruus, Oskar 1999. Hella Wuolijoki. Tallinn: Virgela.

Kuldkepp, Mart 2013. The Scandinavian connection in early Estonian nationalism. – Journal of Baltic Studies, kd 44, nr 3, lk 313–338. https://doi.org/10.1080/01629778.2012.744911

Laitinen, Kai 1994. Soome kirjanduse ajalugu. Tlk Piret Saluri. Tallinn: Vagabund.

Leppik, Helle 2006. Ugala aja lugu. [Viljandi]: Ugala.

Liski, Paavo 1980. [Intervjuu.] – Apu, nr 7, 15. II, lk 56–59.

Olesk, Sirje 2005. Uus põlvkond hõimutöös. – Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944. Koost S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 39–52.

Paavolainen, Pentti 1992. Teatteri ja suuri muutto. Ohjelmistot sosiaalisen murroksen osana 1959–1971. Helsinki: Kustannus OY.

Petersoo, Pille 2005. Kas „teine” on alati negatiivne? – Vikerkaar, nr 10–11, lk 109–117.

Rebane, Elo 2002. Teater ja sotsiaalne kontekst. Eesti teater aastatel 1948–1953 ja 1988–1993. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, teatriteaduse ja kirjandus­teooria õppetool.

Rebane, Hilve 1976. „Veel on tarvis parvepoisse…” – Edasi 22. VIII.

Rähesoo, Jaak 2006. Omajuur ja kaleidoskoop. Kaks teatrimudelit. – Akadeemia, nr 11, lk 2391–2406.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. 1. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Rähesoo, Jaak 2015. Ingo Normet. – Eesti sõnateater 1965–1985. I. Peatoim Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 574–593.

Seppälä, Mikko-Olavi, Tanskanen, Katri (toim) 2010. Suomen teatteri ja draama. Helsinki: Like.

Talts, Leida 2000. Pärnu teatrilugu 1875–1991. [Tallinn: Eesti Raamat].

Teatriuudiseid Soomest. Vestlus Helsingi Rahvateatri dir. Eino Salmelaisega. – Teater 1936, nr 8, lk 292–295.

Tobro, Valdeko 1969. „Põletatud oranž”. – Õhtuleht 12. III.

Tonts, Ülo 1989. Poliitika tegijad ja poliitika ohvrid. – Sirp ja Vasar 9. VI, lk 6.

Türk, Eduard 1964. Sinilindu püüdmas. Teatrimälestusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Valton, Arvo 1985. „Kullervo” elukäsitusest. – Looming, nr 5, lk 715–716.

Veski, Kristi 2014. Eesti teatrikontaktid Soomega aastatel 1906–1939. Bakalau­reusetöö.Tartu Ülikool, teatriteaduse õppetool. http://hdl.handle.net/10062/42449 (11. X 2019).

Veskimägi, Kaljo-Olev 1996. Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Tallinn: K.-O. Veskimägi.

Viller, Jaak 2015. Teatrisüsteem Nõukogude Eestis. – Eesti sõnateater 1965–1985. I. Peatoim Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–72.

Wilmer, Steve E., Koski, Pirkko 2006. The Dynamic World of Finnish Theatre. Helsinki: Like.

Ülevaade Eesti NSV Teatriühingu tegevusest 1969–1972. Materjal Eesti NSV Teatriühingu IV kongressile. Koost Ants Päiel. Tallinn: Eesti Raamat, 1973.

Yurchak, Alexei 2006. Everything Was Forever, Until It Was No More. The Last Soviet Generation. Princeton–Oxford: Princeton University Press.