Keywords: Estonian literature, Soviet studies, North-East Estonia, natural resources
The focus of the article is on the depiction of oil shale mining, which had intensified after the occupation of Estonia by the Soviet Union in 1940, in Looming magazine during the first decades of the occupation. It also provides a brief overview of the coverage of the extraction of this natural resource during the Republic of Estonia: from the second half of the 1930, in particular, literature, art, film and photography began to be urged to cover topics deemed to be of national importance, while the exports of shale oil increased as a result of the armament of Nazi Germany.
To the modern reader, the post-war Soviet Estonian propagandist literature on oil shale mining reads like a form of colonial violence or a consequence thereof, distorting both the object depicted and those who depicted it. The so-called oil shale literature of the time is meant to convey a message (Stalin’s socialist-realist writer as an engineer of human souls), while making concessions to form. The description of conditions emerges as a new genre. The authors published in Looming during that era often had a similar background: they had served in the Red Army or spent time in the Soviet home front or came from Russia, hence they had had time to acquire the main principles of socialist realism. Novice writers also began to produce texts. Both writers and artists were sent to cover the oil shale basin, and Looming makes up only a portion of the whole coverage (which includes film and news media). Texts in various genres that are dedicated to the extraction of natural resources come in waves after guidance and calls to depict the industry in connection with national economic planning and five-year periods. On the other hand, there are periods where whole issues go by without a word on Estonia’s most important industry. The oil shale narrative centres on a grand industry and the wondrous Stalinist mining town(s) built for it, reframing the local history of the extraction of this resource from the perspective of the occupying power.
Elle-Mari Talivee (b. 1974), PhD, Tallinn University, Research Fellow; Senior Researcher of the Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences (Väikese Illimari 12, 11623 Tallinn), ellemari@utkk.ee
References
VEEBIVARAD
Vägivalla tüpoloogia. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24125/vgivalla_tpoloogia.html
Eesti filmi andmebaas. Andruse õnn. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/25
KIRJANDUS
Amurski, Ilja 1950. Meie ees on avarad teed. – Looming, nr 7, lk 807–808.
Annuk, Eve 2017. Stalinismi „Teised”: Ilmi Kolla kui teisitimõtleja. − Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 35−56. https://doi.org/10.7592/methis.v16i20.13890
Annus, Epp 2019. Sotskolonialism Eesti NSV-s: Võim, kultuur, argielu. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Antson, Aleksander; Sirge, Rudolf 1930. Tänapäeva Venemaa. Tartu: Noor-Eesti.
Barcz, Anna 2021. Environmental cultures in Soviet East Europe: literature, history and memory. London–New York: Bloomsbury Academic.
Hain, Jüri 1982. Eessõna. – Arkadio Laigo. Hando Mugasto. Näituste kataloog. Koost M. Miljan. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, lk 3–8.
Hennoste, Tiit 2011. Ametiühingust rühmituseks. Eesti Nõukogude Kirjanike Liit kui kirjandusrühmitus ja tema esimene põhikiri kui kirjanduslik manifest. – Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest. Koost Anneli Kõvamees, Piret Viires. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 13–44.
Hennoste, Tiit 2018. Kirjandus kui vastupanu Nõukogude Eestis Teise maailmasõja järgsel perioodil. − Ajalooline Ajakiri, nr 2−3 (164–165), lk 225−251. https://doi.org/10.12697/AA.2018.2-3.06
Ilf, Ilja; Petrov, Jevgeni 1941. Ühekordne Ameerika. – Looming, nr 2, lk 153–172.
Jõgi, Olev 1954. Eesti nõukogude proosa 1953. aastal. – Looming, nr 1, lk 76–88.
Kaal, Aira 1949. Donbassist ja tema kirjandusest. – Looming, nr 4, lk 456–475.
Kaasik, Peeter 2012. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel: sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. Tallinn University. Dissertations on humanities 29.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Kaasik, Peeter 2013. Kombinaat nr 7 rajamine ja selle juures tegutsenud tööüksused peale Teist maailmasõda. – Ajalehest uraanitehaseni. Uurimusi Narva piirkonna ajaloost. (Narva Muuseumi toimetised 14.) Toim Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum, lk 173–203.
Kaidla, Juta 1952. Leningradi kevad. – Looming, nr 5, lk 517–518.
Kaljundi, Linda 2022. Kunst, keskkond ja keskkonnaliikumine Eestis 1960.–1980. aastatel – mõningatest hästiunustatud seostest ja arengutest. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 30, lk 92–116. https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22108
Kaljundi, Linda; Kreem, Tiina-Mall 2021. Põlevkivitööstus ja pildid: uurimisperspektiivist ja potentsiaalist. – Pilt tänapäeva kultuuris: Võitlusvälja laienemine. (Etüüde nüüdiskultuurist 9.) Koost Virve Sarapik. Toim V. Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, lk 126–147.
Kangro-Pool, Rasmus 1945. Arkadi Laigo. – Looming, nr 1, lk 125–126. https://doi.org/10.1136/bmj.1.4386.125
Kapp, Voldemar 1951. Olukirjeldus kui võitlev kirjandusžanr kommunismi ülesehitamisel. – Looming, nr 1, lk 118–123.
Karjahärm, Toomas 2006. Kultuurigenotsiid Eestis: kirjanikud (1940–1953). − Acta Historica Tallinnensia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 142−177. https://doi.org/10.3176/hist.2006.1.07
Karlson, Kaja 2014. Saksa okupatsiooni-aegne (1941–1944) kunstipoliitika Balti riikides ja selle kajastumine näitusel „Kolm inimpõlve eesti kunsti”. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Karotamm, Nikolai 1946. Märkmeid kirjanduslikest päevaküsimustest. – Looming, nr 8, lk 975–988.
Kesamaa, Manivald 1949. Pruuni kulla linnas. – Looming, nr 8, lk 980–987.
Kotta, Felix 1946. Mudilaste näärilaul. – Postimees 1. I.
Kotta, Felix 1947. Oktoobri laul. – Looming, nr 12, lk 1480–1484.
Kotta, Felix 1948. Sõna. – Looming, nr 2, lk 239.
Kotta, Felix 1949. Maret. – Looming, nr 9, lk 1029–1030.
Kotta, Felix 1950a. Eesti luule sotsialistliku realismi teel. – Looming, nr 2, lk 224–244.
Kotta, Felix 1950b. Koreale. – Looming, nr 7, lk 853–854.
Kotta, Felix 1951. Räägib Mati. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 2. tr.
Kreegipuu, Tiiu 2011. Parteilisest tsensuurist Nõukogude Eestis. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 7, lk 28−40. https://doi.org/10.7592/methis.v5i7.534
Krusten, Erni 1952. Pidulik sündmus. – Looming, nr 8, lk 852–891.
Kruus, Rein 1995. Tomberg, Tamara. – Eesti kirjarahva leksikon. Koost ja toim Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, lk 598.
Kuningas, Henry 2015. Hiilgava tuleviku poole. Stalinistlikud utoopialinnad põlevkivibasseinis. – Sõda ja sõjajärgne Narva linnamaastikus. Uurimusi Narva piirkonna ajaloost. (Narva Muuseumi toimetised 16.) Toim Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum, lk 245–265.
Kuusberg, Paul 1956. Eduard Männikust ja tema teostest. – Looming, nr 1, lk 92–101.
Kärner, Jaan 1941. Töölaul. – Looming, nr 1, lk 4.
Leberecht, Hans 1948. Gaas Kohtla-Järvelt. – Looming, nr 11, lk 1353–1363.
Leedjärv, Maarja 2022. Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu noorte autorite koondise tegevus aastatel 1949–1952. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, eesti ajaloo osakond. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/83261/Maarja_Leedjärv_BA2022. pdf?sequence=1&isAllowed=y
Leete, Art 2015. Soome-ugri nafta. – Sirp 18. XII.
Mandel, Aive 2011. Eesti kirjanike loomingulised komandeeringud stalinismi ajal. – Ajalooline Ajakiri, nr 2 (136), lk 153–187.
Maremäe, Ello 2000. Sillamäe uraanitehaste asutamine ja töö aastatel 1946–1952 (1973). Eesti diktüoneemakilda kasutamine. – Akadeemia, nr 3, lk 476–513.
Merilaas, Kersti 1941. Hommik. – Looming, nr 5–6, lk 517–520. https://doi.org/10.1253/circdj.6.12_517
Mertelsmann, Olaf 2007. Ida-Virumaale sisserändamise põhjused pärast Teist maailmasõda. – Ajalooline Ajakiri, nr 1 (119), lk 51–74.
Mälk, Magnus 1950. Lõpuni hävitada kodanlik natsionalism meie kultuurielus. – Looming, nr 5, lk 529–534.
Mälksoo, Maria 2022. The Postcolonial Moment in Russia’s War Against Ukraine. – Journal of Genocide Research. https://doi.org/10.1080/14623528.2022.2074947
Männik, Evald 1947. Traataed. – Looming, nr 4, lk 367–427.
Olesk, Sirje 2022. Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit.
Pál, Viktor 2017. Technology and the Environment in State-Socialist Hungary. Palgrave Macmillan, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-63832-4_4.
Printsmann, Anu 2019. Põlevkivibassein täis sädemeid. – Vikerkaar, nr 9, lk 101−103.
Puškin, Aleksander 1949. Läkitus Siberisse. Tlk Betti Alver. – Looming, nr 5, lk 518.
Päll, Eduard 1947. Sõnavõtt eesti nõukogude kirjanike kongressil. – Looming, nr 1–2, lk 103–109.
Pärtna, Maarja 2022. Elav linn. Tartu: Tedretäht.
Rebassoo, Liina 2014. Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Organisatsioon ning vasakharitlaste Moskva-meelsuse kujunemine Eestis ja Prantsusmaal maailmasõdade vahelisel ajal. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Riabczuk, Mykoła 2013. Colonialism in Another Way. On the Applicability of Postcolonial Methodology for the Study of Postcommunist Europe. – Porównanina, nr 13, lk 47–59.
Rummo, Paul 1949. Plahvatus. – Looming, nr 10, lk 1194.
Saat, Joosep 1950. Kümme aastat Nõukogude Eestit. – Looming, nr 7, lk 776–792.
Saateks. – Looming 1954, nr 1, lk 3–5.
Sang, August 1941. Laul uuest inimesest. – Looming, nr 1, lk 7–8.
Saueauk, Meelis; Tannberg, Tõnu 2014. Kuidas võeti Kremlis vastu otsus ühise küüditamisoperatsiooni läbiviimiseks Balti liiduvabariikides 1949. aasta kevadel? Nikolai Karotamme ülestähendus kohtumisest Jossif Staliniga 18. jaanuaril 1949. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 92–97.
Sein, Valter 1951. Kahel generaatoril. – Looming, nr 5, lk 575–584.
Semper, Johannes 1946. Viisaastak ja kirjanikud. – Looming, nr 7–8, lk 779–791.
Sepp, Mait; Pensa, Margus 2009. Põlevkivisaaga Narva karjääri maadel. – Eesti Loodus, nr 6, lk 14−19.
Sepp, Mait; Tammiksaar, Erki; Pae, Taavi 2014. Piiludes põlevkivitööstuse hälli II. – Eesti Loodus, nr 12, lk 36−39.
Sieth, Kurt 1992. Kohtla-Järve 1945/49. Als Kriegsgefangener der UdSSR in Estland. [Näitusekataloog.]
Skulski, Grigori 1946. Ustavuse, mehisuse ja tahte inimesed. – Looming, nr 5, lk 638–640.
Suits, Gustav 1939. Kirjandusloolase tähelepanekuid SSSR-ist. – Looming, nr 9, lk 995–998.
Sultson, Siim 2019. Stalinist Urban Ensembles in East Estonian Oil-Shale Mining and Industrial Town Centres: Formation Mechanisms and Urban Space Identity as the Potential for Spatial Development. Tallinn: TalTech Press.
Talivee, Elle-Mari 2019. Ida-Virumaa ülesehitamisest pärast sõda kirjanduses ja filmikunstis. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 19, lk 112−134. https://doi.org/10.7592/methis.v19i24.16200
Talivee, Elle-Mari 2022. Vladimir Beekman, Aatomik ja fosforiidisõda. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 30, lk 68–91. https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22107
Tammiksaar, Erki 2018. Põlevkivisajand. – Horisont, nr 1, lk 48−49.
Tannberg, Tõnu 2022. „Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks”. Muusikaelu parteilise ohjamise killuke 1946. aasta septembrist. – Sirp 1. VII.
Tannberg, Tõnu 2023. „See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!” Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 68–90.
Tiitus, Romulus 1945. Haakristi haarete vahel. Mälestusi kokkupuuteist eesti kultuuritöölistega fašistide vangilaagris. – Looming, nr 2, lk 203–209.
Tuglas, Friedebert 2014. Kriitika IX. Kriitika X. – F. Tuglas, Kogutud teosed 11. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tuulse, Armin 1941. Töö Eesti kunstis. – Looming, nr 1, lk 31–40.
Unistus sai tegelikkuseks. – Kaevur 12. IV 1950.
Uus Eesti 1938. Kirjanik A. Mälk Kiviõlis. – Uus Eesti 26. VIII, nr 233.
Uute saavutuste poole eesti nõukogude kirjanduses. – Looming 1950, nr 6, lk 659–666.
Vaarandi, Debora 1948. Viru kaevurid. – Looming, nr 4, lk 442–447.
Varik, Robert 2020. Friedebert Tuglase vahekord Nõukogude režiimiga aastatel 1940–1941 ajakirja Looming näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Vseviov, David 2002. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist maailmasõda. (TPÜ humanitaarteaduste dissertatsioonid.) Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus.