2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Search
|
ee
2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Search
|
ee
Search

Author: Astrid V

< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool

Õnnepalu, Tõnu 2021. Viimane sõna. Tallinn: Varrak.

< Back to contents
< Back to contents
PDF

Defended doctoral theses

Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian

In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.

 

Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com

References

VEEBIVARAD

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety

SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms

Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.

Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.

EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.

Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.

Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.

Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.

Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.

Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.

Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.

MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.

MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.

Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.

Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.

Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Keywords: comparative literature, 20th and 21st century Estonian literature, 19th century Italian literature, imagination, ”Border State”, ”View”

The literary works of the 19th-century Italian poet and philosopher Giacomo Leopardi (1798–1836) have been available in Estonian for years. Less familiar, however, is the poetics of the vague and indefinite (Italian: poetica del vago e dell’indefinito) developed in his notebook “Zibaldone”. This concept forms the philosophical core and essence of his artistic creation. By centring his poetics around the conflict between the finiteness of the physical world and the human yearning for infinity, Leopardi proposes substituting the non-existent physical infinity with indefiniteness. By limiting sensory perception, indefiniteness – or vagueness – stimulates the imagination and creates the illusion of infinity, satisfying human desires for pleasure and leading people through delightful mental journeys to a state of mind in whose description Leopardi sees one of the most crucial functions of literature and art.

The theoretical explanatory potential of Leopardi’s poetics extends beyond his own works and era, providing a framework that can broaden the interpretive possibilities of contemporary Estonian literature. Using a comparative approach, this article examines the motif of windows through Leopardi’s poetics in Tõnu Õnnepalu’s / Emil Tode’s novel “Border State” (Piiririik, 1993) and Jan Kaus’s notebook “View” (Vaade, 2022). In these works, windows are depicted as memory images that embody poetic elements of indefiniteness, such as frames, duskiness, night, silence, roads disappearing into the distance, the sky, the horizon, and so on. As central elements in the narrators’ self-definition, these windows play a crucial role both in content and composition, structuring the fragmented, introspective narrative without a stable timeline in “Border State” and linking the self-narrative thread in “View”. The appearance of similar windows in other works allows the observations made in the article to be applied to other texts by Õnnepalu and Kaus, facilitating a broader discussion of indefiniteness in their poetics.

Kristiina Rebane (b. 1974), PhD, Associate Professor of Italian and French language, Tallinn University, School of Humanities (Narva mnt 25, 10120 Tallinn); kristiina.rebane@tlu.ee

References

Baudelaire, Charles 2000. Les Fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Calvino, Italo 1996. Ameerika loengud. Tlk Ülar Ploom. Tallinn: Varrak.

Eco, Umberto 2006. Ilu ajalugu. Tlk Maarja Kangro jt. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Hollo, Maarja 2016. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Itaalia bukett 2001. Tlk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 2–19.

Kangro, Maarja 2016. Giacomo Leopardi elu ja looming. [Järelsõna.] – Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk M. Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 195–227.

Karlson, Karola 2023. Inimesel on silmad selleks, et mõelda. – Looming, nr 4, lk 600–602.

Kaus, Jan 2000. Ääres. – J. Kaus, Üle ja ümber. Tallinn: Tuum, lk 27–38.

Kaus, Jan 2012. Vaikuse maja. – Sirp 13. I, lk 21.

Kaus, Jan 2022. Vaade. Tallinn: Sõnasilm.

Kuusk, Erelt 2024. Mees ja maja: Jan Kaus ja Aegviidu Jaamahoone. https://www.youtube.com/watch?v=QgDTLKeTB78

Leopardi, Giacomo 1911. Lõpmatus. Tlk Villem Grünthal-Ridala. – Noor-Eesti, nr 5–6, lk 529.

Leopardi, Giacomo 2008. Mõtted. Tlk Maarja Kangro. – Loomingu Raamatukogu, nr 3–4.

Leopardi, Giacomo 2016a. Zibaldone. Toim Lucio Felici. Roma: Newton Compton editori.

Leopardi 2016b = Giacomo Leopardi valitud teosed. Valik canto’sid ja proosapalu raamatust Operette morali. Tlk Maarja Kangro, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lotman, Jurij M.; Uspenskij, Boris A. 2001. Tipologia della cultura. (Tascabili. Saggi.) Toim Remo Faccani, Marzio Marzaduri. Milano: Bompiani.

Monticelli, Daniele 2004. Tradurre lo spazio. Tra l’Infinito e Lõpmatus. – L’image en questions : procédures de mise en texte. (Studia romanica Tartuensia 3.) Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], lk 159–184.

Monticelli, Daniele 2005. Modelli spaziali e sensibilità nei Canti di Giacomo Leopardi. – Atti del VII Congresso degli Italianisti Scandinavi. (Mémoires de la Société Néophilologique de Helsinki 68.) Toim Enrico Garavelli, Elina Suomela-Härmä. Helsinki: Société Néophilologique, lk 171–186.

Monticelli, Daniele 2008. Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole. – Sirp 18. IV, lk 4–5.

Monticelli, Daniele 2009. Crossing boundaries. Translation of the untranslatable and (poetic) indeterminacy in Juri Lotman and Giacomo Leopardi. – Interlitteraria, kd 14, lk 327−348.

Newman, Gail M. 1997. Locating the Romantic Subject: Novalis with Winnicott. (Kritik: German Literary Theory and Cultural Studies.) Detroit: Wayne State University Press.

Nigov, Anton 2002. Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilv, Aare 2010. Tõnu Õnnepalu nihilistika. Kommenteeritud tsitaadikogu. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 115–122.

Saar, Maris 2007. „Piiririigi” ruumiline aeg. – Acta Semiotica Estica, nr 4, lk 146–159.

Tode, Emil 1993. Piiririik. Tallinn: Tuum.

Väljataga, Märt 2001. Itaalia bukett. Saateks. – Vikerkaar, nr 5–6, lk 15–19.

Õnnepalu, Tõnu 1995. Hind. Tallinn: Tuum.

Õnnepalu, Tõnu 2015. Flandria päevik. Tallinn: Varrak.

Õnnepalu, Tõnu 2019. Lõpmatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Õnnepalu, Tõnu 2020. Kaduvuse õied: kunst ja surm. – Ööülikool 21. XI. https://vikerraadio.err.ee/1156547/ooulikool