References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.

References

Abondolo, Daniel (koost) 1998. The Uralic Languages. (Routledge Language Family Descriptions.) London–New York: Routledge.

Beadvány a finnugor hazugság felszámolásáért, 2008.11.18.
http://www.magyarfold.eoldal.hu/cikkek/magyar-nyelv/beadvany-a-finnugor-hazugsag-felszamolasaert-.html (22. IX 2015).

Delfi 2013a = Soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista. – Delfi 10. II.

Delfi 2013b = Ungari peaminister Soomes: keelesugulus on ajalooline fakt, mitte maitse asi. – Delfi 13. V.

Georg, Stefan 2004. Rezension A. Marcantonio: The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 26–27, lk 155–168.

Künnap, Agu 2002. Õigeusklike õudusunenägu. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 523–525.

Marcantonio, Angela 2002. The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. (Publications of the Philological Society 35.) Oxford–Boston: Blackwell.

Saarikivi, Janne 2004. Review: Angela Marcantonio, The Uralic Language Family: Facts, Myths and Statistics. – Journal of Linguistics, kd 40, nr 1, lk 187–191.
https://doi.org/10.1017/S0022226703282360

Vajda, Edward J. 2003. Review: The Uralic Language Family: Facts, Myths, and Statistics. – The Canadian Journal of Linguistics, kd 48, lk 117–121.
https://doi.org/10.1353/cjl.2004.0018

References

Johansen, Paul 1929. Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365−1458. (Tallinna linna arhiivi väljaanded 4.) Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakademian toimituksia. Sarja B, 90.1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia.

Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.

Mellin, Ludwig August 1791−1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementen und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Rev 1586 = Ungern Sternberg, Paul Frhr. von 1915. Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1 u. 2. Reval.

Rev 1624 = Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram, 1967.

Rev 1725/26 = Eestimaa 1725.–1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1990.

Rücker = Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. (1 : 184275.) Sankt Petersburg: Livländische gemeinnützige und ökonomische Societät, 1839.

SFM = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn, 1992.

Stackelberg, F. Baron 1926. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenzeit. – Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, kd 8, 1914−1925, lk 143−282.

Ungern-Sternberg, Paul Freiherrn von 1912. Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands. – Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, kd VII, nr 4. Reval.