Keywords: image studies, gender studies, Soviet studies, everyday literature
The article looks at the figure of the woman philologist in the 1970s–1980s Soviet Estonia. Although philology (defined as the study of language, literature, and folklore) was itself a reputable discipline, the character of the woman philologist stands out as ridiculous in the literary fiction of the era. She is depicted as an embittered, aging single woman who has failed to create a nuclear family and is disappointed in her career. The analysis underlines the motif of sexual coldness: male authors (Oskar Kruus, Mihkel Mutt, Juhan Viiding) ridicule women philologists as frigid, whereas texts by women authors (Ene Mihkelson, Ann Must, Aino Pervik) subtly convey a sense of being bound by “forced open-mindedness.”
Patterns identified in literary prose are compared with interviews conducted with seven women who studied philology at the University of Tartu during the period in question. The interviewees mostly had families and enjoyed their job, so did not identify with the literary characters in this respect; rather, they pointed out difficulties with reconciling work and family life. In general, they denied being ridiculed or ill-treated due to their gender. However, their accounts expose notable gender disparities, such as the fact that most professors and other socially recognized philologists were men.
It is concluded that in literary works by male authors, the woman philologist became a metonym for several demographic problems also discussed in contemporary print media: changing gender roles, gender gaps in education, divorces, falling birth rates. The motif of “forced open-mindedness” in works by female authors is interpreted as expressing discomfort with women’s role as a friend and muse. Although gender roles and women’s emancipation were a hot topic in late Soviet print media, the flesh and blood women philologists that were interviewed perceived this as something irrelevant to their personal lives. This, as well as the „forced open-mindedness,” seems to indicate that the language used to address these topics proved insufficient for many women.
Johanna Ross (b. 1985), PhD, Keel ja Kirjandus, Editor-in-Chief (Kohtu 6, 10130 Tallinn); Tallinn University, School of Humanities, Visiting Research Fellow, johanna@keeljakirjandus.ee
References
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv (RA)
EFA.203 – Tallinnfilm AS
EFA.203.0.209658. Tallinnfilmi mängufilm „Keskea rõõmud”. Helena osas Kaie Mihkelson.
Kirjandus
Annuk, Eve 2015. Soodiskursustest Eestis nõukogude perioodil. – Ariadne Lõng, kd XV, nr 1–2, lk 70–89.
Annus, Epp 2016. Armastusest: tõerežiimid, kultuurilised kujutelmad ja kehaline ilmakogemus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 17–18, lk 145–162. https://doi.org/10.7592/methis.v14i17/18.13216
Annus, Epp 2023. Inimene kui looduslik keha. Eesti kirjanduse tajuilmad 1960.–1980. aastatel. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 190–208. https://doi.org/10.54013/kk782a10
Constanzo, Susan 2006. The 1959 liriki-fiziki debate: Going public with the private? – Borders of Socialism. Private Spheres of Soviet Russia. Toim Lewis H. Siegebaum. New York–Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 251–268.
ETAG 2022. Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses. – Eesti Teadusagentuur. https://etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/sooline-tasakaal-ja-palgalohe/
Hall, Stuart; Evans, Jessica; Nixon, Sean (koost) 2018. Representatsioon. Kultuurilised representatsioonid ja tähistamispraktikad. Tlk Eva Näripea. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus.
Hanovs, Deniss 2021. The colonial look from without: Images of the Baltic societies in dissidents’ literature. Re-reading 12 short novels „A Compromise” (1981) by Sergei Dovlatov. [Ettekanne.] – The 13th International Conference of Baltic Literary Scholars. Shifting Literary Culture since Stagnation in the Brezhnev Era: The Baltic Paradigm. Riga, 23–24 September.
Iff n’Roll 1987. Eksami peal. – TRÜ 12. VI, lk 1.
Ignatova 2015 = М. П. Игнатова, «Физики» и «лирики»: две культуры вчера и сегодня. – Известия Саратовского университета. Новая серия. Серия «Философия. Психология. Педагогика», Т. 15, вып. 3, c. 17–20.
Jahilo, Peep 1983. Kas vaim on valmis, aga liha nõder? – TRÜ 6. V, lk 4.
Kartau, Sanna 2016. Kellega tantsida sambat? Kõrgharitud meeste defitsiidist. – Müürileht 2. VIII. https://www.muurileht.ee/kellega-tantsida-sambat-korgharitud-meeste-defitsiidist/
Kruus, Oskar 1980. Loobumised. Tallinn: Eesti Raamat.
Küngas, Kaili 1984. Humanitaarne naisintelligents tänapäeva eesti nõukogude kirjanduses. Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.
Lentz, Ulrike 2008. The Representation of Western European Governesses and Tutors on the Russian Country Estate in Historical Documents and Literary Texts. [Doktoriväitekiri.] University of Surrey, Faculty of Arts & Human Sciences. https://openresearch.surrey.ac.uk/esploro/outputs/doctoral/The-Representation-of-Western-European-Governesses/99511743402346
Liim, Allan 1982. Üliõpilaskond. – Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982. Kd III. 1918–1982. Tallinn: Eesti Raamat, lk 201–211.
Merilai, Arne 2014. Ene Mihkelsoni pingeväljad. – Ene Mihkelson, Matsi põhi. Kuju keset väljakut. Korter. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 483–493.
Mertelsmann, Olaf 2006. Miks kasvas naiste osakaal tudengite seas stalinismi ajal nii kiiresti? – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, kd XXXV. Tartu: Tartu Ülikool, lk 23–33.
Mihkelson, Ene 1983. Matsi põhi. Lühiromaanid. Tallinn: Eesti Raamat.
Must, Ann 1983. Vastu valgust. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat.
Mutt, Mihkel 1981. Mehed. Jutustused. – Loomingu Raamatukogu, nr 1. Tallinn: Perioodika.
Paas, Tanel 2018. Linnalegend üksikutest kõrgharidusega naistest ei vasta tõele. – Postimees 1. III. https://arvamus.postimees.ee/4425971/tanel-paas-linnalegend-uksikutest-korgharidusega-naistest-ei-vasta-toele
Palumets, Lauri 2013. Pruudipõud või hoopis haritud meeste puudujääk? – Delfi Naistekas 6. I. https://naistekas.delfi.ee/artikkel/65492974/pruudipoud-voi-hoopis-haritud-meeste-puudujaak
Peegel, Juhan 1967. Ajaloo-keeleteaduskond ootab. – TRÜ 14. IV, lk 3.
Pervik, Aino 1979. Kaetud lauad. Tallinn: Eesti Raamat.
Piirimäe, Eva 2022. Teejuht Ea Janseni isiksuse ja pärandi mõtestamiseks. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–972.
Promet, Lilli 1965. Kirjad Venemaalt. – Sirp ja Vasar 6. VIII, lk 2–3.
Ranna, Helene 1930. Keha ja vaim. Romaan kahes osas. Tartus: Loodus.
Ross, Johanna 2010. Aimée Beekmani romaan „Valikuvõimalus”. Kontekst ja retseptsioon. Magistritöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
Ross, Johanna 2018. Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 17.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Rotkirch, Anna 2000. The Man Question. Loves and Lives in Late 20th Century Russia. [Doktoriväitekiri.] Helsinki: University of Helsinki. http://hdl.handle.net/10138/10123
Salu, Mikk 2013. Haridus ja töö tõi noored naised maalt linna. – Postimees 2. I. https://www.postimees.ee/1089994/haridus-ja-too-toi-noored-naised-maalt-linna
Sang, Joel 2016. Laguneb? Ei lagune? – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 577–583. https://doi.org/10.54013/kk706a1
Zdravomyslova, Elena; Temkina, Anna 2012. The crisis of masculinity in late Soviet discourse. – Russian Studies in History, kd 51, lk 40–61. https://doi.org/10.2753/RSH1061-1983510201
Tamar, Jaanika 2013. Eesti naiskorporandi kuvand perioodikas aastatel 1920–1940. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/33432
Tamm, Marek 2016. Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 714–720. https://doi.org/10.54013/kk706a10
Tamul, Sirje 1999. Naisüliõpilased Tartu ülikoolis 1905–1918. – Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost S. Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 93–126.
Tarand, Kaarel 2022. Hädad haritud naiste maal. – Sirp 5. VIII, lk 2.
Tiit, Ene-Margit 2018. Sündimuse suurendamisest: Eestis on kõrgharitud naistel partnereid raske leida. – Postimees 27. II. https://arvamus.postimees.ee/4422437/ene-margit-tiit-sundimuse-suurendamisest-eestis-on-korgharitud-naistel-partnereid-raske-leida
TRÜ teatmik = Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikuline koosseis. Teatmik. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1971–1980.
Tšerepanova 2013 = P. C. Черепанова, Быт и бытие. Советский интеллигент в обретении пола, возраста и личной жизни. – Российская повседневность в зеркале гендерных отношений. Сборник статей. Ответ. ред. и сост. Н. Л. Пушкарева. Москва: Новое литературное обозрение, c. 701–769.
Tuubel, Virve 1981. Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilaskond aastatel 1971–1980. Diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool, NSV Liidu ajaloo kateeder.
Universitas Tartuensis 1632–2007. Toim Toomas Hiio, Helmut Piirimäe, Birute Klaas-Lang, Meelis Friedenthal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
Valk, Aune 2016. Soolised lõhed hariduses. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Vinokurova, Natalia 2007. Reprivatizing women’s lives: From Kruschchev to Brezhnev. – Gender Equality and Difference During and After State Socialism. (Studies in Central and Eastern Europe.) Toim Rebecca Kay. New York: Palgrave Macmillan, lk 63–84. https://doi.org/10.1057/9780230590762_4
Vita academica, vita feminea. Artiklite kogumik. Koost Sirje Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
Üdi, Jüri 1975. Armastuskirjad. – Loomingu Raamatukogu, nr 22. Tallinn: Perioodika.
