What is ‘laim’ and what does ‘laimama’ mean in Estonian?

https://doi.org/10.54013/kk752a5

Keywords: Estonian, Finnic languages, lexical history, Baltic loanwords

In the article, the Baltic etymology *glaima- ~ *gleima- is suggested for the Estonian verb laimama ’to spread a lie or a shameful fabrication about someone, defame, slander’. Other etymological descendants current in modern Baltic languages include, e.g., Lith. gléimoti ’to smear, soil, besmirch, befoul, pollute; to stick’, gleima ’slime; saliva’, Latv. dial. gliema ’slimy dirt, slime; earthworm’ etc. It is pointed out that Est. obsol. laim : laima ’slander’ is a verbal noun, whence the noun laim : laimu id has been derived by means of the suffix -u. As revealed by etymological semantic analysis, the verb laimama refers to an activity resulting in the defamed person being poured over with an unpleasant sticky liquid or slime. Other expressions with a similar motivation can be found in Estonian as well as in the neighbouring languages.

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VÕRGUMATERJALID

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ERA = Eesti rahvalaulude andmebaas. http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

Esterm = Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas. http://termin.eki.ee/esterm

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

LKŽ = Lietuvių kalbos žodyno. Kd I–XX, 1941–2002. Elektroninio varianto I leidimas 2005. http://www.lkz.lt

Piiblisõnastik = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2020. https://sonaveeb.ee

SYS = Sünonüümisõnastik. http://www.eki.ee/dict/sys

VMS = Väike murdesõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/vms

KIRJANDUS

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EH = Jānis Endzelīns, Edīte Hauzenberga, Papildinājumi un labojumi K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīcai. Kd 1–2. Rīgā: Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds / Grāmatu apgāds, 1934–1946.

ERL = Eesti rahvalaulud. Kd III, v 1. Antoloogia. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1971.

Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Dorpati Livonorum: Excudebat Johannes Vogel / Acad. Typogr.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: [Tartu Ülikool].

Kagaine, Elga 2004. Lokālie somugrismi latviešu valodas Ziemeļrietumvidzemes izloksnēs. Rīga: Latvijas Universitātes Latviešu valodas institūts.

Keem, Hella 1998. Johannes Gutslaffi grammatika eesti keel ja Urvaste murrak. – Johannes Gutslaff. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 317–332.

Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Koivulehto, Jorma 1999. Verba mutuata. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 237.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

LEV = Konstantīns Karulis 1992. Latviešu etimoloģijas vārdnīca. Kd 1–2. Rīga: Avots.

LEW = Ernst Fraenkel 1962–1965. Litauisches etymologisches Wörterbuch 1–2. Heidelberg: Carl Winter, Universitätsverlag, Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

LÄGLOS = Andries D. Kylstra, Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Osmo Nikkilä, Lexikon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefinnischen Sprachen. Kd 2. Amsterdam–Atlanta: Rodopi, 1996.

ME = K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. Kd 1–4. Rediģējis, papildinājis, turpinājis J. Endzelīns. Rīgā: Herausgegeben vom lettischen Bildungsministerium / Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds, 1923–1932.

Ojansuu, Heikki 1915. Beiträge zu den finnisch-germanischen Berührungen. – Neuphilologische Mitteilungen, kd XVII, nr 7–8, lk 157–163.

Ojansuu, Heikki 1916. Suomalais-virolaiset kielelliset kosketukset. I. Viron kielen vaikutus suomeen. – H. Ojansuu, Suomen kielen tutkimuksen työmaalta. Sarja esitelmiä I. Jyväskylä: Gummerus, lk 98–205.

Pokorny, Julius 1949–1959. Indogermanisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–2. Bern: A. Francke AG Verlag.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa.

Saareste, Andrus 1923. Etümoloogilised märkused III. – Eesti Keel, nr 1, lk 10–15.

SKES = Y. H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 2. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII2.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1958.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 2. 2. tr. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2001.

Thor Helle, Anton 1732. Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica, II. Ein Vocabvlarivm, III. Proverbia, IV. Ænigmata, V. Colloqvia. Halle: Gedruckt bey Stephan Orban.

Vaba, Lembit 2015. Sõna sisse minek. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 73.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

Vestring, Salomo Heinrich 1998 [1710–1730]. Lexicon Esthonico Germanicum. [Võrgu­teavik.] Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

VKS = Vadja keele sõnaraamat. Kd 3. Toim Elna Adler, Merle Leppik. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1996.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unver­änderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.