Keywords: Jaan Bergmann, poetics, Estonian poetry, runo verse, strophe-forms, classical translations, poetic reform
Jaan Bergmann (1856–1916) can be considered one of the founding figures of Estonian poetics: He authored the first Estonian survey of poetics, he also introduced various canonical forms of poetry in his native original poetry, broadened Estonian poetry by genres and enriched it by translations, being the first Estonian translator of several ancient authors. Bergmann’s efforts to diversify Estonian poetic culture mainly belong to his student years, age 18–22. Thus the focus of the present article lies on Bergmann’s contribution to the development of Estonian poetics and versification while attending gymnasium and university in 1875–1878. Besides his publications, the article draws on young Bergmann’s articles and records of his representations, yet especially on unpublished archival sources, i.e. his manuscript verse collections from1875, 1877 and 1878. The latter demonstrate how consistent he was in his attempts to bind tradition and innovation on various levels, combining classical verse and strophe with Estonian runo song and oral tradition with written poetry, all in order to cultivate the soil were Estonian own poetry could root and thrive.
Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature; Tallinn University Press, Editor-in-Chief (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), rebekka.lotman@tlu.ee
Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (J. Liivi 4, 50409 Tartu), maria.lotman@ut.ee
References
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv (RA)
EAA.3819 – Jaan Bergmann, kirjanik ja Paistu kiriku pastor
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
f 0 – Koopiad [originaal f 25 – Matthias Johann Eisen (ERA)]
f 59 – Lydia Koidula
f 290 – Alfred Rõude
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Baltika osakond
Bergmann, Jaan 1875. Jutud, salmused, laulud, mis võõraist keeldeist ümbertõlkinud ehk ise luuletanud. [Käsikiri.]
Kirjandus
-rr- [Kurrik, Juhan] 1878. Eesti Kirjameeste Selts. XV. koosolek Viliandis 27. ja 28. Juunil 1878. – Eesti Postimehe lisaleht ehk jututuba 12. VII, lk 173–174.
Bergmann, Jaan 1877. „Lehekuu õied.” – Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale 2. III, lk 53–54.
Bergmann, Jaan 1878a. Sõnake luuldest. – Sakala Lisaleht 25. III, lk 2–4.
Bergmann, Jaan 1878b. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, lk 36–48.
Bergmann, Jaan 1879a. Usk on rahvuse alus ja põhjus. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale 3. I, lk 1–2; 10. I, lk 1–2.
Bergmann, Jaan (tlk) 1879b. Batrachomyomachia. – Meelejahutaja, nr 6, lk 266–276.
Bergmann, Jaan 1901. J. Bergmann’i Laulud. Jurjev (Tartu): M. Vares.
Bergmann, Jaan 1923. Laulud. Teine trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Bergmann, Jaan 1986 [1910]. Jaan Bergmanni autobiograafia. Kommenteerinud Rudolf Põldmäe. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 685–690.
Bergmann, Jaan 1997 [1878]. Aruanne minu reisist laulu=korjamise pärast suvel 1878 Kolga kihelkonnas. – Rahva ja luule vahel. Kogumispäevikuid aastaist 1878–1996. Koost Mari-Ann Remmel. (Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Paar sammukest XIV.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 15–17.
Eesti… 1878a = Eesti kirjameeste seltsi koosolek 3. ja 4. jaanuaril 1878 Tartus. – Sakala Lisaleht 8. IV, lk 4.
Eesti… 1878b = Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek 27. ja 28. Juunil Viliandis. – Sakala 15. VII, lk 4.
Ehrmann, Karl 1924. Jaan Bergmann. – Postimees 25. VI, lk 2.
Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache, II. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.
Kallas, Aino 1936. Koidula jälgedel. IV. Mis mäletan mina Koidulast (Jaan Bergmanni mälestused). – Päevaleht 5. XI, lk 4.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1869. Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust. Väljaannud Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.
Kunder, Juhan 1873. Õie-elu ja külm elu maanteel. 1. pärg. Tartu: [H. Laakmann].
Laugaste, Eduard 1962. Eesti alliteratsioonist ja assonantsist. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 531–537.
Lotman, Maria-Kristiina 2003. Vabanemiskatse silbilis-rõhulisest süsteemist: Jaan Bergmanni heksameeter. – Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = Duo saecula philologiae classicae in Estonia. (Morgensterni Seltsi toimetised 1.) Koost, toim Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 99−111.
Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2020. Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida”: tekst, kontekst ja intertekst. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 26, lk 285−293.
Lotman, Rebekka 2012. Kas Jakob Liiv kirjutas esimesed eestikeelsed sonetid? − Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 401−417.
https://doi.org/10.54013/kk655a1
Lukas, Liina 2011. Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 675−697.
Lyon, Otto 1907. Abriss der deutschen Poetik. Leipzig–Berlin: Verlag von B. G. Teubner.
Oinas, Felix 1993. Vandumisest. – Sirp 2. IV, lk 16.
Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. Tlk Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Pavlov 1842. Kahhe köer silma kohto käik, ehk Ärra õiska kohhut minnen, Öiska kohust tullen. Üts känsakas jut, mis mele oppetuseks väljaandnud Pavlov. Tartu: Schünmanni lesk.
Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat.
Reinvald, Ado 1872. Villandi laulik. Luulenud ja väljaannud A. Reinvald. Tartu: W. Gläser.
Rückert, Friedrich 1836. Gesammelte Gedichte von Friedrich Rückert, Bd 2. Erlangen: Carl Heyder.
Teadaanded… 1877 = Teadaanded ja kuulutused. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale 21. XII, lk 318.
Teadaandmised… 1878a = Teadaandmised ja kuulutused. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale 8. II, lk 36.
Teadaandmised… 1878b = Teadaandmised ja kuulutused. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale 29. III, lk 80.
Undritz, Paul (koost) 1880. Mõistlik jutustaja. I. Noortele ja vanadele vaimu kosutamiseks välja annud Paul Undritz. Tartu: H. Laakmann.
Viiding, Kristi 2015. Non tibi per ventos veneranda Poëtica crescit… Johannes Hörnick ja humanistlik poeetikakäsitlus varauusaegses Eestis. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 179–205.
Visnapuu, Henrik 1923. Jaan Bergmanni eluloolised andmed. − J. Bergmann, Laulud. Teine trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk VII–XV.
Visnapuu, Henrik 1932. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.
VMS = Väike murdesõnastik I. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus, 1982.