Keywords: Estonian literature, curricula, literary education, Soviet schools, ideology, identity
The article looks at changes in the literature curriculum throughout the Soviet occupation. It discusses the content of the curricula, the ideological context, as well as the proportion of the curriculum dedicated to literary education. Due to the sheer volume of the material available, the article limits itself to mapping out the topic: whether and how the ideological emphases evolved during different periods (Stalinism, the Khrushchev Thaw, the Era of Stagnation); the ratio of Russian (Soviet) to Estonian authors covered in the literary curriculum; the educational system paradoxes involved in literature as a school subject that allows for the expression of certain views.
Three observations are drawn in conclusion.
Firstly, in ideological and party-led education, literature lessons held a special place in Soviet schools. Literature – alongside history – was considered the most important subject for shaping the students’ views.
Secondly, a remarkable portion of the curriculum was allotted to literary education conceived in this manner, to make sure that the mandated authors could be discussed in depth. Without doubt, this involved communist instruction – the intensity of which varied greatly depending on the head of school, the teachers and the decade at hand. However, Estonian literature, especially the literary classics, could still be covered extensively alongside the ideological instruction.
Thirdly, literature lessons evolved into a sphere for the discussion of Estonian nationhood, owing to the fact that the accepted authors represented seminal texts, the examination of which made it possible to also talk about Estonian literary history. In the history of teaching and studying Estonian literature, the Soviet era was particularly notable for its emphasis on literary classics, which undeniably played a crucial role in the preservation of national identity.
The article also notes that Estonian literature largely lost this role in general education schools after Estonia regained its independence.
Maarja Vaino (b. 1976), PhD, literary scholar and Director of Tallinn Literary Centre (Koidula 12a, 10125 Tallinn), maarja.vaino@gmail.com
References
Arhiiviallikad
Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum (EPAM)
ÕK [õppekava] 1946 = Eesti keel. Kirjandusõpetus. ENSV Haridusministeerium. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus. Fond R 29485.
ÕK 1954 = Eesti kirjanduse programm keskkoolidele. 1953/54. õppeaastaks. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Fond R 13009.
ÕK 1956 = Keskkooli programmid. Kirjanduslik lugemine. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Fond R 29424.
ÕK 1961 = Kaheksaklassilise kooli programmid. 1961/62. õppeaastaks. Eesti keel ja kirjandus, vene keel, võõrkeeled. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Fond R 12987.
ÕK 1962 = Töölisnoorte koolide programmid. Eesti keel ja kirjandus V–VIII klassile. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Fond R 12988.
ÕK 1963 = Kaheksaklassilise kooli ja keskkooli programmid. Eesti keel. Kirjandus. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. [Fondi nr puudub.]
ÕK 1975 = Kaheksaklassilise kooli ja keskkooli programmid. Kirjandus. IV–XI klass. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn: Valgus. Fond R 29420.
ÕK 1976 = Fakultatiivkursuste näidisprogrammid. Kirjandus. Teatri- ja filmiõpetus. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn. [Fondi nr puudub.]
ÕK 1979 = Kirjanduse programm üldhariduskooli IV–XI klassiks. Uus variant aruteluks. Eesti NSV Haridusministeerium. Koost Kalju Leht, Leo Villand. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Fond R 29415.
ÕK 1981 = Kaheksaklassilise kooli ja keskkooli programmid. Kirjandus. IV–XI klass. Eesti NSV Haridusministeerim. Tallinn. Fond R 294114.
ÕK 1989 = Üldhariduskooli kirjandusõpetuse programmid V–XII klassile. (Projekt). Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee. Autor-koostajad: Märt Hennoste, Ain Kaalep, Andres Kauksi, Mihhail Lotman, Anne Nahkur, Paul-E[e]rik Rummo, Leo Villand, Mari Välba. Tallinn. Fond R 29405.
ÕK 1991 = Üldhariduskooli programmid. Kirjandus X–XII. Eesti Vabariigi Haridusministeerium. Eesti Õppekirjanduse Keskus. Tallinn. Fond R 29403.
Kirjandus
Andresen, Nigol 1946. Eesti kirjandusloo küsimusi. – Nõukogude Kool, nr 11, lk 638a–651.
Eiert, Maire 2006. Nõuti etteütlusi nõukogude suurmeeste ütluste põhjal. – Nõukogude kool ja õpilane. Koost Enno Tammer. Tallinn: Tammerraamat, lk 137–138.
Elango, Aleksander 1968. Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajaloost. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Golant, Eugen 1949. J. V. Stalini õpetus kommunistlikust kasvatusest ja koolist. – Nõukogude Kool, nr 10, lk 592–605.
Hennoste, Tiit 2022. Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021. (Studia litteraria Estonica 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalamees-Ruubel, Katrin 2014. Eesti keele ja kirjandusõpetuse roll eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus. (Tallinna Ülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 80.) Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste instituut. https://www.etera.ee/zoom/1943/view?page=1&p=separate&tool=info
Karjahärm, Toomas; Sirk, Väino 2007. Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987. Tallinn: Argo.
Kopso, Ilmar 1975. Kirjandusõpetuse küsimusi kirjandusprogrammi valgusel. – Nõukogude Kool, nr 1, lk 24–29.
Kuusksalu, Kertu 2014. Põhihariduse ametliku korralduse areng Eestis aastatel 1992–2012 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste alusel ning lähteseis hariduskorralduse arenguks. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut. https://dspace.ut.ee/handle/10062/41905
Kärner, Jaan 1945. Nõukogude Eesti intelligentsi esimene kongress. – Looming, nr 2, lk 148–153.
Läänemets, Urve 2021. Ratio Studiorum. Õppekavadest ehk kuidas korraldada kooliharidust. Tallinn: Avita, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Mihkla, Karl; Tedre, Ülo 1963. Eesti kirjanduse õpik IX klassile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Mikser, Rain; Goodson, Ivor 2020. Eesti haridusalased muutustealgatused kogenud õpetajate vaates: retoorika ja hariduspraktika. – Haridusmõte. (ACTA Universitatis Tallinnensis.) Koost, toim Mati Heidmets. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 95–128.
Olesk, Sirje 2022. Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit.
Pilve, Eli 2013. Nõukogude noore kasvatamisest paberil ja päriselt. Ideoloogiline ajupesu Eesti NSV kooli(tunni)s 1953–1991. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 82–100.
Raid, Katrin 2002. Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit.
Raudsepp, Anu 2005. Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944–1985. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/665
Roos, Jaan 2001. Läbi punase öö. III. 1948. ja 1949. aasta päevik. Lisa: 1944. aasta lõpp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Rõigas, Maia 2006. Eesti keele õpetajate ettevalmistus Tartu Ülikoolis. – Haridus, nr 7–8, lk 10–14.
Sikk, Hoide 1975. Lähtekohti nüüdiskirjanduse käsitlemiseks keskkoolis. – Nõukogude Kool, nr 1, lk 19–23.
Urgart, Oskar 1949. Lenin ja kirjandus. – Looming, nr 1, lk 9–16.
Vaino, Maarja 2011. A. H. Tammsaare muutmine nõukogude kirjanikuks. – Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest. Koost Anneli Kõvamees, Piret Viires. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 125–138.
Veski, Karin; Raudsepp, Anu 2015. Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelsetes originaalõpikutes aastail 1947–1953. – Nõukogude Eesti külma sõja ajal. Koost Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23 (30).) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, lk 200–217.
Vääri, Eduard 2001. Pedagoogika ja filoloogia olukord Eestis aastail 1944–1950. – Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. (Acta Universitatis Scientiarum Socialium et Artis Educandi Tallinnensis. A, Humaniora = Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A, Humaniora = Proceedings of the Tallinn University of Social and Educational Sciences. A, Humaniora 19.) Toim Kaalu Kirme, Maris Kirme. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 26–36.
