Keywords: borrowings, corpus planning, foreign words, changes in word meaning
Since 2019, the Institute of the Estonian Language has been reviewing the information of the Dictionary of Standard Estonian (2018). In that process, some problematic areas have been found. These problems need to be addressed in the EKI Combined Dictionary (2021). Among the problems are recommendations for the correct meaning of 130 words (86 of which are foreign words and 44 are Estonian native words). Our current focus is on how to explain the meanings of foreign words in the general language. We are also working on how to combine descriptive and prescriptive information in the dictionary. The aim of this study is to update the recommendations for the meanings of foreign words and the presentation of those meanings in a general language dictionary, with a view to providing some principles for handling the meanings of foreign words in corpus planning, more specifically, in lexis planning.
Tiina Paet (b. 1974), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Language Planner, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, doctoral student, tiina.paet@eki.ee
Lydia Risberg (b. 1988), MA, Institute of the Estonian Language, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, doctoral student, lydia.risberg@eki.ee
References
Veebivarad
Duden. Wörterbuch. https://www.duden.de/woerterbuch
Merriam-Webster. Online dictionary. https://www.merriam-webster.com
Sõnaveeb. Eesti Keele Instituudi keeleportaal. Versioon 1.20. https://sonaveeb.ee
Treccani = Enciclopedia Italiana di Scienze, Lettere ed Arti. https://www.treccani.it/vocabolario/pilota/ (21. V 2021)
ÜK 2019 = Eesti keele ühendkorpus 2019. Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08565L
ÜS 2021 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2021. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee
Kirjandus
Aavik, Johannes 1928–1929. Võõrsõnade kysimus. – Keelekultuur I. Toim J. Aavik, Oskar Loorits, Julius Mägiste. Tartu: Keeleuuendusyhingu väljaanne.
Barlow, Michael; Kemmer, Suzanne (koost) 2000. Usage Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications.
Bergenholtz, Henning 2010. User-oriented understanding of descriptive, proscriptive and prescriptive lexicography. – Lexikos, kd 13, nr 1, lk 65–80.
https://doi.org/10.4314/lex.v13i1.51380
Biber, Douglas 2000. Investigating language use through corpus-based analyses of association patterns. – Usage Based Models of Language. Koost Michael Barlow, Suzanne Kemmer. Stanford: CSLI Publications, lk 287–313.
Brinton, Laurel J.; Traugott, Elizabeth Closs 2005. Lexicalization and Language Change. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511615962
Burridge, Kate; Bergs, Alexander 2017. Understanding Language Change. London–New York: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9781315463018
Bybee, Joan 2010. Language, Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526
Croft, William 2000. Explaining Language Change: An Evolutionary Approach. Harlow: Longman.
Cruse, Alan 2015. Meaning in Language: An Introduction to Semantics and Pragmatics. 3. tr. Oxford: Oxford University Press.
Durkin, Philip 2009. The Oxford Guide to Etymology. Oxford: Oxford University Press.
Ehala, Martin 2013. Keele uuendamise piirid ja analoogia. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 9–29.
https://doi.org/10.3176/esa58.01
Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima. – T. Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 32–35.
Erelt, Tiiu 2001. Uus normatiivne kirjakeele sõnaraamat. – Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. (Eesti Keele Instituudi toimetised 8.) Koost Silvi Vare, Kristiina Ross. Tallinn: [Eesti Keele Sihtasutus], lk 164–178.
Erelt, Tiiu 2007a. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Erelt, Tiiu 2007b. ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu 2021. Emakeele Seltsi keeletoimkond XX sajandi II poolel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 389–407.
https://doi.org/10.3176/esa66.16
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss (3. V 2021).
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.
EÕS 1925, 1930, 1937 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I köide A–M, 1925; II köide N–Rio, 1930. Toim Johannes Voldemar Veski; III köide Ripp–Y, 1937. Toim Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Hacken, Pius ten 2020. Norms, new words, and empirical reality. – International Journal of Lexicography, kd 33, nr 2, lk 135–149.
https://doi.org/10.1093/ijl/ecaa005
Hacken, Pius ten; Koliopoulou, Maria 2020. Dictionaries, neologisms, and linguistic purism. – International Journal of Lexicography, kd 33, nr 2, lk 127–134.
https://doi.org/10.1093/ijl/ecaa011
Jürviste, Madis 2010. 1999. ja 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatu retseptsioon. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis. Tartu: Tartu Ülikool.
Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001 (21. V 2021).
Kerge, Krista 2012. Kas keelt on vaja normida? – Oma Keel, nr 2, lk 84–89.
Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36.
https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9
Klaas-Lang, Birute 2020. Leedu keelehoole – ideoloogiline lahinguväli. – Oma Keel, nr 2, lk 28–33.
Kull, Rein 1966. Vormitüübi mõju võõrsõnalise esikomponendi liitumisele. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 284–294.
Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre, Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942−958.
https://doi.org/10.54013/kk733a2
Leemets, Tiina 2011. Võõrmõjud võõrsõnavaras. – Õiguskeel, nr 4, lk 63–67.
Marello, Carla 2020. New words and new forms of linguistic purism in the 21st century: The Italian debate. – International Journal of Lexicography, kd 33, nr 2, lk 168–186.
https://doi.org/10.1093/ijl/ecz034
McMahon, April M. S. 1999. Understanding Language Change. Cambridge: Cambridge University Press.
Mereste, Uno 2003. Majandusleksikon. Kd I–II. Toim Ülo Mallene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Mäekivi, Helika 2020. Keerukast klaariks. Kantseliit ja tema kaaslased. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Paet, Tiina 2017. EKI keelekool: Häda arusaamise pärast. – Postimees: Arvamus ja Kultuur 26. VIII.
Paet, Tiina 2018. Võõrsõnade kuju fikseerumise põhijooni eesti keeles 1918–2018. – Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 139−165.
https://doi.org/10.3176/esa63.07
Paet, Tiina 2020. Kui pikk on dekaad? – Keelenõuannete kogu. http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=430 (21. V 2021).
Paet, Tiina; Raadik, Lydia 2021. EKI keelekool: loomad ja inimesed. – Postimees: Arvamus ja Kultuur 30. I.
Paet, Tiina; Rehemaa, Tuuli 2018. ÕS 1918. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” kommenteeritud väljaanne. http://www.eki.ee/dict/qs1918/ (3. V 2021).
Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. − Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853–874.
https://doi.org/10.54013/kk755a3
Raadik, Maire 2005. Panganduskeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire 2008. Võõrad võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 4. Koost ja toim M. Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 43–63.
Raadik, Maire 2011. Tester. – Oma Keel, nr 2, lk 48–53.
Raadik, Maire 2015. Mida küsitakse võõrsõna tähenduse kohta? – Keelenõuanne soovitab 5. Toim M. Raadik, Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 144–152.
Ravin, Yael; Leacock, Claudia (toim) 2000. Polysemy: Theoretical and Computational Approaches. Oxford: Oxford University Press.
Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 905–928.
https://doi.org/10.54013/kk766a4
Rätsep, Huno 1978. Mõtteid õigekeelsuspoleemikast. – Edasi 25. XI.
Rätsep, Huno 2002 [1973]. Johannes Voldemar Veski ja tänapäev. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 283–289.
Saari, Henn 1976. Keelehääling. Tallinn: Valgus.
Saari, Henn 1981. Omasõna ja võõrsõna paarid eesti oskussõnavaras 2. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 201–210.
Sinclair, John 1991. Corpus Concordance and Collocation. Oxford: Oxford University Press.
Starčević, Anđel 2016. Govorimo hrvatski ili ’hrvatski’: standardni dijalekt i jezične ideologije u institucionalnom diskursu. – Suvremena lingvistika, kd 42, nr 81, lk 67–103. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]
Storjohann, Petra 2010. Lexico-semantic relations in theory and practice. – Lexical-Semantic Relations: Theoretical and Practical Perspectives. (Lingvisticæ Investigationes Supplementa 28.) Toim P. Storjohann. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 5–13.
https://doi.org/10.1075/lis.28.03sto
SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. vihik. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.
Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. Uppsala: Vaba Eesti.
Traugott, Elizabeth Closs; Dasher, Richard B. 2002. Regularity in Semantic Change. Cambridge–New York: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511486500
Vare, Silvi 2001. Üldkeele ja oskuskeele nihestunud suhe. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 455–472.
Veski, Johannes Voldemar 1958 [1913]. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. (Emakeele Seltsi toimetised 1.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 39–57.
Veski, Johannes Voldemar 1958 [1933]. Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna viimaste otsuste kohta. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. (Emakeele Seltsi toimetised 1.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 107–114.
Viks, Ülle 1985. Sõnaseiku. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Koost Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus, lk 66–72.
VSL 1930–1931 = Herbert Haljaspõld, Võõrsõnade leksikon: ligi 24.000 võõrsõna seletuste ja päritolumärkustega. Lisa: ligi 600 võõrkeelset tarksõna ja ütelust, needki seletuste, päritolumärkuste ja hääldamisreeglitega. Tallinn: Elu.
VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.
VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
VÕS 1953 = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt,
Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.
