Search
|
ee

Estonian language in 17th and 18th century church administrative documents

https://doi.org/10.54013/kk763a3

Keywords: historical sociolinguistics, Estonian language history, business Estonian, code switching

The article deals with language use in 17th–18th century documents concerning the Estonian-speaking area. Although this was the period when German (and Swedish) pastors were busy creating literary Estonian, the latter was mainly used in translating church literature (catechisms, hymns, the Bible) and in sermon writing. The matrix language used in church administration was German. The documents contain but single Estonian sentences, phrases and words still missing generalised analysis. A closer look is given to the cases of Estonian used in four kinds of documents of church administration: 17th century visitation records, two different kinds of parish registers from the early 18th century, and a register of parishioners from the late 18th century. It is investigated whether it is reasonable to approach the Estonian language material found in those documents as cases of code switching and what could be revealed by such text fragments about the linguistic communication and the status of the Estonian language at that time. The results suggest that the code-switching approach worked best for the visitation records, where the Estonian quotations reveal a clear pragmatic meaning, namely, by switching from the German matrix language to Estonian, the writer expressed distancing from the quote. In parish registers, German and Estonian entries follow different templates. Occasional switching from one language to the other had no pragmatic meaning, whereas choice of the template must have been eloquent of intra-community social relations. The exact nature of the relationship needs further research, though. As for the register of parishioners from the late 18th century, it suggests that at least some of the documents of the period in question show mixed use of the two languages without any special meaning added by code switching.

 

Kristiina Ross (b. 1955), PhD, Institute of the Estonian Language, Lead Research Fellow (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), kristiina.ross@eki.ee

Inna Põltsam-Jürjo (b. 1969), PhD, Tallinn University, Institute of History, Archaeology and Art History, Senior Researcher (Narva mnt 25, M-410, 10120 Tallinn), inna.jurjo@tlu.ee

References

Arhiiviallikad

RA = Rahvusarhiiv

EAA.1187 – Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium

EAA.1213 – EELK Jüri kogudus

EAA.1243 – EELK Kullamaa kogudus

EAA.1255 – EELK Kambja kogudus

TÜR. Protokolle = Tartu Ülikooli Raamatukogu, Manuskriptide kogu, Kirchenvisitationen, durchgeführt in den Gemeinden von Liefland in den Jahren 1680, 1683, 1692, 1694, 1713: Protokolle.

Veebivarad

DSpace. Tartu Ülikooli repositoorium. https://dspace.ut.ee

Saaga.
https://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=1&iid=&tbn=1&lev=yes&lst=&gid=15&hash=348f3b17d3be69cb450cf77af35a3e44

Kirjandus

Ahrens, Eduard 2003 [1853]. Eesti Piibli keelevead. – Uue ajastu misjonilingvist Eduard Ahrens 200. Koost ja toim Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 431-525.
Ariste, Paul 1936. Eesti keelt rootsiaegsete kohtute protokollidest. – Eesti Keel, nr 1, lk 1-14.
Auer, Peter 1999. From codeswitching via language mixing to fused lects: Towards a dynamic typology of bilingual speech. – International Journal of Bilingualism, kd 3, nr 4, lk 309-332.
https://doi.org/10.1177/13670069990030040101
Backus, Ad 2019. Code-switching as a reflection of contact-induced change. – Oxford Hand­book of Language Contact. Toim Anthony P. Grant. Oxford: Oxford University Press, lk 193-214.
https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199945092.013.8
Bender, Reet 2021. Baltisaksa keelest ja kolmest kohalikust keelest. – Kultuur ja rahvas. Mälestusteos Ea Jansenile. [Ilmumas.]
Blackburn, Simon 2002. Oxfordi filosoofialeksikon. Tlk Märt Väljataga, Bruno Mölder. [Tallinn:] Vagabund.
Bullock, Barbara E.; Toribio, Amelaida Jacqueline (toim) 2009. The Cambridge Handbook of Linguistic Code-Switching. Kd 1-7. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511576331.002
Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Erxleben, Heinrich Andreas 1796. Lühhikenne Wanna Piibli-Ramat, ehk Wanna Testament nink Jummala Sädusse Sünna. Meije Tarto- nink Werro-Ma Rahwa hääs nink Jummala Tundmisse kaswatamisses neide omman Keelen lühhidelt kokkosäetu. Tarto-Linan trükkitu nink müwwa Grentiusse man.
Gardner-Choloros, Penelope 2009. Code-Switching. Cambridge: Cambridge University Press.
Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Ingham, Richard 2011. Code-switching in the later medieval English lay subsidy rolls. – Code-Switching in Early English. Toim Herbert Schendl, Laura Wright. Berlin-Boston: De Gruyter, lk 95-114.
https://doi.org/10.1515/9783110253368.95
Johansen, Paul; zur Mühlen, Heinz von 1973. Deutsch und Undeutsch in mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln-Wien: Böhlau Verlag.
Kala, Tiina 2004. Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareng? – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 8-22.
Kingisepp, Valve-Liivi; Habicht, Külli; Prillop, Külli 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu: Tartu Ülikool.
Kivimäe, Jüri 1997. Eestikeelne kiri XVI sajandist. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 315-326.
Kivimäe, Jüri 2009. Eesti keele kaja Helmich Ficke kaubaraamatus 1536-1542. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 583-594.
Lohk, Ahti; Ross, Kristiina 2019. Joachim Rossihniuse ja Heinrich Stahli perikoopide võrdlus. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 65−110.
https://doi.org/10.3176/esa64.03
Luhamets, Kristjan 2011. Kambja kihelkonna ajalugu. Tartu: Ilmamaa.
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio.
Onysko, Alexander 2007. Anglicisms in German. Borrowing, Lexical Productivity, and ­Written Codeswitching. (Linguistik – Impulse & Tendenzen 23.) Berlin-New York: ­Walter de Gruyter.
https://doi.org/10.1515/9783110912173
Palli, Heldur 1959. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 595-608.
Palli, Heldur 2004. Traditional Reproduction of the Population in Estonia in the 17th and 18th Centuries. Tallinn: [Argo].
Plath, Ulrike 2012. Plurilingualismus in den baltischen Provinzen Russlands 1770-1850. – Nation und Sprache in Nordosteuropa im 19. Jahrhundert. (Veröffentlichungen des ­Nordost-Instituts 9.) Toim Konrad Maier. Wiesbaden, lk 107-128.
Poplack, Shana 2001. Code Switching: Linguistic. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Elsevier, lk 2062-2065.
https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03031-X
Põldmäe, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. (Eesti mõttelugu 101.) Tartu: Ilmamaa.
Põltsam-Jürjo, Inna 2011. Sissevaateid Liivimaa külaühiskonda 15.-16. sajandil. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 20-40.
Põltsam-Jürjo, Inna 2019. Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil. – Tuna. Ajaloo­kultuuri ajakiri, nr 4, lk 10-25.
Rennit, Johannes 1899. Mis räägiwad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest? Jurjew: H. Laakmann.
Ross, Kristiina 2011. Sisaliku jäljed piiblitõlkes. Lõunaeestikeelse Vana Testamendi saatusest. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 600-613.
Schendl, Herbert; Wright, Laura (toim) 2011. Code-Switching in Early English. Berlin-Boston: De Gruyter.
https://doi.org/10.1515/9783110253368
Sebba, Mark 2013. Multilingualism in written discourse: An approach to the analysis of ­multilingual texts. – International Journal of Bilingualism, kd 17, nr 1, lk 97-118.
https://doi.org/10.1177/1367006912438301
TEA 2013 = Kirikuraamatud. (Fred Puss.) – TEA entsüklopeedia. Kd 10. Kallas-klarnet. ­Tallinn: TEA, lk 335.
Trotter, David 2011. Death, taxes and property: Some code-switching evidence from Dover, Southampton, and York. – Code-Switching in Early English. Toim Herbert Schendl, Laura Wright. Berlin-Boston: De Gruyter, lk 155-189.
https://doi.org/10.1515/9783110253368.155
Verschik, Anna 2004. Koodivahetus meil ja mujal. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 25-46.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage [1893]. Tallinn: ­Valgus

Sebba, Mark 2013. Multilingualism in written discourse: An approach to the analysis of ­multilingual texts. – International Journal of Bilingualism, kd 17, nr 1, lk 97–118.

TEA 2013 = Kirikuraamatud. (Fred Puss.) – TEA entsüklopeedia. Kd 10. Kallas–klarnet. ­Tallinn: TEA, lk 335.

Trotter, David 2011. Death, taxes and property: Some code-switching evidence from Dover, Southampton, and York. – Code-Switching in Early English. Toim Herbert Schendl, Laura Wright. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 155–189.

Verschik, Anna 2004. Koodivahetus meil ja mujal. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 25–46.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage [1893]. Tallinn: ­Valgus.