Occupational terms and societal roles in early Estonian lexicography

Madis Jürviste

doi:https://doi.org/10.54013/kk791a3

Keywords: historical lexicography, historical occupational terms, core professions, societal roles, lexical development, influences of German language in Estonian

This article explores findings from six German-Estonian and Estonian-German dictionaries compiled during the 17^th and 18^th centuries. It covers all the main lexicographical sources from that period, from Heinrich Stahl’s “Vocabula” (1637) to August Wilhelm Hupel’s “Wörterbuch” (1780), with the exception of two 17^th-century authors, Clare and Svenske. The primary aim of this overview is to examine professional titles that were extensively documented in these historical dictionaries. In addition, the article delves into terms describing incidental activities. Thirdly, the discussion also includes societal roles.

Within the category of core occupational terms, prominent examples include “doctor” (arst), “baker” (pagar), “miller” (mölder), “carpenter” (puusepp) and “teacher” (õpetaja) vs “student” (õppija): all of these words remain in common usage in modern Estonian. These dictionaries also include approximately twenty different descriptions of the concept “witch” (nõid). Incidental activity descriptions include various terms for imposters, robbers and killers, along with words like “guarantor” (käemees) and “witness” (tunnistaja), as well as numerous others that play an important role in this lexical constellation. Key examples of the third category – societal roles – include terms such as “king” (kuningas), “landlord” (mõisnik) and “peasant” (talupoeg). Within this category, several sub-groups can be identified, e.g. governance (taatholder ‘vicegerent’), societal hierarchy (isetalumees ‘master of a farm household’), qualitative aspects of individuals or groups (koeraselts ‘ungodly rabble’), or their level of education (raamatumees ‘a man who can read’).

Many words in this semantic group have changed in meaning or vanished from the language over the centuries due to societal changes. Nevertheless, these old lexicographical sources help us shed light on the development of the Estonian language and provide insight into cultural aspects that have evolved over time.

Madis Jürviste (b. 1985), MA, Institute of the Estonian Language, Lexicographer, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, Doctoral Student, madis.jyrviste@eki.ee

References

Veebivarad

BSS = Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/

Duden. Wörterbuch. https://www.duden.de/woerterbuch

DWB = Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. https://www.dwds.de/wb/dwb

DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache. Das Wortauskunftssystem zur deutschen Sprache in Geschichte und Gegenwart. Berlin-Brandenburgischen Akademie der Wissenschaften. https://www.dwds.de/

EM = Eesti mõistatused. Andmebaas. Koost Arvo Krikmann. Tartu, 2012. https://www.folklore.ee/moistatused/

PAK 2019 = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. Eesti Keele Instituut. https://www.eki.ee/piibel/

VAKS = Vana kirjakeele sõnastik. Külli Prillop. Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/vaks/

ÜS 2023 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

Kirjandus

Aarma, Liivi 1990. Kirjaoskus Eestis 18. sajandi lõpust 1880. aastateni (nekrutinimekirjade andmeil). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.

Ariste, Paul 1940. Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles. – Eesti Keel, nr 3–4, lk 108–112.

Ariste, Paul 1963. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 85–119.

Benoist, Eugène; Goelzer, Henri 1938. Nouveau dictionnaire latin-français. Paris: Librairie Garnier Frères.

EA III = Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Koost Enn Küng, kaastoim Marten Seppel. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2013.

Ebner, Jakob 2018. Wörterbuch historischer Berufsbezeichnungen. Berlin–Boston: De Gruyter.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. https://www.eki.ee/dict/ety/

GP 2013 = Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Dorpat: Johannes Vogel. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100419

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-11170-72005-62344

Haarmann, Harald 1976. Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts. Kd I. (Fenno-Ugrica 2.) Hamburg: Helmut Buske Verlag.

Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100071

Helle, Anton Thor 2006. Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Hennoste, Tiit 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu: Tartu Ülikool, lk 45–66.

Houston, Rab 1983. Literacy and society in the west, 1500–1850. – Social History, kd 8, nr 3, lk 269–293. https://doi.org/10.1080/03071028308567568

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100926

Hupel, August Wilhelm 1795. Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland. Nebst eingestreueten Winken für Liebhaber. Riga: Johann Friedrich Hartknoch. https://archive.org/details/idiotikonderdeu00hupegoog

Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn. https://dspace.ut.ee/handle/10062/46591

Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Tallinn: Riigiarhiiv.

Jürviste, Madis 2012. The earliest days of Estonian lexicography. – Proceedings of the 15^th EURALEX International Congress, Oslo, 7–11 August 2012. Toim Ruth Vatvedt Fjeld, Julie Matilde Torjusen. Oslo: Department of Linguistics and Scandinavian Studies, University of Oslo, lk 892−896.

Kaldjärv, Ellen 1998. Saateks. – Salomo Heinrich Vestring, Lexicon Esthonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 5–8.

Kask, Arnold 1956. Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani. – Keelelisi küsimusi. (Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I.) Toim Eeva Ahven. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 140–176.

Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost. Kd I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Kikas, Kristel 2002. Mida sisaldab Heinrich Stahli „Vocabula”? (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21.) Toim Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikool.

Kingisepp, Valve-Liivi; Ress, Kristel; Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.

Langemets, Margit 2003. Leksikoloogia. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koost Mati Erelt. Tallinn: Emakeele Selts, lk 98–134.

Laur, Mati 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Lepajõe, Marju 1998. Johannes Gutslaffi „Grammatilised vaatlused”. – Johannes Gutslaff, Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost M. Lepajõe. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, lk 285–316.

Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 162.) Tartu, lk 32–74.

Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. Tallinn: Eesti Raamat, lk 47–70.

Loorits, Oskar 1998. Liivi rahva usund. Mit einem Referat: der Volksglaube der Liven. Kd –III. (Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma väljaanne.) Tartu: Eesti Keele Instituut.

Lotman, Piret 2014. Heinrich Stahli elu ja looming. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 14. Raamat ja aeg 3.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.

Masing, Oskar 1931. Aus der Backstube. Ein Beitrag zur baltischen Volkskunde. Riga: Verlag der Buchhandlung G. Löffler.

Pajusalu, Karl 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 153–160.

Pajusalu, Karl 2020. Eesti keele ajaloo periodiseerimine. – Külli Prillop, K. Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 29–32.

Palli, Heldur 1998. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Prillop, Külli 2020. Murrangueesti keel. – K. Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 131–168.

Ross, Kristiina 2006. „Lühike sissejuhatus” ja eesti piiblitõlge. – Anton Thor Helle, Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, K. Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk C26–C53.

Russow, Balthasar 2022 [1584]. Liivimaa provintsi kroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud Jüri Kivimäe. Tallinn: Tänapäev.

Saareste, Andrus 1952. Kaunis emakeel I. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Sirk, Väino 2008. Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. – Acta Historica Tallinnensia, nr 13, lk 25–47. https://doi.org/10.3176/hist.2008.2.02

Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach. Reval: Chr. Reusner der älter. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101060

Tafenau, Kai 2011. Heinrich Gösekeni sõnaraamatu seni märkamata eeskuju. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 425–439.

Valmet, Aino 1960. H. Gösekeni sõnaraamatust. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 612–617.

Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon Estonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Viht, Annika; Habicht, Külli 2022. Baltisaksa periood eesti keele korralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1031–1049. https://doi.org/10.54013/kk779a4

Viikberg, Jüri 2014. Alamsaksa sõnadest nende tulekuajas. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 425–439. https://doi.org/10.54013/kk683a2

Viikberg, Jüri 2022a. Kutselised arstijad eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 195–210. https://doi.org/10.3176/esa67.10

Viikberg, Jüri 2022b. Saksa laensõnade leksikon(id). [Suuline ettekanne.] EKI seminar 13. XII.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

ÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. I köide, A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.