Holistic desire and fear of fragmentation in the works of Johannes Semper 


Keywords: gender, body, Henri Bergson, organicism, modern female dancer, World War I

The aesthetic programme of Estonian modernist writer Johannes Semper (1892–1970) is permeated by ideas of holism and organicism. The article explores what could have motivated/reinforced such a value system and how it might have affected Semper’s representations of body and gender.

From the philosophical point of view Semper’s works have been moulded, firstly, by a cognitive strand of German romanticism called organicism, according to which an artistic achievement is also organic, i.e. coming from the living world. Accordingly, an authentic work of art cannot be divided without causing irreparable damage to the whole. Also, it is the opposite of everything artificial. Secondly, Semper was fascinated by Henri Bergson’s philosophy, on which basis he insists on the integrity and organic nature of the literary situation, the form of the works and the bodies of the characters. For Semper, Bergson’s duration, for example, means an interconnection of phenomena, aims and bodies, recurring in Semper’s oeuvre as a chain  motif. He also often applies Bergson’s concept of intuition, believing that the organic intertwining of life and art, body and spirit, content and form can only be perceived intuitively, not analytically.

Semper’s holistic desire and his fear of fragmentation were further enhanced by the material and discursive traumas entailed by the First World War. In literary studies the divisive impact of war is often associated with a compensatory holistic desire, which can also be sensed in Semper’s male characters. Thus the characters, together with Semper as implied author, start on a quest for the organic and integral. Those virtues are mainly seen in the body of a dancing female imaged according to Isadora Duncan. For a male spectator the dancing woman appears as an embodiment of organic fusion, where one becomes both body and spirit as well as the dancer and the dance. The activity seems to have no residue, so complete is the fusion. A similar blending, without residue, is a prerequisite of a high-quality literary whole. At the same time the author uses mention of bodily discharges (secretions and excretions) to develop negative associations for certain characters. Such formal pedantry and intolerance against leaking bodies form a gloomy layer of Semper’s pathos-laden holism, a layer carrying some meanings deeply rooted in gender and the body.

Merlin Kirikal (b. 1986), MA, Tallinn University, doctoral student in Cultural Studies (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), merlinkirikal@gmail.com


Abrams, Meyer H. 1971 [1953]. The Mirror and the Lamp. Romantic Theory and the Critical Tradition. London-Oxford-New York: Oxford University Press.
Adams, Vilmar 1934. Semperi “Armukadedus”. – Üliõpilasleht 20. XI, nr 13, lk 462-464.
Armstrong, Tim 1998. Modernism, Technology and the Body. A Cultural Study. Cambridge: Cambridge University Press.
Armstrong, Tim 2005. Modernism. A Cultural History. Cambridge: Polity Press.
Bell, Michael 2003. Nietzscheanism: The superman and the all-too-human. – A Concise Companion to Modernism. Toim David Bradshaw. Malden-Oxford-Victoria: Blackwell Publishing, lk 56-74.
Bergson, Henri 2005. Loov evolutsioon. Tlk Margus Ott. (Avatud Eesti raamat.) Tartu: Ilmamaa.
Bergson, Henri 2006. Essee teadvuse vahetutest andmetest. Tlk Margus Ott. (Avatud Eesti raamat.) Tartu: Ilmamaa.
Bergson, Henri 2007. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tlk Margus Ott. – Akadeemia, nr 8, lk 1743-1778.
Carden-Coyne, Ana 2009. Reconstructing the Body. Classicism, Modernism, and the First World War. Oxford: Oxford University Press.
Childs, Peter 2008 [2000]. Modernism. London-New York: Routledge.
Cranny-Francis, Anne; Waring, Wendy; Stravropoulos, Pam; Kirkby, Joan 2003. Gender Studies: Terms and Debates. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Fairer, David 2009. Organising Poetry. The Coleridge Circle, 1790-1798. Oxford: Oxford University Press.
Fuller, Loie 1913. Fifteen Years of a Dancer’s Life, With Some Account of Her Distinguished Friends. London: Herbert Jenkins Limited. https://archive.org/details/fifteenyearsofda00fullrich (13. V 2019).
Gillies, Mary Ann 2003. Bergsonism: Time out of mind. – A Concise Companion to Modern­ism. Toim David Bradshaw. Malden-Oxford-Victoria: Blackwell Publishing, lk 95-115.
Hennoste, Tiit 2016. Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I. (Heuremata.) Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hinrikus, Mirjam 2013. Modernsuskogemuse kriisist A. H. Tammsaare loomingus ja romaanis “Ma armastasin sakslast”. – Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan “Ma armastasin sakslast”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 2.) Toim M. Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 11-48.
Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically european and/or upstart? Decadence in an Estonian key. – Nordic Literature and Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York-London: Routledge, lk 175-191.
Hinrikus, Mirjam; Kass, Lola Annabel; Pählapuu, Liis (toim) 2017. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Johnson, Allan 2017. Masculine Identity in Modernist Literature. Castration, Narration, and a Sense of the Beginning, 1919-1945. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Jones, Susan 2009. ‘Une écriture corporelle’: The Dancer in the text of Mallarmé and Yeats. – The Body and The Arts. Toim Corinne Saunders, Ulrika Maude, Jane Macnaughton. Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 237-253.
Jones, Susan 2013. Literature, Modernism, and Dance. Oxford: Oxford University Press.
Karelson, Marit 2015. Kui kirjandus jäi aega kinni: sõjast ja kirjandusest Johannes Semperi loomingus. – Esimene maailmasõda eesti kultuuris. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17.) Toim Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 261-283.
Kermode, Frank 2004 [1957]. Romantic Image. London-New York: Routledge Classics. ­Taylor and Francis e-Library.
Kirikal, Merlin 2016. “Uus naine” Johannes Semperi romaanis “Armukadedus”. – Ariadne Lõng, nr 1-2, lk 20-36.
Kirikal, Merlin 2017. Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus “Ellinor”. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 417-433.
Kirikal, Merlin 2020 (ilmumas). Pygmalioni ja Narkissose müüdi modernsed tõlgendused: Friedebert Tuglase “Felix Ormusson” (1915) ja Johannes Semperi “Hiina kett” (1918). – “Mäng ja melanhoolia”. Friedebert Tuglase “Felix Ormusson”. Toim Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Kivimäe, Jüri 2008. Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid. – Methis, nr 1-2, lk 21-41.
Kivimäe, Jüri 2015. Sõda ja kultuuriline pööre. – Esimene maailmasõda eesti kultuuris. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17.) Toim Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 23-75.
LaMothe, Kimerer L. 2005. “A God Dances Through Me”: Isadora Duncan on Friedrich Nietzsche’s Revaluation of Values. – The Journal of Religion, kd 85, nr 2, lk 241-266.
Lyytikäinen, Pirjo; Rossi, Riikka; Parente-Čapková, Viola; Hinrikus, Mirjam 2020. Afterword. The specters of decadence in later nordic literature. – Nordic Literature of Decadence. Toim P. Lyytikäinen, R. Rossi, V. Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York-London: Routledge, lk 257-272.
Manning, Susan Allenne; Benson, Melissa 1986. Interrupted continuities: Modern dance in Germany. – The Drama Review: TDR, kd 30, nr 2, lk 30-45.
Nicholls, Peter 2009 [1995]. Modernisms. A Literary Guide. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Nietzsche, Friedrich 1996. Ecce Homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse. Tlk Jaan Undusk. (Avatud Eesti raamat.) Tartu: Ilmamaa.
Ojam, Indrek 2018. Modernismi muutuv tähendus eesti kirjanduskultuuris. Rekonstrueerimiskatse. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 541-559.
Ott, Margus 2009. Henri-Louis Bergson. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata.) Toim Epp Annus. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 85-106.
Posman, Sarah 2013. Modernist energeia: Henri Bergson and the romantic idea of language. – Understanding Bergson, Understanding Modernism. Toim Paul Ardoin, S. E. Gontarski, Laci Mattison. New York-London-New Delhi-Sydney: Bloomsbury, lk 213-227.
Semper, Johannes 1910/11. Sümbolismus ja Saksa romantismus. – Noor-Eesti. Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri, nr 5-6, lk 445-467.
Semper, Johannes 1915a. Filosoofilised kirjad. H. Bergson, Aeg ja muutuvus. – Vaba Sõna, nr 1, lk 23-27.
Semper, Johannes 1915b. Filosoofilised kirjad. Sümbool ja reaalsus. – Vaba Sõna, nr 7-8, lk 208-212.
Semper, Johannes 1917. Pierrot. Tallinn: Siuru.
Semper, Johannes 1918. Hiina kett. Tartu: Odamees.
Semper, Johannes 1919. Näokatted I. Esseede kogu. Tartu: Odamees.
Semper, Johannes 1922. Maa ja mereveersed rytmid. Luuletused 1920-21. Tallinn: Tarapita.
Semper, Johannes 1927a. Meie kirjanduse teed. Kirjanduslikud arvustused. Tartu: Loodus.
Semper Johannes 1927b. Ellinor. Tartu: Loodus.
Semper, Johannes 1927c. Sillatalad. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liidu Kirjastus.
Semper, Johannes 1929. Kolm kehakunsti õhtut “Vanemuises”. – Looming, nr 10, lk 1307-1309.
Semper, Johannes 1931. Elulähedusest ja vaimulähedusest. – Looming, nr 4, lk 415-424.
Semper, Johannes 1934. Armukadedus. Tartu: Loodus.
Semper, Johannes 1947. Kivi kivi peale. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst.
Semper, Johannes 1971. Tuglast üle lugedes. – J. Semper, Mõtterännakuid II. Teosed VIII. Tallinn: Eesti Raamat, lk 152-166.
Semper, Johannes 1978. Mälestused. Teosed XII. Tallinn: Eesti Raamat.
Siirak, Erna 1969. Johannes Semper. Tallinn: Eesti Raamat.
Tate, Trudi 2013. Modernism, History and the First World War. Penrith: Humanities-Ebooks.
Tuglas, Friedebert 2004 [1935]. Eesti romaan 1934. – F. Tuglas, Kogutud teosed 10. Kriitika VII. Kriitika VIII. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 290-311.
Undusk, Jaan 1997. Tühjusest endasse tõmbavast. Austria eestlase vaimusilmas. – Looming, nr 5, lk 657-679.
Undusk, Jaan 2009. Repertoorium. Saatetekste Tuglase teostele. – Friedebert Tuglas, Valik proosat. Kommenteeritud autoriantoloogia. Koost J. Undusk. Tallinn: Avita, lk 453-677.
Undusk, Jaan 2015. Mälupaik sinepigaas. Esimene maailmasõda, keemiarelv ja kirjandus. – Esimene maailmasõda eesti kultuuris. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17.) Toim Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 195-260.
Walzel, Oskar 1965 [1932]. German Romanticism. Tlk Alma Elise Lussky. New York: Frederick Ungar Publishing Co.