Early foreign travel of Soviet Estonian writers during the Khrushchev Thaw in the context of national security policy

Anu Raudsepp

doi:https://doi.org/10.54013/kk782a11

Keywords: Soviet literary policy, collaboration with security agencies, foreign travel, Estonian writers in exile, Soviet writers, travelogues

After World War II, the free communication of Estonia, now under Soviet occupation, was closed off by the Iron Curtain. However, despite the strict censorship, correspondence with the West could still be maintained under the Stalinist regime up until the deportation of 1949. The Iron Curtain began to be lifted by Stalin’s death in 1953 and the denunciation of his personal cult in 1956. Unlike ordinary people, a number of cultural figures, including writers, enjoyed open borders already in 1956.

This article draws light on the history of the first trips abroad by following the most widely travelled writers (Ralf Parve, Lilli Promet, Vladimir and Aimée Beekman, Johannes Semper), using sources available in the National Archives (case files on writers’ trips, documents of the Estonian branch of the Soviet-Finnish Society and other organizations, etc.), as well as relevant periodicals. Particular attention is given to trips between Finland and Estonia (1955–1956), Estonian writers’ trips to Sweden (1956), the writers’ collaboration with the Soviet security agencies as a precondition for travel during the 1950s, and the first travelogues by Soviet writers (1958–1960) in service of Soviet propaganda.

By the late 1950s, the main requirements to Soviet tourists – to extol the achievements and peace policy of the Soviet Union abroad – had taken shape. The special task of Estonian writers – to influence the Estonian writers in exile – remained inessential during the second half of the 1950s. The situation changed in 1960 as Estonians living in exile began to visit Estonia more actively. In order to better control and regulate relations with the Estonian diaspora, the KGB-affiliated Society for Advancement of Cultural Relations with the Estonian Diaspora was founded in 1960, opening up a new chapter in the foreign relations of Soviet Estonia.

Anu Raudsepp (b. 1962), PhD, University of Tartu, Associate Professor of History Didactics (Ülikooli 18, 50090 Tartu); Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), anu.raudsepp@ut.ee

References

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv (RA)

ERA.R-1765 – ENSV Kirjanike Liit

ERA.R-1765.1.203. Kirjavahetus NSVL Kirjanike Liidu juhatuse, kirjanike ja teistega isikliku koosseisu kohta. Kirjanike iseloomustused. 03.01.1956–28.11.1956.

ERA.R-1765.1.229b. ENSV Kirjanike Liidu IV kongressi stenogramm II, 1958.

ERA.R-2206 – Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing

ERA.R-2206.1.16. Ühingu NSVL – Soome Eesti osakonna asutamiskoosoleku ja juhatuse koosolekute protokollid ja tegevuse aruanne. 20.10.1958–17.12.1958.

ERA.R-2206.1.53. Juhatuse koosoleku protokoll 21. märtsist 1960. a, otsused ja tegevuse aruanded.

ERA.R-2206.1.54. Ühingu NSVL – Soome Eesti osakonna 1960. a. protokollid, plaanid, aruanded, kirjavahetus.

ERA.R-2249 – Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing

ERA.R-2249.1.1. Komitee üldkoosolekute protokollid 22.06.1960–12.11.1964.

ERAF.1SM – ENSV Siseministeeriumi ja selle haldusala asutuste endiste töötajate isikutoimikute kollektsioon

ERAF.1SM.2.13642. Rannet, Egon, Nikolai p (1911).

ERAF.136SM – ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee väljasõidutoimikute kollektsioon

ERAF.136SM.1.3110. Parve, Ralf Ludvigi p. 1919; Promet, Lilli Aleksandri t. 1922.

ERAF.136SM.1.4253. Beekman, Aimée Arturi t. 1933; Beekman, Vladimir Eugeni p. 1929 jt.

ERAF.136SM.1.613. Plink, Jüri Eduardi p. 1938; Semper, Aurora Jaani t. 1899; Semper, Johannes Hansu p. 1892; Semper, Lilian Johannese t. 1933.

ERAF.287 – EKP Tallinna Linna Lenini Rajoonikomitee

ERAF.287.49.174. Беекман Владимир Эугенович. 08.12.1959–22.12.1959.

Anu Raudsepa erakogu

Mannermaa, Kusta. Päevik 1943–1959.

Valkonen 1956 = Jaakko Valkoneni kiri Kusta Mannermaale 24. IX 1956.

Kirjandus

Beekman, Vladimir 1959. Island 1958. Reisimärkmeid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Beekman, Vladimir 1960. Sügis Rootsi Kuningriigis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Beekman, Vladimir 2008. Alles see oli… Tallinn: Tänapäev.

Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kirjutanud Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. Peatoim S. Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005.

Eesti NSV ajalugu. Keskkooli IX–XI klassile. Toim Karl Siilivask. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959.

Fakt [Voldemar Kures] 1955. Kotka linnapea jutustab vabalt Eesti-muljeid. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 9. VIII, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956a. Punane hõimusuhtlemine. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 23. V, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956b. Vestlus punakirjanikega. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 27. V, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956c. Eesti punased ostsid pagulaskirjandust. – Vaba Eestlane 9. VI, lk 5.

Fakt [Voldemar Kures] 1956d. Võrgutamine Soome kaudu. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 4. X, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956e. „Me oleme kultuurivalvurid idas, teie läänes”. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 12. VII, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956f. Mõni tund „Pobeda”-rahvaga. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 8. VII, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956g. Punaste turistide invasioon. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 18. VII, lk 1.

Fakt [Voldemar Kures] 1956h. Meie tippe kutsuti koju. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 19. VII, lk 1.

Herlin, Ilkka 1995. Kustaa Vilkuna koostööst eestlastega. Tlk Katrin Raid. – Akadeemia, nr 8, lk 1584–1596.

Hollo, Maarja 2013. Eksiil, trauma ja nostalgia Bernard Kangro „Sinises väravas”. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 721–735. https://doi.org/10.54013/kk671a1

Hollo, Maarja 2018. „Püsida aja kiuste, laulda aja kiuste…” Katkendeid Bernard Kangro ja Salme Ekbaumi kirjavahetusest. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 105–122.

Jürjo, Indrek 1996. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Tallinn: Umara.

Kaal, Aira 1958. Muljeid ja mõtteid India-sõidult. Reisikiri. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kangro, Bernard 1957. Sinine värav. Romaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kodu-eestlased külas 1956. Kokkupuuteid Pobeda lõbureisiseltskonna eestlastest liigetega. – Välis-Eesti 15. VII, lk 1, 3.

Kruus, Oskar 2003. Bernard Kangro. Elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat.

Kurvet-Käosaar, Leena 2015. The epistolary dynamics of sisterhood across the Iron Curtain. – Life Writing, kd 12, nr 2, lk 161–175. https://doi.org/10.1080/14484528.2015.1022929

N. Eesti turistid Soome 1956. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 7. IV, lk 1.

N. Eesti turistid Soome ja Rootsi 1956. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 4. V, lk 1.

Niglas, J. 1956. Rootsi on kujunenud punaste turistide Mekkaks. – Vaba Eesti Sõna 19. VII, lk 1, 3.

Nirk, Endel 1956. Märkmeid eesti kirjandusest 1955. – Looming, nr 2, lk 214–227; nr 3, lk 343–359.

Olesk, Sirje 2002. Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 1.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Olümpiamängud 1980. Tallinn: Valgus, 1980.

Pagel, Oliver 2016. Eesti NSV turistid Soomes aastail 1955–1980. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 79–94.

Panso, Voldemar 1957. Laevaga Leningradist Odessasse ehk Miks otse minna, kui ringi saab. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Parve, Ralf 1947. Helsingis toimunud demokraatlike kirjanike kongressilt. – Sirp ja Vasar 12. VII, lk 6.

Parve, Ralf 1972. Helsingi, juuni 1947. – R. Parve, Kiindumused. Pilte ajast ja inimestest. Tallinn: Eesti Raamat, lk 121–135.

Parve, Ralf 2010. Minu aeg. Kirjandusloolised vestlused. Küsinud ja üles kirjutanud Jaak Urmet. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Posti, Lauri 1956. Kaheksa päeva külalislahkes Eestis. – Kodumaale Tagasipöördumise Eest, nr 35, lk 3.

Promet Lilli; Parve, Ralf 1958. 3 x pakitud kohver. Reisipilte Saksamaalt, Bulgaariast ja Soomest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Puhvel, Heino 1959. Kriitiline pilk 1958. a. proosakirjandusele. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 129–139.

Rannet, Egon 1960. Kilde Taani-reisilt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Raudsepp, Anu 2018. Erakirjad infoallikana Eesti ja Lääne vahel stalinismist sulani (1946–1959). – Ajalooline Ajakiri, nr 4 (166), lk 255–282. https://doi.org/10.12697/AA.2018.4.01

Rausmaa, Heikki 2008. Tuglase leek loidab. Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu. Tlk Joel Sang. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rebassoo, Liina 2013. Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Organisatsioon ning vasakharitlaste Moskva-meelsuse kujunemine Eestis ja Prantsusmaal maailmasõdade vahelisel ajal. Magistritöö. Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut. https://dspace.ut.ee/handle/10062/38742

Rottman, Gordon L. 2010. Berliini müür ja Saksamaa sisepiir 1961–1989. Tallinn: Koolibri.

Semper, Johannes 1958. Mööda maid ja meresid. Reisimärkmeid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Semper, Johannes 2013. Päevaraamatud. Tartu: Ilmamaa.

Smuul, Juhan 1959. Jäine raamat. Antarktise-reisi päevik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

„Soome delegatsioon Eestis!” 1955. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 30. VII, lk 1.

Soome külalised Tallinnas 1956. – Kodumaale Tagasipöördumise Eest, nr 30, lk 1.

Talve, Ilmar 1998. Kutsumata külaline. Autobiograafia II. Tartu: Ilmamaa.

Tark, Triin 2017. Kodu- ja väliseestlaste vahelise kultuurisuhtlemise institutsionaalne raamistik Nõukogude Liidu kultuuridiplomaatia kontekstis. – Ajalooline Ajakiri, nr 4, lk 445–473. https://doi.org/10.12697/AA.2017.4.02

Undusk, Jaan 2017. Jaan Krossi nurjunud katsed saada nõukogude kirjanikuks. Asumisaastad 1951–1954. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 54–74.

Vedru, Johannes 2014. Nõukogude Liidu osavõtt 1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudest Eesti NSV näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut.