The problem of paronyms in Estonian

Lydia Risberg; Margit Langemets

doi:https://doi.org/10.54013/kk766a4

Keywords: corpus planning, lexis planning, language change, literary language, paronyms

Sometimes different dictionaries face the user with contradicting information. An example of such contradiction is the treatment of paronyms in Estonian. Traditionally, descriptive and prescriptive dictionaries have been separate sources in Estonia, but the new EKI Combined Dictionary (available in the language portal Sõnaveeb ‘Wordweb’) presents both descriptive and prescriptive information, which may enhance the risk of user confusion. In this article, we analyse five Estonian paronym nests, firstly, providing an overview of their treatment in Estonian dictionaries since the beginning of the 20^th century and earlier, and secondly, describing the results of a corpus-based research on their use in modern Estonian. Finally, we present some suggestions for updating the principles of lexis planning.

Lydia Risberg (b. 1988), MA, Institute of the Estonian Language, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, doctoral student, lydia.risberg@eki.ee

Margit Langemets (b. 1961), PhD, Institute of the Estonian Language, Leading Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), margit.langemets@eki.ee

References

Veebivarad

DIGAR. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea

e-Duden = Duden. Das Onlinewörterbuch. https://www.duden.de/woerterbuch

EKS 2019 = Eesti keele sõnaraamat 2019 (veebisõnaraamat). Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo (etümoloogia), Tiia Valdre, Piret Voll. Koost Katrin Kuusik, Külli Kuusk, M. Langemets, M. Tiits, U. Uibo (etümoloogia), T. Valdre, P. Voll. Eesti Keele Instituut. http://www.eki.ee/dict/eks

EMS 1994– = Eesti murrete sõnaraamat. 1.–32. vihik (a–piiastama). Veebiversioon. http://www.eki.ee/dict/ems

Opiq. https://www.opiq.ee

Paronyme. Dynamisch im Kontrast. https://www.owid.de/parowb/docs/info.html

Sõnaveeb. Eesti Keele Instituudi keeleportaal. Versioon 1.20. https://sonaveeb.ee

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee

ÜK 2019 = Eesti keele ühendkorpus 2019. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08565L

ÜS 2021 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2021. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

Kirjandus

Aavik, Johannes (koost) 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti.

Argus, Reili; Hussar, Annika; Männik, Airi 2021. Ikka sõnastikest, keelekorraldusest ja -toimetamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 651–654.

Barlow, Michael; Kemmer, Suzanne 2000. Usage Based Models of Language. Stanford, California: CSLI Publications.

Crawford, William J.; Csomay, Eniko 2016. Doing Corpus Linguistics. New York–London: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9781315775647

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2007. Frequency effects in language acquisition, language use, and diachronic change. – New Ideas in Psychology, kd 25, nr 2, lk 108–127.
https://doi.org/10.1016/j.newideapsych.2007.02.002

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press.
https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 1988–2007 = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat 1988–2007. 26 vhk. Peatoim Rudolf Karelson. Toim Valve Kullus (Põlma), Erich Raiet, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss (3. V 2021).

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Elisto, Elmar 1948. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: RK Pedagoogiline Kirjandus.

Elisto, Elmar 1976. Keelelisi küsimusi II. Õigest keelest, tervest meelest. Tallinn: Eesti Raamat.

Erelt, Mati 2006. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu: Bookmill.

Erelt, Tiiu 2001. Uus normatiivne kirjakeele sõnaraamat. – Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. Koost Silvi Vare, Kristiina Ross. (Eesti Keele Instituudi toimetised 8.) Tallinn: [Eesti Keele Sihtasutus], lk 164–178.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2007a. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007b. ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ETÜ 2012 = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EÕS 1925, 1930, 1937 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I köide A–M, 1925; II köide N–Rio, 1930. Toim Johannes Voldemar Veski; III köide Ripp–Y, 1937. Toim Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hint, Mati 2001. Kellele kuulub eesti keelekorraldus? – Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. Koost Silvi Vare, Kristiina Ross. (Eesti Keele Instituudi toimetised 8.) Tallinn: [Eesti Keele Sihtasutus], lk 126–163.

Hopper, Paul J. 1998. Emergent grammar. – Encyclopedia of Database Systems. Toim M. Tamer Özsu, Ling Liu. Berlin: Springer, lk 1963–1965.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Ivanova, Daria Alexandrovna 2016. Derivational Paronymy in Russian and German Language (On the Basis of Adjectives). Autoabstract of a dissertation for the degree of Candidate of philological sciences. Kazan. https://core.ac.uk/download/pdf/197420257.pdf (3. V 2021).

Jänes, Henno; Aavik, Johannes (koost) 1939. Eesti keeleõpik. I: üldsusele ja kõrgema astme koolidele. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv.

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kask, Arnold; Veski, Johannes Voldemar; Väinaste, Juhan 1935. Eesti keeleõpetus ja harjutustik keskkooli IV klassile (VIII õppeaasta): tuletusõpetus. Tartu: Loodus.

Kerge, Krista 2012. Keelekorralduse põhimõtted. – Postimees 30. IX.

Kerm, Riina 2010. Paronüümide tundmine 10. klassi õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Kilgarriff, Adam; Rychlý, Pavel; Smr, Pavel; Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – Proceedings of the XI EURALEX International Congress. Toim Geoffrey Williams, Sandra Vessier. Lorient, France: Université de Bretagne Sud, lk 105–115.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36.
https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Kindlam, Ester 1973. Viis keskkooliõpikut redigeerija pilguga. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 272–284.

Koppel, Kristina 2020. Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 38.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kuidas me õieti räägime. – EKI keelekool. Postimees 20. III 2021.

Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Langacker, Ronald 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Stanford, California: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Päll, Peeter 2020. Kust vaadata kirjakeele normi? – EKI keelekool. Postimees 19. XII.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keeleportaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770.
https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lăzărescu, Ioan 1999. Die Paronymie als lexikalisches Phänomen und die Paronomasie als Stilfigur im Deutschen. Bukarest: Anima Verlag.

Liivaku, Uno 1978. Kust king keelt pigistab. Tallinn: Valgus.

Lindström, Liina 2021. Keelekorraldus meie elu kujundamas. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 451–455.

Mell, Ruth Maria; Storjohann, Petra 2017. A corpus-assisted approach to paronym categorisation. – Electronic Lexicography in the 21^st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 342–354.

Metslang, Helle 2017. Kvantorifraas. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu III.) Toim H. Metslang, Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 463–480.

Mägiste, Julius 2000. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd II: hernes–kamm. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

Nemvalts, Peep 2016. Keelekorralduse mõttest. – Sirp 30. IX.

Paet, Tiina; Rehemaa, Tuuli 2018. ÕS 1918. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” kommenteeritud väljaanne. http://www.eki.ee/dict/qs1918/ (3. V 2021).

Paet, Tiina; Risberg, Lydia (ilmumas). Võõrsõnade tähendusmuutused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus.

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2015. U potrazi za značenjem: čitak i čitljiv u normi i uporabi. – Jezikoslovlje 16, nr 2–3, lk 337–356. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keelehooldekeskus.

Praakli, Kristiina; Koreinik, Kadri 2020. Keelemuutus vs. sotsiolingvistiline muutus. Eesti keele sotsioperioodid re-revisited. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 915–934.
https://doi.org/10.54013/kk756a1

Raadik, Lydia 2020a. Kust vaadata sõnade tähendusi? – EKI keelekool. Postimees 21. XI.

Raadik, Lydia 2020b. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. − Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853–874.
https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raadik, Maire 1993. Mis vahe on sõnadel eri ja erinev? – Hommikuleht 24. IX.

Rehemaa, Tuuli 2019. Oh seda eri! https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=282 (3. V 2021).

Rätsep, Huno 2002 [1964]. Sõnavara rikastamise allikatest. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 173–190.

Rätsep, Huno 2002 [1981]. Eesti keele arengutendentse. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 27–40.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti kirjakeele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Johannes Voldemar Veski ja tänapäev. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 283–289.

Saari, Henn 1984. Tüübikirjeldused lühikese kirjakeelesõnastiku koostajale. [Projekt.] Esialgselt lõplik, august 1984. Käsikiri Eesti Keele Instituudis.

Saari, Henn 2004 [1976]. Uued kostused II. – H. Saari, Keelehääling: Eesti Raadio „Keeleminutid” 1975–1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 53–57.

Sinclair, John 1991. Corpus Concordance and Collocation. Oxford: Oxford University Press.

Sinclair, John 1992. The automatic analysis of corpora. – Directions in Corpus Linguistics Proceedings of Nobel Symposium 82, Stockholm, 4–8 August 1991. Toim Jan Svartvik. Berlin: Mouton de Gruyter.
https://doi.org/10.1515/9783110867275

Storjohann, Petra 2010. Lexico-semantic relations in theory and practice. – Lexical-Semantic Relations. Theoretical and practical perspectives. Toim P. Storjohann. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 5–13.

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21^st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019a. Dynamischer Gebrauch von Paronymen in allgemein-, fach-, wissenschafts- und bildungssprachlicher Kommunikation. – Zeitschrift für Angewandte Linguistik, kd 71, nr 1, lk 353–383.
https://doi.org/10.1515/zfal-2019-2018

Storjohann, Petra 2019b. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11.
https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Svarts, Ave 1999. Ülevaade gümnaasiumilõpetajate keelelisest kompetentsusest 1998. aasta riigieksamikirjandite põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.

SÕS 1948, 1951 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. 1. vihik. Tartu: RK „Teaduslik Kirjandus”, 1948; 2. vihik. Tartu: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951.

Tarand, Kaarel 2021. ÕS-i peaks vaatlema kui rahvuskultuurilist institutsiooni. – Sirp 4. VI.

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress. EURALEX: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, Faculty of Arts, lk 749−761.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Tognini-Bonelli, Elena 2001. Corpus Linguistics at Work. (Studies in Corpus Linguistics 6.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins.
https://doi.org/10.1075/scl.6

Valgma, Johannes; Remmel, Nikolai 1968. Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus.

Vals, Helju 1962. Ainult keskmise piiril. Paarikümne brošüüri keele arvustus. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 151–159.

Vare, Silvi 2001. Üldkeele ja oskuskeele nihestunud suhe. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 455–472.

Vare, Silvi 2012. Eesti keele sõnapered. Tänapäeva eesti keele sõnavara struktuurianalüüs. Eesti Keele Instituut. https://www.eki.ee/dict/sp (3. V 2021).

Veski, Johannes Voldemar 1958. Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Eesti NSV TA Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Veski, Johannes Voldemar 1967. Keele sõnavara vaesestumise vastu. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 333–337.

Viks, Ülle 1985. Sõnaseiku. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Koost Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus, lk 66–72.

Višnjakova, O. V. 1984. Slovar’ paronimov russkogo jazyka. [О. В. Вишнякова, Словарь паронимов русского языка.] https://classes.ru/grammar/122.Vishnyakova/html/topic.html (3. V 2021).

VSL 1930–1931 = Herbert Haljaspõld, Võõrsõnade leksikon: ligi 24.000 võõrsõna seletuste ja päritolumärkustega. Lisa: ligi 600 võõrkeelset tarksõna ja ütelust, needki seletuste, päritolumärkuste ja hääldamisreeglitega. Tallinn: Elu.

VSL 1937 = Herbert Haljaspõld, Suur võõrsõnade leksikon: ligi 35 000 võõrsõna ning võõrkeelset ütlust ja tarksõna seletuste, päritolumärkmete ja hääldamisreeglitega. Tallinn: Raamat.

VSL 1961 = Richard Kleis, Johannes Silvet, Eduard Vääri, Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

VSL 1978 = Richard Kleis, Johannes Silvet, Eduard Vääri, Võõrsõnade leksikon. 2., parandatud ja täiendatud tr. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

VÕS 1953 = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

Vääri, Eduard 1980. Eesti keele õpik keskkoolile. 10. tr. Tallinn: Valgus.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1869]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.