Keywords: Estonian literature, literary canon, women writers, prose
This article explores a number of factors that have shaped the understanding of the role of women prose writers in Estonian literary history and in contemporary cultural consciousness. Little attention has been paid to the works of women prose writers in literary history, and the cultural consciousness contains myths and stereotypes about women authors which upon closer examination prove unfounded. According to the common perception, women’s strong suit is poetry, whereas in the realm of prose, the creative output of male authors is afforded greater importance. This perspective has sometimes been used to justify the limited attention given to the works of women prose writers. However, the role of women prose writers in Estonian literary history can also be seen from a different angle by asking whether they should indeed be consigned to a more modest place in literary history compared to male authors and what the reasons for this might be.
The creative output of women prose writers has highlighted themes and perspectives that do not always align with what is considered “important”, especially in the context of the national narrative, which emphasises the national subject and is implicitly male-oriented. The visibility of women authors in the cultural field is also shaped by the literary institution and its participants, as well as the literary canon, which has included few women. Geopolitical factors, i.e. different social systems, also influence the cultural consciousness. The Soviet period, in particular, shaped entrenched perceptions of authors through ideological pressure, the effects of which can still be felt. Since the works of women prose writers from the first half of the 20th century have not been extensively studied, the exploration of the reasons behind the marginalization of women prose writers remains largely ahead.
Eve Annuk (b. 1964), PhD, Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), eve.annuk@kirmus.ee
References
Veebivarad
Digar. www.digar.ee
EEVA = Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=index
EWOD = Estonian Online Writers Dictionary. https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht
Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb. https://kreutzwald.kirmus.ee
Vikipeedia. https://et.wikipedia.org
Kirjandus
Annuk, Eve 2003. Naised ja kirjanduslugu: tuntud ja tundmatu Ilmi Kolla. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, lk 72–90.
Annuk, Eve 2008. Lilli Suburgi kuvand eesti kirjandusloos. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, lk 77−93.
Annuk, Eve 2012. Sooküsimus eesti ajakirjanduses 19. sajandi lõpul ja Lilli Suburgi „uus naine”. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, lk 65−81.
Annuk, Eve 2021a. Nationalism, emotions and loss in Lilli Suburg’s short story „Liina”. – Nineteenth-Century Nationalisms and Emotions in the Baltic Sea Region: The Production of Loss. (National Cultivation of Culture 25.) Toim Anna Bohlin, Tiina Kinnunen, Heidi Grönstrand. Leiden: Brill, lk 319−343. https://doi.org/10.1163/9789004467323_014
Annuk, Eve 2021b. Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses „Liina” (1877). – Mäetagused, nr 81, lk 45−64. https://doi.org/10.7592/MT2021.81.annuk
Annus, Epp; Epner, Luule; Järv, Ants; Olesk, Sirje; Süvalep, Ele; Velsker, Mart 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.
Aspe, Elisabeth 1974. Ennosaare Ain. Tallinn: Perioodika.
Aspe, Elisabeth 1984. Ennosaare Ain. Anna Dorothea. Tallinn: Eesti Raamat.
Assmann, Jan 2011. Cultural Memory and Early Civilization: Writing, Remembrance, and Political Imagination. New York: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511996306
Gilbert, Sandra; Gubar, Susan 1979. The Madwoman in the Attic: The Woman Writer and the Nineteenth-Century Literary Imagination. New Haven: Yale University Press.
Grauberg, Taimi 2023. Elu nagu algebra. Alide Erteli elu ja looming. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 822–846.
Gümnaasiumi riiklik õppekava 2021. Riigi Teataja I, 23.04.2021, 11. https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021011. Lisa 1: Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4202/1011/2m_lisa1.pdf#
Gümnaasiumi riiklik õppekava 2023. Riigi Teataja I, 08.03.2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023006. Lisa 1: Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa1.pdf#
Hasselblatt, Cornelius 2015. Cherchez la femme. Kui sootundlikud on Eesti kirjanduslood ja teatmeteosed? – C. Hasselblatt, Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. (Studia litteraria Estonica 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 176–195.
Hasselblatt, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tlk Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helend-Aaviku, Katrin 2021. „Mu jumal on mind veriseks peksnud, kõik, kõik on ta võtnud – vanemad, sugulased, sugulaste lapsed ja nüüd mu mehe.” – Õhtuleht 11. II.
Henrikson, Paula 2010. Inventing literary heritage: national consciousness and editorial scholarship in Sweden 1810–1830. – Free Access to the Past: Romanticism, Cultural Heritage and the Nation. (National Cultivation of Culture 2.) Toim Lotte Jensen, Joep Leersen, Marita Mathijsen. Leiden–Boston: Brill, lk 103–125. https://doi.org/10.1163/ej.9789004180291.i-334.38
Hinrikus, Rutt 1998. Reed Morni tee ja tõde. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 521–534; nr 9, lk 622–634.
Jürgenstein, Anton 1903. Naesterahva-kujud Eesti algupäralises kirjanduses. – Linda, nr 3, lk 41–42; nr 6, lk 96–98; nr 7, lk 116–117; nr 9, lk 149–150; nr 12, lk 202–203; nr 17, lk 299–300; nr 21, lk 366–367.
Kibuvits, Leida 1957. Soomustüdruk. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kress, Helga 2006. Searching for herself: Female experience and female tradition in Icelandic literature. – A History of Icelandic Literature. Toim Daisy Neijmann. Lincoln–London: University of Nebraska Press in cooperation with The American-Scandinavian Foundation, lk 503–551.
Kruus, Oskar 1966a. Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus. – Eesti kirjanduse ajalugu. II kd. XIX sajandi teine pool. Toim Endel Nirk. Tallinn: Eesti Raamat, lk 333–360.
Kruus, Oskar 1966b. Olevikuaineline jutukirjandus. – Eesti kirjanduse ajalugu. II kd. XIX sajandi teine pool. Toim Endel Nirk. Tallinn: Eesti Raamat, lk 507–546.
Kruus, Oskar 1971. Naine hanesulega. Kirjutisi naiskirjanikest. Tallinn: Eesti Raamat.
Lindsalu, Elo 2008. Eesti esimeste naiskirjanike „oma tuba” ja vastuvõtt sünkroonkriitikas. – Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev. (Acta Universitas Tallinnensis. A, Humaniora 28.) Toim Rein Veidemann, Maris Kirme. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 68−93.
Lindsalu, Elo 2009. Kes oli paradiisi perenaine? – Looming, nr 7, lk 973−982.
Lindsalu, Elo 2012. Naisekuju modelleerimine XX sajandi alguskümnendite eesti kirjanduses. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 13.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Menyhért, Anna 2019. Women’s Literary Tradition and Twentieth-Century Hungarian Writers. (Women Writers in History 3.) Leiden: Brill. https://doi.org/10.1163/9789004417496
Neithal, Margaret 2010. Naise loovuse problemaatika Helga Pärli-Sillaotsa loomingu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/15228
Nevala, Maria-Liisa 1989. Sain roolin johon en mahdu: Suomalaisen naiskirjallisuuden linjoja. Helsinki: Otava.
Nochlin, Linda 2000. Miks pole olnud suuri naiskunstnikke? – Pandora laegas. Feministliku kunstikriitika võtmetekste. Koost Katrin Kivimaa, Reet Varblane. Tallinn: Kunst, lk 11–50.
Oras, Ants 1939. Naiskirjanikest mujal ja meil. – Looming, nr 6, lk 659–663; nr 7, lk 735–741.
Parente-Čapková, Viola; Grönstrand, Heidi; Hapuli, Ritva; Launis, Kati 2015. Marginaalit ja kultaiset hedelmät. Näkökulmia feministisen kirjallisuudentutkimuksen historiaan. – Nainen kulttuurissa, kulttuuri naisessa. Toim V. Parente-Čapková, H. Grönstrand, R. Hapuli, K. Launis. Turku: Turun yliopisto, lk 9–39.
Põhikooli riiklik õppekava 2022. Riigi Teataja I, 12.04.2022, 10. https://www.riigiteataja.ee/akt/112042022010
Põhikooli riiklik õppekava 2023. Riigi Teataja I, 08.03.2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023005
Pärli-Sillaots, Helga 2009. Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär. Tallinn: Eesti Raamat.
Pärli-Sillaots, Helga 2012. Tee viib järveni. Tallinn: Eesti Raamat.
Raag, Arno 1928. Elisabeth Aspe elu ja looming. Biograafilis-kriitiline essee. (Eesti kirjanikud 2.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Raun, Toivo U. 2017. Literacy in the Russian empire in the late 19th century: The striking case of the Baltic provinces. – Acta Historica Tallinnensia, kd 23, nr 1, lk 65–77. https://doi.org/10.3176/hist.2017.1.06
Reinart, Heili 2018. Õrnad ja tugevad. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost. Tallinn: Post Factum.
Reinart, Heili 2020. Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost. Tallinn: Postimees kirjastus.
Rojola, Lea 1998. Uus minevik. Kirjanduse ajalugu uute väljakutsete ees. – Traditsioon ja pluralism. Ettekandeid, artikleid, esseid ja eksperimendikirjeldusi eesti ja soome uuemast kirjandusteadusest. Toim Marin Laak. Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Tuum, lk 256–268.
Rojola, Lea; Lappalainen, Päivi 2007. Women’s Voices: Female Authors and Feminist Criticism in the Finnish Literary Tradition. (Studia Fennica. Litteraria 2.) Vaasa: Finnish Literature Society.
Sajandi sada Eesti suurkuju. 100 mõjukaimat, tuntuimat, lugupeetuimat, hinnatuimat, legendaarseimat eesti inimest, kelle töö ja isiksus on 20. sajandil Eestit enim ilmestanud. Koost Tiit Kändler. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.
Showalter, Elaine 1977. A Literature of Their Own. Princeton, NJ: Princeton University Press.
Sillaots, Marta 1912. Algajad: Elulookirjelduslised katsed. Tallinn: Maa.
Sillaots, Marta 1913. Anna Holm. Tallinn: Maa.
Suburg, Lilli 1887. Leeni ehk igavene käsualune. – Linda, nr 1, 15. X, lk 4–10; nr 2, 15. XI, lk 51–57; nr 3, 28. XII, lk 83–97.
Suburg, Lilli 1892. Liina. Tlk soome keelde Lilli Lilius. Helsinki: Otava.
Suburg, Lilli 2002. Liina. Ühe eesti tütarlapse elulugu, tema enese jutustatud. – L. Suburg, Kogutud kirjatööd. Toim Aino Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 9–106.
Talivee, Elle-Mari 2011. Jutustuse ja romaani vahel: Elisabeth Aspe linn. – Methis. Studia humaniora Estonica, kd 6, nr 8, lk 122−142. https://doi.org/10.7592/methis.v6i8.559
Undla-Põldmäe, Aino 1935. Uusi andmeid Lilli Suburgist. – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 346–354.
Undla-Põldmäe, Aino 1981. Lilli Suburgi „Liina” Jakobsoni „Sakala” ja „Revalsche Zeitungi” poleemikas. – A. Undla-Põldmäe, Koidulauliku valgel. Uurimusi ja artikleid. Tallinn: Eesti Raamat, lk 273–276.
Undla-Põldmäe, Aino 2002a. Järelsõna. – Lilli Suburg, Kogutud kirjatööd. Toim A. Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 461–480.
Undla-Põldmäe, Aino 2002b. Lilli Suburgi tütarlastekool. – Lilli Suburg, Kogutud kirjatööd. Toim A. Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 481–491.
Undla-Põldmäe, Aino 2002c. Ajakiri „Linda”. – Lilli Suburg, Kogutud kirjatööd. Toim A. Undla-Põldmäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 493–501.
Urgart, Oskar 1927. Elisabeth Aspe. – Looming, nr 10, lk 945–950.
Vaher, Vaapo 2002. Tädikirjanduse klassika. – Eesti Päevaleht. Arkaadia 8. XI, lk 18–19.
Vaino, Maarja 2012. Rist ja rõõm. Lisandusi Leida Kibuvitsa eluloole. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 755–767. https://doi.org/10.54013/kk659a3
Whelan, Heide 1995. The debate on women’s education in the Baltic provinces, 1850–1905. – Bevölkerungs-verschiebungen und Sozialer Wandel in den Baltischen Provinzen Russlands 1850–1914. Toim Gert von Pistohlkors, Andrejs Plakans, Paul Kaegbein. Lüneburg: Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, lk 163–180.
Whittle, Ruth 2013. Gender, Canon and Literary History: The Changing Place of Nineteenth-Century German Women Writers (1835–1918). Berlin–Boston: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110259230
