Keywords: historical lexicography, historical occupational terms, core professions, societal roles, lexical development, influences of German language in Estonian
This article explores findings from six German-Estonian and Estonian-German dictionaries compiled during the 17th and 18th centuries. It covers all the main lexicographical sources from that period, from Heinrich Stahl’s “Vocabula” (1637) to August Wilhelm Hupel’s “Wörterbuch” (1780), with the exception of two 17th-century authors, Clare and Svenske. The primary aim of this overview is to examine professional titles that were extensively documented in these historical dictionaries. In addition, the article delves into terms describing incidental activities. Thirdly, the discussion also includes societal roles.
Within the category of core occupational terms, prominent examples include “doctor” (arst), “baker” (pagar), “miller” (mölder), “carpenter” (puusepp) and “teacher” (õpetaja) vs “student” (õppija): all of these words remain in common usage in modern Estonian. These dictionaries also include approximately twenty different descriptions of the concept “witch” (nõid). Incidental activity descriptions include various terms for imposters, robbers and killers, along with words like “guarantor” (käemees) and “witness” (tunnistaja), as well as numerous others that play an important role in this lexical constellation. Key examples of the third category – societal roles – include terms such as “king” (kuningas), “landlord” (mõisnik) and “peasant” (talupoeg). Within this category, several sub-groups can be identified, e.g. governance (taatholder ‘vicegerent’), societal hierarchy (isetalumees ‘master of a farm household’), qualitative aspects of individuals or groups (koeraselts ‘ungodly rabble’), or their level of education (raamatumees ‘a man who can read’).
Many words in this semantic group have changed in meaning or vanished from the language over the centuries due to societal changes. Nevertheless, these old lexicographical sources help us shed light on the development of the Estonian language and provide insight into cultural aspects that have evolved over time.
Madis Jürviste (b. 1985), MA, Institute of the Estonian Language, Lexicographer, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, Doctoral Student, madis.jyrviste@eki.ee
References
Veebivarad
BSS = Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/
Duden. Wörterbuch. https://www.duden.de/woerterbuch
DWB = Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. https://www.dwds.de/wb/dwb
DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache. Das Wortauskunftssystem zur deutschen Sprache in Geschichte und Gegenwart. Berlin-Brandenburgischen Akademie der Wissenschaften. https://www.dwds.de/
EM = Eesti mõistatused. Andmebaas. Koost Arvo Krikmann. Tartu, 2012. https://www.folklore.ee/moistatused/
PAK 2019 = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. Eesti Keele Instituut. https://www.eki.ee/piibel/
VAKS = Vana kirjakeele sõnastik. Külli Prillop. Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/vaks/
ÜS 2023 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee
Kirjandus
Aarma, Liivi 1990. Kirjaoskus Eestis 18. sajandi lõpust 1880. aastateni (nekrutinimekirjade andmeil). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Ariste, Paul 1940. Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles. – Eesti Keel, nr 3–4, lk 108–112.
Ariste, Paul 1963. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 85–119.
Benoist, Eugène; Goelzer, Henri 1938. Nouveau dictionnaire latin-français. Paris: Librairie Garnier Frères.
EA III = Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Koost Enn Küng, kaastoim Marten Seppel. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2013.
Ebner, Jakob 2018. Wörterbuch historischer Berufsbezeichnungen. Berlin–Boston: De Gruyter.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. https://www.eki.ee/dict/ety/
GP 2013 = Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Dorpat: Johannes Vogel. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100419
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-11170-72005-62344
Haarmann, Harald 1976. Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts. Kd I. (Fenno-Ugrica 2.) Hamburg: Helmut Buske Verlag.
Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100071
Helle, Anton Thor 2006. Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hennoste, Tiit 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu: Tartu Ülikool, lk 45–66.
Houston, Rab 1983. Literacy and society in the west, 1500–1850. – Social History, kd 8, nr 3, lk 269–293. https://doi.org/10.1080/03071028308567568
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100926
Hupel, August Wilhelm 1795. Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland. Nebst eingestreueten Winken für Liebhaber. Riga: Johann Friedrich Hartknoch. https://archive.org/details/idiotikonderdeu00hupegoog
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn. https://dspace.ut.ee/handle/10062/46591
Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Tallinn: Riigiarhiiv.
Jürviste, Madis 2012. The earliest days of Estonian lexicography. – Proceedings of the 15th EURALEX International Congress, Oslo, 7–11 August 2012. Toim Ruth Vatvedt Fjeld, Julie Matilde Torjusen. Oslo: Department of Linguistics and Scandinavian Studies, University of Oslo, lk 892−896.
Kaldjärv, Ellen 1998. Saateks. – Salomo Heinrich Vestring, Lexicon Esthonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 5–8.
Kask, Arnold 1956. Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani. – Keelelisi küsimusi. (Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I.) Toim Eeva Ahven. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 140–176.
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost. Kd I. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Kikas, Kristel 2002. Mida sisaldab Heinrich Stahli „Vocabula”? (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21.) Toim Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikool.
Kingisepp, Valve-Liivi; Ress, Kristel; Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.
Langemets, Margit 2003. Leksikoloogia. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koost Mati Erelt. Tallinn: Emakeele Selts, lk 98–134.
Laur, Mati 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Lepajõe, Marju 1998. Johannes Gutslaffi „Grammatilised vaatlused”. – Johannes Gutslaff, Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost M. Lepajõe. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, lk 285–316.
Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 162.) Tartu, lk 32–74.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. Tallinn: Eesti Raamat, lk 47–70.
Loorits, Oskar 1998. Liivi rahva usund. Mit einem Referat: der Volksglaube der Liven. Kd –III. (Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma väljaanne.) Tartu: Eesti Keele Instituut.
Lotman, Piret 2014. Heinrich Stahli elu ja looming. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 14. Raamat ja aeg 3.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Masing, Oskar 1931. Aus der Backstube. Ein Beitrag zur baltischen Volkskunde. Riga: Verlag der Buchhandlung G. Löffler.
Pajusalu, Karl 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 153–160.
Pajusalu, Karl 2020. Eesti keele ajaloo periodiseerimine. – Külli Prillop, K. Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 29–32.
Palli, Heldur 1998. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
Prillop, Külli 2020. Murrangueesti keel. – K. Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 131–168.
Ross, Kristiina 2006. „Lühike sissejuhatus” ja eesti piiblitõlge. – Anton Thor Helle, Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, K. Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk C26–C53.
Russow, Balthasar 2022 [1584]. Liivimaa provintsi kroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud Jüri Kivimäe. Tallinn: Tänapäev.
Saareste, Andrus 1952. Kaunis emakeel I. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Sirk, Väino 2008. Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. – Acta Historica Tallinnensia, nr 13, lk 25–47. https://doi.org/10.3176/hist.2008.2.02
Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach. Reval: Chr. Reusner der älter. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101060
Tafenau, Kai 2011. Heinrich Gösekeni sõnaraamatu seni märkamata eeskuju. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 425–439.
Valmet, Aino 1960. H. Gösekeni sõnaraamatust. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 612–617.
Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon Estonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Viht, Annika; Habicht, Külli 2022. Baltisaksa periood eesti keele korralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1031–1049. https://doi.org/10.54013/kk779a4
Viikberg, Jüri 2014. Alamsaksa sõnadest nende tulekuajas. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 425–439. https://doi.org/10.54013/kk683a2
Viikberg, Jüri 2022a. Kutselised arstijad eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 195–210. https://doi.org/10.3176/esa67.10
Viikberg, Jüri 2022b. Saksa laensõnade leksikon(id). [Suuline ettekanne.] EKI seminar 13. XII.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
ÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. I köide, A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Keywords: Kalevala-metric song, mythology, ritual swinging, seasonal festivities
The Estonian myth recounting the creation of the world and heavenly bodies has been recorded as a Kalevala-metric epic song (regilaul) that has parallels in other Finnic traditions. Various connections emerge within Estonian folklore between the Creation song and the popular practice of swinging at Easter or Pentecost, and the beginning of the summer season. In light of the cyclical conception of time, we can interpret the practice of singing the Creation song while on a swing as a part of the spring ritual marking the beginning of the year. In order to test this hypothesis, the article presents an analysis of the links between variants of the Creation song and the practice of swinging, based on materials from the Estonian Folklore Archives housed at the Estonian Literary Museum. Out of the 258 texts examined using source criticism, 230 could be verified as authentic representations of folklore obtained from oral tradition, either through written records or audio recordings. The earliest recorded text in the sample dates back to the 1820s.
For an analysis of variation in folk song, a modified version of the historical-geographic method of the Finnish school was employed, using the concepts of type and variant as the foundation for comparing and organizing the extensive corpus of the texts of Creation originating from oral tradition. In using this approach, the author has strived to avoid the idea of monolithic folk song types and a somewhat mechanistic view of the evolution of orally transmitted texts which have been characteristic of the Finnish school.
The archive contains Estonian variants of Creation that can be grouped into an older, Kalevala-metric version and a more recent version that represents a hybrid form of folk song incorporating features from both the more archaic alliterative Kalevala-metric singing tradition and the more modern European-style rhymed folk songs. Swinging is associated with the older version, variants of which have been recorded from the 19th century to the first half of the 20th century in peripheral regions of northern and western Estonia, as well as to some extent in central Estonia – that is, in an area where the archaic Northern Estonian Kalevala-metric singing tradition shares certain common features. The same region is the traditional area for the custom of swinging on large communal village swings that resemble Finnish and Ingrian swings. The more modern version, used in conjunction with a circle game, represents a newer tradition originating in Pärnu County, although this circle game may have been played during festivities at swing sites.
The connection between the Kalevala-metric Creation song and swinging becomes apparent through shared features in lyrics and melodies found in variants of the Creation type as well as swinging songs (occasionally, performers or collectors have also added explicit comments to song variants mentioning swinging). These common elements may have developed as a result of the songs being sung while singing. On the other hand, the older version of Creation is rarely associated with other activities or specific melodies. More than a third (38 per cent) of all the variants of the Kalevala-metric Creation feature text motifs or melodies intertwined with swinging songs, indicating that these variants have traditionally been sung while swinging or in close proximity to swinging. Texts of Creation linked to swinging form two main versions: Nest on the Swing (a bird weaves its nest on the swing shaft) and Narrow Swing (the swing is described using metaphors of the world tree). Although other epic Kalevala-metric songs have occasionally been sung on swings, their association with swinging is far more sporadic. There are also reports of singing Creation on a swing from Ingria.
The links between the Estonian Creation song and swinging allow us to at least hypothesize the existence of a past spring ritual conducted on swings. This ritual likely aimed to restore order to the world and ensure the fertility of humans and nature by singing about the rebirth of heavenly bodies. The swing may have directly symbolized the rotating cosmos, the world tree, or a model of the world.
Taive Särg (b. 1962), PhD, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), taive.sarg@folklore.ee
References
Arhiiviallikad
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) fotokogu
B-37:1257 – T. Gehlhaar – Fr. Schlater, Kiikujad. Koloreeritud lito 1840. aastaist.
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) käsikirja- ja helikogud
Anderson LL – Walter Andersoni lastelaulude kogu
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
EFA – Eesti folklooriarhiivi kogu (Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu alates 1996. aastast)
EKÜ – Eestimaa Kirjanduse Ühingu rahvaluulekogu
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu
EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
RKM, Mgn II – Eesti (NSV) TA Fr. R. Kreutzwaldi nimelise (Riikliku) Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna helilintide kogu
Veebivarad
ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv 2003–2021. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas
SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi
Kirjandus
Astrauskas, Rimantas 1999. The Lithuanian calendar rites and music: On the issue of cycle unity. – Ritual and Music: Papers Presented at the International Ethnomusicologist Conference Held in Vilnius, Lithuania, December 11–12, 1997. Toim R. Astrauskas. Vilnius: Lithuanian Academy of Music, Department of Ethnomusicology, lk 55–68.
Bhattacharya, Deepak 2010. Rajo, The Swing Festival of Kalinga (India). – South East Asian Review. http://www.southeastasianreview.com/Rajo_Swing_Festival_Kalinga_India.pdf
Boehm, Fritz 1917. Das attische Schaukelfest. – Festschrift Eduard Hahn zum LX. Geburtstag, dargebracht von Freunden und Schülern. (Studien und Forschungen zur Menschen- und Völkerkunde XIV.) Toim Hugo Mötefindt, Alfred Vierkandt, Walther Vogel. Stuttgart: Verlag von Strecker und Schröder, lk 280–291. https://archive.org/details/festschrifteduar00hahn
Eliade, Mircea 1954 [1949]. Cosmos and History. The Myth of the Eternal Return. Tlk Willard R. Trask. New York: Harper Torchbooks.
Eliade, Mircea 2021. Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad. Tlk Mirjam Lepikult. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
ER = Eesti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest. Esimene köide. Toim Matthias Johann Eisen, Kaarle Krohn, Vihtori Alava, Oskar Kallas, Walter Anderson, Villem Grünthal. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.
ERL = Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I–IV kd. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1969–1974.
ERlV = Eesti rahvalaule viisidega. Koost Herbert Tampere. I–V kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti Raamat, Valgus, 1956–1965.
Frazer, James George 1894 [1890]. The Golden Bough: A Study in Comparative Religion. 1 kd. New York–London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy01fraz
Frazer, James George 1911. The Golden Bough: A Study of Magic and Religion. 3. tr. III osa. The Dying God. London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy04fraz
Frazer, James George 1912. The Golden Bough: A Study of Magic and Religion. 3. tr. V osa. Spirits of the Corn and of the Wild. I kd. London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy07fraz
Frazer, James George 1913. The Golden Bough: A Study of Magic and Religion. 3. tr. VI osa. The Scapegoat. London: MacMillan and Co. https://archive.org/details/goldenboughstudy09fraz
Hermann, Uno 1967. Tartu, Viljandi ja Pärnu vaheline veetee. – Eesti Loodus, nr 4, lk 233–234.
Hiiemäe, Mall (koost) 1981. Eesti rahvakalender. 2. kd. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall (koost) 1984. Eesti rahvakalender. 3. kd. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall 2006a. Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 22.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hiiemäe, Mall 2006b. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.
Hiiemäe, Mall 2017. Lihavõtted ehk ülestõusmispühad. – Eesti rahvakalender. Veebiväljaanne. Koost Selma Lätt, M. Hiiemäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/lihavotted
Hiiemäe, Mall 2018. Virumaa kalendripärimus. Tartu–Rakvere: EKM Teaduskirjastus, Viru Instituut.
Hurt, Jakob 1904. Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. I kd. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 104.) Helsingi: Soome Kirjanduse Selts.
Irwin, John 1983. Editor’s introduction. – Franciscus Bernardus Jacobus Kuiper, Ancient Indian Cosmogony. Koost, toim J. Irwin. New Delhi: Vikas, lk 1–8.
Jaago, Tiiu 2000. Kolm lugu, kolm tõlgendust. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim T. Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 205–228.
Jaago, Tiiu 2018. Suulisus kirjakultuuri ajajärgul. – Mäetagused, nr 70, lk 39–66. https://doi.org/10.7592/MT2018.70.jaago
Jason, Heda 2000. Motif, Type and Genre. A Manual for Compilation of Indices & A Bibliography of Indices and Indexing. (FF Communications 273.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.
Kalda, Mare 2015. Aardepärimuse tüpoloogiline tegelikkus. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 556–572. https://doi.org/10.54013/kk694a3
Kallio, Kati 2011. Interperformative relationships in Ingrian oral poetry. – Oral Tradition, kd 25, nr 2, lk 391–427. http://journal.oraltradition.org/issues/25ii/kallio
Kallio, Kati 2014. Laulamisen tapoja. Esitysareena, rekisteri ja paikallinen laji länsi-inkeriläisessä kalevalamittaisessa runossa. Lectio praecursoria Helsingin yliopistossa 14.12.2013. – Elore, kd 21, nr 1. https://doi.org/10.30666/elore.79126
Knüpffer, Arnold 1818. Salme. Ein Gedicht. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, nr 11, lk 138–141. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/3625/beitrage11.pdf
Knüpffer, Arnold 1827. Poesien der Esthen. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, nr 18, lk 92–113. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/3625/beitrage18.pdf
Koemets, Aino; Mirov, Ruth; Mägi, Udo; Pino, Veera; Tedre, Ülo 1974. Tüübikommentaar. – ERL, IV kd, lk 93–347.
KOO = Календарные обряды и обычаи в странах зарубежной Европы. Весенние праздники. Конец XIX – начало XX в. Отв. ред. Сергей Александрович Токарев. Москва: Наука, 1977.
Krohn, Kaarle 1894. Luomisruno. – Valvoja, kd 14, lk 311–321.
Krohn, Kaarle 1903. Kalevalan runojen historia. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 101.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Krohn, Kaarle 1926a. Die folkloristische Arbeitsmethode. Begründet von Julius Krohn und weitgeführt von nordischen Forschern. (Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter 5.) Oslo: H. Aschehoug & Co.
Krohn, Kaarle 1926b. Loomine. – ER, lk XXXIX–XL.
Krohn, Kaarle 1930. Luomisruno Inkerissä. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 10, lk 5–25.
Krohn, Kaarle 1932. Kalevalan kertomarunojen opas. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 192.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Krull, Hasso 2012. Jumalanna pesa. Mütopoeetiline essee. – Loomingu Raamatukogu, nr 19–20. Tallinn: SA Kultuurileht.
Kuiper, Franciscus Bernardus Jacobus 1983. Ancient Indian Cosmogony. Koost, toim John Irwin. New Delhi: Vikas.
Kuusi, Matti 1956. Virolais-suomalainen Maailmansyntyruno. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 36, lk 49–84.
Kuusi, Matti 1963. Varhaiskalevalainen runous. – Suomen kirjallisuus. I kd. Kirjoittamaton kirjallisuus. Toim M. Kuusi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Otava, lk 129–215.
Kõiva, Ottilie 2014. Saateks. – Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal. Time to Wake: Twenty-Eight Estonian Folk Songs. Written Down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu Village, Järva County. Koost O. Kõiva, toim Janika Oras, Liina Saarlo, Kadri Tamm. Tartu–Paide: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Ajakeskus Wittenstein, Järvamaa Muuseum, lk 9–19.
Laugaste, Eduard 1977. Mõnda A. J. F. Knüpfferi folkloristlikust tegevusest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 416–421.
Launis, Armas 1907. Kertomus sävelkeruumatkasta Inkerissä kesällä 1906. – Suomi, kd IV, nr 5. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 103–116.
Laurinkienė, Nijolė 1990. Mito atšvaitai lietuvių kalendorinėse dainose. Vilnius: Vaga.
Lewis, Gilbert 1980. Day of Shining Red: An Essay on Understanding Ritual. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511558061
Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm
Loorits, Oskar 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika.
Mansikka, Viljo Johannes 1932. Inkerin liekkulauluista. – Suomi, kd V, nr 14. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 1–75.
Masing, Uku 1998. Eesti usund. Toim Anti Lääts. Tartu: Ilmamaa.
Merkelbach, Reinhold 1964. Origin and religious meaning of Greek tragedy and comedy, according to the Erigone of Eratosthenes. – History of Religions, kd 3, nr 2, lk 175–190. http://www.jstor.org/stable/1061988
MI = Stith Thompson, Motif-Index of Folk Literature. A Classification of Narrative Elements in Folk-tales, Ballads, Myths, Fables, Mediaeval Romances, Exempla, Fabliaux, Jest-Books and Local Legends. 6 kd. Bloomington: Indiana University Press, 1955–1958.
Mäevere, Andres 2016. Kukk kui sümbol kirikutornis ja rahvapärimuses. – Eesti Kirik 22. VI, lk 8. http://www.eestikirik.ee/kukk-kui-sumbol-kirikutornis-ja-rahvaparimuses/
Neus, Heinrich 1850. Ehstnische Volkslieder. Erste Abtheilung. Hrsg. von der ehstländischen literärschen Gesellschaft. Reval: Kluge und Ströhm. https://dspace.ut.ee/handle/10062/6622
Neus, Heinrich 1852. Ehstnische Volkslieder. Dritte Abtheilung. Hrsg. von der ehstländischen literärschen Gesellschaft. Reval: Kluge und Ströhm. https://dspace.ut.ee/handle/10062/6622
Newall, Venetia 1989. An Egg at Easter: A Folklore Study. Bloomington: Indiana University Press.
Oinas, Felix 1999. Ida elemendid „Kalevalas”. – F. Oinas, Tuul heidab magama ja teisi esseid. („Keele ja Kirjanduse” raamatusari 3.) Toim Heldur Niit. Tallinn: Keel ja Kirjandus, lk 135–156. https://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/idaelement_klvp.html
Pentikäinen, Juha 1989. Kalevalan maailma. Helsinki: Yliopistopaino.
Ribenis, Karin 1994. (Lüro)eepilise laulu struktuurist. „Loomine”. – Loomine. (Pro Folkloristica 2.) Toim Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, lk 32–36. https://www.folklore.ee/era/nt/PF2/2Ribenis.htm
Rüütel, Ingrid 1969a. Rahvalaulu-terminoloogia probleeme. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 95–104.
Rüütel, Ingrid 1969b. Muistne „Loomislaul” eesti uuemas rahvatraditsioonis. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale VI. Toim Meelik Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, lk 102–132, 246–248.
Salminen, Väinö 1929a. Kalevalan kertovat runot Inkerissä. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 9, lk 52–76.
Salminen, Väinö 1929b. Tutkimus vatjalaisten runojen alkuperästä. – Suomi, kd V, nr 7, lk 1–75.
Salminen, Väinö 1931. Keinu l. liekku ja liekkuvirret. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 11, lk 23–39.
Schlegel, Christian Hieronymus Justus 1830. Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 1801, 1807 und 1815. 5. kd. Meiningen: Friedrich Keyßner. http://hdl.handle.net/10062/17795
Sohberg, Martin 1876. Neljas Eesti laulutooja. Maa ja linna noore rahva rõõmuks. 66 laulu. Tartu: Schnakenburg.
Särg, Taive 2000. Vanemate rahvalaulutekstide ja -viiside seosed Karksi kihelkonna kalendrilauludes. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 277–327, 349–352.
Särg, Taive 2008. Eesti kalendrilaulud viisidega. Tallinn: Koolibri.
Särg, Taive 2009. Context-related melodies in oral culture: an attempt to describe words-and-music relationships in local singing traditions. – Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 3, nr 1, lk 35–56.
Talve, Ilmar 1961. Keinu ja keinuminen Suomessa. (Scripta Ethnologica 11.) Turku: Turun yliopiston kansantieteen laitos. https://doi.org/10.30673/sja.86249
Tampere, Herbert 1934. Mõningaid mõtteid eesti rahvaviisist ja selle uurimismeetodist. – Eesti Muusika Almanak. I kd. (Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi väljaanne 1.) Toim Johannes Jürgenson, Voldemar Leemets, Hillar Sakaria, Julius Vaks, Adolf Vedro. Tallinn: Eesti Lauljate Liit, lk 30–38.
Tampere, Herbert (koost) 1956a. Eesti rahvalaule viisidega. I kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tampere, Herbert 1956b. Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahvaloomingu valgusel. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Toim Harri Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 255–277.
Tampere, Herbert (koost) 1960. Eesti rahvalaule viisidega. II kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tarkka, Lotte 1996. Transformations of epic time and space: Creating the world’s creation in Kalevala-metric poetry. – Oral Tradition, kd 11, nr 1, lk 50–84. https://hdl.handle.net/10355/64730
Tedre, Ülo 1964. Tähelepanekuid regivärsilise rahvalaulu tüpoloogiast. – Eesti rahvaluulest. Toim Veera Pino, Ü. Tedre, Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 7–34.
Timonen, Senni (toim) 1980. Näin lauloi Larin Paraske. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Tvauri, Andres 2001. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (Muinasaja teadus 10.) Tallinn–Tartu: Ajaloo Instituut, Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool.
Valk, Ülo 1993. Kust tuli Ilmalind? Läänemeresoome loomisloo päritolust I–II. – Vikerkaar, nr 2, lk 21–29; nr 3, lk 61–66.
Van De Bogart, Willard G. 2014. The Giant Swing (Lo Ching Cha): Brahmanical origins and its significance to the religious culture of Thailand. – Contemporary Socio-Cultural and Political Perspectives in Thailand. Toim Pranee Liamputtong. Dordrecht: Springer, lk 23–48. https://doi.org/10.1007/978-94-007-7244-1_2
Viidalepp, Richard 1936. Eesti muistsest kiigekultuurist. – Nädal Pildis, nr 10, lk 220–222.
Vissel, Anu 2002. Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd. – Mäetagused, nr 21, lk 7–84. https://doi.org/10.7592/MT2002.21.kiik
Keywords: literature didactics, teaching poetry, basic psychological needs
In recent years, discussions about the modernization of literature education have gained prominence. However, there persists a lack of insight into the actual practices occurring in schools. From the perspective of poetry education, it is crucial to delve into the reality of how poetry is taught in Estonian schools. There is a dearth of information on which authors are being taught, how poetry is approached, and how students are supported in their reading. This article is the first to address these questions. It offers a comprehensive analysis that maps the position of poetry within Estonian schools and thus points to potential future scenarios concerning the societal role of poetry. It is worth noting that our research is not meant to examine the entirety of poetry education but specifically focuses on the treatment of poetry collections.
The study is based on a semi-structured survey conducted in the autumn of 2022, involving 84 literature teachers from across Estonia. The questions addressed the poetry works covered, preferred authors, approaches to poetry collections, and the challenges encountered in poetry education. These aspects were examined within the context of decades of research in poetry didactics.
Teachers report students’ limited appreciation for literature, infrequent reading habits, difficulties in grasping figurative language, and a restricted vocabulary. Furthermore, they highlight a lack of suitable teaching materials for poetry. Teachers acknowledge their own limited knowledge of poetry and poetry collections. This creates a cycle where teachers’ prior experiences with poetry collections hamper their enthusiasm for teaching, thus perpetuating the absence of a tradition. Contemporary and foreign poetry is frequently avoided. One-third of teachers fail to provide adequate support during independent reading. A significant portion of teachers concludes poetry collection instruction with creative projects.
This study reveals that poetry, particularly in the form of poetry collections, occupies a marginalized space in literature classrooms. Around a quarter of students complete their basic education without ever having read any poetry collections. Teachers grapple with a shortage of suitable teaching materials and require substantial support. Given these challenges, fostering an enhanced poetry education hinges on collaboration between literary studies and didactics to unlock the pedagogical-poetic potential of poetry and make it more visible. In summary, both teachers and poetry are in need of assistance, and this study underscores the challenges that underlie poetry instruction.
Marie Udam (b. 1991), MA, Narva Estonian School, literature and Estonian language teacher (Hariduse 3, 20307 Narva), marie.udam@nerg.ee
Joosep Susi (b. 1989), MA, Tallinn University, junior lecturer of Literature Didactics and Estonian Literature (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), jsusi@tlu.ee
Merilyn Meristo (b. 1975), PhD, Tallinn University, associate professor (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), merilyn.meristo@tlu.ee
References
Adamson, Ele 2015. Luule õpetamine gümnaasiumis: kirjandusõpetajate pedagoogilised arusaamad ja metoodilised lähenemised. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut. https://dspace.ut.ee/handle/10062/47092?show=full
Belle, Crystal 2016. Don’t believe the hype: Hip-hop literacies and English education. – Journal of Adolescent and Adult Literacy, kd 60, nr 3, lk 287–294. https://doi.org/10.1002/jaal.574
Benton, Michael 1978. Poetry for children: a neglected art. – Children’s Literature in Education, kd 9, nr 3, lk 111–126. https://doi.org/10.1007/BF01142921
Benton, Peter 1986. Pupil, Teacher, Poem. London: Hodder and Stoughton.
Benton, Peter 2000. The conveyor belt curriculum? Poetry teaching in the secondary school II. – Oxford Review of Education, kd 26, nr 1, lk 81–93. https://doi.org/10.1080/030549800103872
Bryer, Theo; Lindsay, Morlette; Wilson, Rebecca 2014. A take on a Gothic poem: Tablet film-making and literary texts. – Changing English, kd 21, nr 3, lk 235–251. https://doi.org/10.1080/1358684X.2014.929284
Coles, Jane; Bryer, Theo 2018. Reading as enactment: transforming Beowulf through drama, film and computer game. – English in Education, kd 52, nr 1, lk 54–66. https://doi.org/10.1080/04250494.2018.1414419
Creely, Edwin 2019. “Poetry is dying”: creating a (re)new(ed) pedagogical vision for teaching poetry. – Australian Journal of Language and Literacy, kd 42, nr 2, lk 116–127. https://doi.org/10.1007/BF03652031
Culler, Jonathan 2017. Theory of the Lyric. Cambridge, Massachusetts–London: Harvard University Press.
Dahlbäck, Katharina; Lyngfelt, Anna; Bengtsdotter Katz, Viktoria 2018. Views of poetry as a competence expressed by students in teacher education. – Theoria et Historia Scientiarum, kd 15, lk 101–119. https://doi.org/10.12775/ths.2018.007
Deci, Richard M; Ryan, Edward L. 2000. Self-determination theory and the facilitation of intrinsic motivation, social development, and well-being. – American Psychologist, kd 55, nr 1, lk 68–78. https://doi.org/10.1037/0003-066X.55.1.68
Delchamps, Vivian 2018. Teaching poetry through dance. – Poetry and Pedagogy across the Lifespan: Disciplines, Classrooms, Contexts. Toim Sandra Lee Kleppe, Angela Sorby. London: Palgrave Macmillan, lk 37–55. https://doi.org/10.1007/978-3-319-90433-7_3
Dressman, Mark 2015. The paradox of poetry education. – The Routledge International Handbook of the Arts and Education. Abingdon–New York: Routledge, lk 203–211.
Farber, Jerry 2015. On not betraying poetry. – Pedagogy: Critical Approaches to Teaching Literature, Language, Composition, and Culture, kd 15, nr 2, lk 213–232. https://doi.org/10.1215/15314200-2844985
GRÕK 2023 = Gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisa 1. Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”. – Riigi Teataja I, 8. III 2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3001/18m_gym_lisa1.pdf#
Haramija, Dragica; Batič, Janja 2018. The role of illustration in interpreting a multimodal literary text. – The New Educational Review, kd 52, nr 2, lk 195–205. https://doi.org/10.15804/tner.2018.52.2.15
Hennoste, Tiit 1997. Kaanon. Kaanan. – Vikerkaar, nr 12, lk 59–70.
Höglund, Heidi 2017. Video Poetry: Negotiating Literary Interpretations. Students Multimodal Designing in Response to Literature. [Doktoritöö.] Åbo Akademi University.
Jusslin, Sofia; Höglund, Heidi 2021. Entanglements of dance/poetry: Creative dance in students’ poetry reading and writing. – Research in Dance Education, kd 22, nr 3, lk 250–268. https://doi.org/10.1080/14647893.2020.1789088
Kalamees-Ruubel, Katrin 2014. Eesti keele ja kirjandusõpetuse roll eesti õppekeelega üldhariduskooli õppekavas 1917–2014. Ajaloolis-analüütiline käsitlus. (Tallinna Ülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 80.) Tallinn: Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste instituut. https://www.etera.ee/zoom/1943/view?page=1&p=separate&tool=info
Kivi, Kersti 2017. Luule käsitlemise võimalusi põhikooli II astmes. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Kleppe, Sandra Lee 2018. Teaching poetry with painting: “Why do yo thus devise evil against her?” – Poetry and Pedagogy across the Lifespan: Disciplines, Classrooms, Contexts. Toim S. L. Kleppe, Angela Sorby. London: Palgrave Macmillan, lk 73–94. https://doi.org/10.1007/978-3-319-90433-7_5
Kovalik, Kate; Curwood, Jen Scott 2019. #poetryisnotdead: understanding Instagram poetry within a transliteracies framework. – Literacy, kd 53, nr 4, lk 185–195. https://doi.org/10.1111/lit.12186
Kullo, Katrin 2021. Kooliraamatukogude varustatuse mõju ilukirjandusteoste valikule ja käsitlusviisidele kirjandusõpetuses. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Kumar, Tracey 2018. The battle for rap: Problems and possibilities in teacher education. – Teaching Education, kd 29, nr 2, lk 211–220. https://doi.org/10.1080/10476210.2017.1377695
Lantolf, James P.; Poehner, Matthew E. 2014. Sociocultural Theory and the Pedagogical Imperative in L2 Education: Vygotskian Praxis and the Research/Practice Divide. New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203813850
Lotman, Juri 2006. Kunstilise teksti struktuur. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Pärt Lias. Tallinn: Tänapäev.
Merilai, Arne 2004. Kooli kirjandusõpetusest. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 610–615.
Meyer, Oliver; Coyle, Do 2017. Pluriliteracies teaching for learning: conceptualizing progression for deeper learning in literacies development. – European Journal of Applied Linguistics, kd 5, nr 2, lk 199–222. https://doi.org/10.1515/eujal-2017-0006
Nool, Kerli 2021. Luulekogu käsitlemine 6. klassi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Org, Andrus 2000. Luule õpetamise metoodika gümnaasiumis. Õpetajakoolituse lõputöö. Tartu Ülikool, eesti kirjanduse ja teatriteaduse õppetool.
Paasik, Merli 2013. Luulekogu õpetamise võimalusi põhikooli kirjandustunnis. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituut. https://dspace.ut.ee/handle/10062/31440
Palk, Eliise 2020. Algajate eesti keele ja kirjanduse õpetajate töökoormus. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Palmiste, Tiia 2021. Hiiumaaga seotud luuletajate ja nende luulekogude käsitlus põhikoolis. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteatuse instituut.
Pieper, Irene 2020. L1 Education and the place of literature. – Rethinking L1 Education on a Global Era: Understanding the (Post-) National L1 Subjects in New and Difficult Times. Toim Bill Green, Per-Olof Erixon. Cham: Springer International Publishing, lk 115–132. https://doi.org/10.1007/978-3-030-55997-7_6
Poetry in Schools: A Survey of Practice 2006/2007. London: Ofsted.
PRÕK 2023 = Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 1. Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”. – Riigi Teataja I, 8. III 2023, 1. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3001/18m_pohi_lisa1.pdf#
Päll, Kristiane 2023. Räpptekstide käsitlemine 8. klassi näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Řeřichová, Vlasta; Vala, Jaroslav; Sladová, Jana 2014. Poetry in school – the old issues and new challenges. – e-Pedagogium, kd 14, nr 4, lk 127–139. https://doi.org/10.5507/epd.2014.048
Rosenblatt, Louise M. 1978. The Reader, the Text, the Poem: The Transactional Theory of Literary Work. Carbondale: Southern Illinois University Press.
Salm, Kaisa 2012. Kujundlikkuse käsitlemine eesti keele ja kirjanduse õppematerjalides põhikooli III astmes. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituut. https://dspace.ut.ee/handle/10062/35309
Sigvardsson, Anna 2017. Teaching poetry reading in secondary education: Findings from a systematic literature review. – Scandinavian Journal of Educational Research, kd 61, nr 5, lk 584–599. https://doi.org/10.1080/00313831.2016.1172503
Sigvardsson, Anna 2020. Don’t fear poetry! Secondary teachers’ key strategies for engaging pupils with poetic texts. – Scandinavian Journal of Educational Research, kd 64, nr 6, lk 953–966. https://doi.org/10.1080/00313831.2019.1650823
Simecek, Karen; Rumbold, Kate 2016. The uses of poetry. – Changing English: Studies in Culture and Education, kd 23, nr 4, lk 309–313. https://doi.org/10.1080/1358684X.2016.1230300
Sulkunen, Sari; Arffman, Inga 2010. Key element No 4: Choosing engaging reading materials. – ADORE – Teaching Struggling Adolescent Readers in European Countries. Toim Christine Garbe, Karl Holle, Svantje Weinhold. Frankfurt am Main–Berlin–Bern–Bruxelles–New York–Oxford–Wien: Peter Lang, lk 102–113.
Susi, Joosep; Org, Andrus 2023. Praegused noored õpivad tiu-tiu! teisiti. – Sirp 6. I, lk 29–31.
Säre, Egle 2021. Arutelu kui õppemeetod vajab taasavastamist. – Õpetajate Leht 19. III, lk 7.
Talviste, Katre 2019. Traditsioon ja avangard eesti kirjandusõpetuse kujunemisloos. – Philologia Estonica Tallinnensis, nr 4, lk 32−55. https://doi.org/10.22601/PET.2019.04.02
Vaino, Maarja 2023. Kirjandusõpe nõukogude koolis. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 240–254. https://doi.org/10.54013/kk782a13
Vapper, Mari 2018. Õpilaste valitud kirjandusteoste osakaal ja tähendus põhikooli II–III astme kirjandustundides. Magistritöö. Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Wandera, David B. 2016. Teaching poetry through collaborative art: an analysis of multimodal ensembles for transformative learning. – Journal of Transformative Education, kd 14, nr 4, lk 305–326. https://doi.org/10.1177/1541344616650749
Weaven, Mary; Clark, Tom 2013. “I guess it scares us” – Teachers discuss the teaching of poetry in senior secondary English. – English in Education, kd 47, nr 3, lk 197–212. https://doi.org/10.1111/eie.12016
Xerri, Daniel 2012. Poetry teaching and multimodality: theory into practice. – Creative Education, kd 3, nr 4, lk 507–512. https://doi.org/10.4236/ce.2012.34077
Young, Alice Mary 2016. High school English teachers’ experiences with poetry pedagogy. Boston, MA: Northeastern University.