PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.

Virtaranta, Pertti 1991. Keskusteluja Valev Uibopuun kanssa. Vestlusi Valev Uibopuuga. (Castrenianumin toimitteita 39.) Helsinki: [Suomalais-Ugrilainen Seura].

Visnapuu auhind 1966 = Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale. – Tulimuld, nr 1, lk 63.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 47, Carl Robert Jakobson.

Kirjandus

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe, toim Ülle Kurs, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

-bl- 1867. Ueber Unkenntniss der estnischen Sprache mitten unter Esten. – Revalsche Zeitung, 13. XI, nr 36.

C. R. J. 1867. Uus Ramat. „Emmajöe Öpik”. – Eesti Postimees ehk Näddalaleht 19. VII, nr 29, lk 231.

Emmajõe Öpik. [Lydia Koidula.] Tartu: H. Laakmann, 1866.

Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. [Fr. R. Kreutzwaldi kirja­vahetus, 5. kd.] Toim Mart Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. Kd 1–6. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953–1979.

Hansen, Woldemar Adolf 1868. Ueber das Landschulwesen in Livland. – Rigasche Zeitung, nr 14–18.

Jakob Hurt 1839–1907. [Album.] Koost Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. 1. jagu: 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann.

Kirjad teineteisele 1917–1947. Elo ja Friedebert Tuglas. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001.

Koidula ja Almbergi kirjavahetus. Toim Aug[ust] Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925.

Koidula kirjad omakseile 1873–1886. Toim Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.

Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. Kd 1–2. Toim Karl Leetberg. Tartu, 1910–1911.

Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komm Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Loorits, Oskar 1936. Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinen estnischen Freunden. Tartu. [Äratrükk väljaandest: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, 1934.]

Lydia Koidula 1843–1886. [Album.] Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Tartu: Ilmamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1994.

Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. Kd 1–4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1995–1997.

Salupere, Malle 2017. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tallinn: Tänapäev.

Zetterberg, Seppo 2017. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Tlk Sirje Olesk. Tallinn: Varrak.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv:

            EKLA, f 169. Varia

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.402 Tartu Keiserlik Ülikool

            EAA.1229 EELK Simuna kogudus

            EAA.1253 EELK Tartu Jaani kogudus

Kirjandus

Aus dem meteorologischen Tagebuche der Sternwarte Dorpat 1850. – Das Inland, nr 17, 24. aprill, vg 272.

Bekanntmachungen. – Dörptschen Zeitung 1847, nr 102, 23. XII, lk 11; nr 104, 30. XII, lk 8.

Bertram, Dr. [= Georg Julius von Schultz] 1868. Doctor Fählmann. – Dorpats Größen und Typen vor vierzig Jahren. Dorpat: Gläser, lk 57–64.

Bibliographischer Bericht 1850. – Das Inland, nr 48, 27. XI, vg 768.

Brennsohn, Isidor 1905. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Livlands. Riga: E. Bruhns.

Eisen, Matthias Johann (toim) 1883. Tähtsad mehed. Esimene anne: O. W. Masing – F. R. Faehlmann – F. R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, lk 26–46.

[Eisenschmidt, Heinrich] 2007. Enne ja nüüd. Üks elupilt. Tlk Kristi Metste. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 105–110.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011a. Observationes inflammationum occultiorum / Vaatlusi varjatumatest põletikest. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 31–152.

Faehlmann, Friedrich Robert 2011b. Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846 / Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel. – F. R. Faehlmann, Teosed. III. Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 153–333.

Fischer, Michael 2007. Wer nur den lieben Gott läßt walten. – Populäre und traditionelle Lieder. Historisch-kritisches Liederlexikon. http://www.liederlexikon.de/lieder/wer_nur_den_lieben_gott_laesst_walten/ (24. IX 2018).

Gelehrte Gesellschaften. – Das Inland 1850, nr 20, 15. V, vg 319–320; nr 30, 24. VII, vg 477–478.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1843. Ueber die Bedeutung des Wortes Pikne. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 1, vhk 2. ­Dorpat–Leipzig, lk 36–40.

Hollmann, R[udolf Gustav] 1847. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens und Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estni­schen Gesellschaft zu Dorpat. Kd 2, v 1. Dorpat–Leipzig, lk 14–22.

In der Buchhandlung. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 50, 29. IV, lk 8.

Inländische Nachrichten. – Dörptsche Zeitung 1850, nr 43, 11. IV, lk 1.

[Johannson, Carl] 1870. Dr. Friedrich Fählmann. (Kõne, mis „Wanemuines” peetud, 20. Sept. 1870.) – Eesti Postimehe kalender ehk aastaraamat 1871 aasta peale. Tartu: Laakmann, lk 136–147.

Klein, Christian (toim) 2009. Handbuch Biographie. Methoden, Traditionen, Theorien. Stuttgart–Weimar: Metzler.

Korrespondenz. – Das Inland 1850, nr 16, 17. IV, vg 249–250; 1854, nr 29, 19. VII, vg 477–479.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, kd 2, v 4. Karow–Dorpat, lk 4–50.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Dr. Friedrich Robert Faehlmanni elu. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 11–55.

Kreutzwald 1956 = Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kreutzwald 1976 = Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. – Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn: Eesti Raamat.

Kudu, Elsa 1975. Friedrich Robert Faehlmann gümnaasiumi õpetajate hinnanguis. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 678–679.

Kõrge, Kuno 1996. Johann Friedrich von Erdmann. – Eesti arstiteaduse ajaloost. Koost Viktor Kalnin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 42–46.

Laënnec 1832 = R. T. H. Laennec’s Abhandlung von den Krankheiten der Lungen und des Herzens und der mittelbaren Auscultation als eines Mittels zu ihrer Erkenntniß. Aus dem Französischen übersetzt Friedrich Ludwig Meissner. Kd 1. Leipzig: Lehnhold.

Laulu-raamat= Eesti Maa rahwa Laulu-raamat. Tallinn: Eestimaa sinod, 1887.

Lepik, Mart 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Martreb, Dr. [= Ancke, Nikolaus] 1868. Bemerkungen zu Dr. Bertram’s Flug­schrift: Dorpat’s Größen und Typen vor 40 Jahren. Moskva: Gautier, lk 36–39.

Metste, Kristi. 2007. Faehlmann ja Tartu hoolekandeselts. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1–2, lk 115−124.

Metste, Kristi 2009. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321–340.

Metste, Kristi 2011. Doktor Faehlmanni kolm raamatut. – F. R. Faehlmann, Teosed III. Koost Kristi Metste, Jaan Undusk, Marju Lepajõe. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 5–23.

Metste, Kristi 2012. Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 270–288. https://doi.org/10.54013/kk653a3

Metste, Kristi 2018. Faehlmanni tõend Rudolf Gustav Hollmannile. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 3, lk 125–137.

Paatsi, Vello 2016a. Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873–1887. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 55–82; 424–431.

Paatsi, Vello 2016b. Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. – V. Paatsi, Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, lk 121–173; 447–468.

Punschel, Johann Leberecht Ehregott 1839. Evangelisches Choral-Melodien-Buch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und ehstnischen Gesang­bücher der russischen Ostsee-Provinzen. Leipzig: Eigenthum und Verlag des Verfassers.

Raid, Niina 1997. Ülikooli tänava maja nr. 21. – Akadeemia, nr 7, lk 1405–1413.

R[eiman], V[illem] 1899. Friedrich Robert Fählmann. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 4. leht. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 1–33.

Sitzung der gelehrten Ehstnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 12. April 1850. – Das Inland 1850, nr 18, 1. V, vg 286.

Sööt, K[arl] E[duard] 1929. Andmeid Friedrich Robert Faehlmann’i elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 241–260.

Tamul, Sirje 2007. Eraalgatuslikest stipendiumidest Tartu Ülikoolis 1802–1918. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Theilnehmenden Verwandten… – Dörptsche Zeitung 1850, nr 44, 13. IV, lk 8.

Tiik, Leo 1972. Friedrich Robert Faehlmanni päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 285–289.

Toomsalu, Maie 2002. Tartu ülikooli Vana Anatoomikumi professorid. Tartu: Tartu Ülikool.

Ulmann, Karl Christian 1843. Sammlung geistlicher Lieder für Gemeindegenossen der evangelisch-lutherischen Kirche. Riga–Moskau: Deubner.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 315. Betti Alveri – Mart Lepiku kogu:

KM EKLA, f 315, m 2: 1. Betti Alveri kiri Talvi Laevale 26. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 5: 2. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 6: 1. Betti Alver, Kirjade ärakirju, kontsepte, märkmeid.

KM EKLA, f 315, m 11: 7. Anne-Malle Halliku kirjad Betti Alverile 22. III 1980 – 19. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 17: 7. Talvi Laeva kirjad Betti Alverile 8. IX 1987 – 17. II 1988.

KM EKLA, f 315, m 20: 12. Kathryn Metsa kirjad Betti Alverile 2. X 1969 – 21. XII 1988.

KM EKLA, f 315, m 31: 5. Mardi Valgemäe kirjad Betti Alverile 18. VI 1988 – 5. IX 1988.

KM EKLA, f 315, m 78. Betti Alver, Üle aegade Assamalla. Koostamise materjal.

KM EKLA, f 315, m 87: 1. Betti Alver, Päevik. 1977–1988.

KM EKLA, f 315, m 91: 3. Betti Alver, Päevik. 1988–1989.

KM EKLA, f 315, m 151: 15. Gabriella Mirollo, Talvi Laev, tõlked Betti Alveri luulest.

 

Kirjandus

Aleksius, Malle 1989. Betti Alveri luulet inglise keeles. – Sirp ja Vasar 2. VI, lk 13.

Ivask, Ivar 1988. Minu algpunkt on Rõngu. – Sirp ja Vasar 14. X, lk 4.

Kasemaa, Kalle 1988. Nagīb Maḥfūẓist. – Looming, nr 12, lk 1715–1717.

Kiin, Sirje 2012. Eestlane algatas ameeriklaste Nobeli. – Eesti Ekspress 20. IX, nr 38, lk 22.

Lillemets, Enn, Metste, Kristi 2007. Betti Alver. Usutlused, kirjad, päevikukatked, mälestused. Lisandusi tundmiseks. Tallinn: Tänapäev.

Metste, Kristi 2006. Betti Alveri päevikuid lehitsedes. – Tuna, nr 3, lk 118−141.

Metste, Kristi 2017. See omajuur või mis ta oli …. – Betti Alver, Omajuur. Koostanud K. Metste. Tallinn: Tänapäev, lk 315–321.

Muru, Karl 2003. Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.

Põldmäe, Asta 2014. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Süvalep, Ele 2005. Saateks. – Betti Alver, Koguja. Suur luuleraamat. Tartu: Ilmamaa, lk 529–532.

The Nobel Prize 1988 = The Nobel Prize in Literature 1988 Naguib Mahfouz. Press Release. October 13, 1988.
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1988/press.html (25. I 2017).

Viirlaid, Arved, Parming, Tõnu 1989. Preface. – Betti Alver, Selected Poems. Toronto: Estonian Centre, International P.E.N.

References

Adson, Artur 1917. Lilletagem nad üle! – Tallinna Teataja 3. V, nr 96.

Adson, Artur 1974. Marie Underi eluraamat. I. [Lund]: Vaba Eesti.

Adson, Artur 2007. Siuru-raamat. Tallinn: Tänapäev.

Adson, Artur, Tuglas, Friedebert 2011. Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Eelmäe, August 1981. Kirjanduselu revolutsioonide ja kodusõja aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat. Aastad 1917–1929. Tallinn: Eesti Raamat, lk 216.

Eesti kirjanikkude liit. Aastakoosolek 23. sept. s. a. Tallinnas. – Vaba Maa 25. IX, nr 219.

Gailit, August 1919. Sinises tualetis daam. (Paradoksid luulest ja Marie Underist). – Postimees 27. VIII, nr 182.

Gailit, August 1920. Katke romaanist „Purpurne surm”. – Ilo yheksas, lk 10–30.

Kirjanik August Gailit 1922. – Odamees, nr 1, lk 33.

Menning, Karl 1917. Siuru-õhtu „Estonias”. – Päevaleht 27. IX, nr 218.

Raudsepp, Hugo 1917. Siuru. – Tallinna Teataja 28. IX, nr 219.

Tuglas, Friedebert 1917. Kirjanduslikud väljavaated. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis, 10. nov. 1917. – Sakala 13. XI, nr 131.

Tuglas, Friedebert 2001. Kirjanduslikke väljavaateid. Kõne, peetud „Siuru” õhtul Viljandis „Koidu” saalis 10. novembril 1917. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 61–65.

Visnapuu, Henrik 1923. Kirjandus. „Looming” nr 4, august. Eesti kirjanikkude liidu kirjastus. – Vaba Maa 15. IX, nr 211.

Visnapuu, Henrik 1923a. Kurbus tuli mu tuppa. – Looming, nr 1, lk 21.

Visnapuu, Henrik 1923b. Paratamattus. – Looming, nr 2, lk 84.

Visnapuu, Henrik 1923c. Armastus – surm. – Looming, nr 6, lk 401–405, nr 7/8, lk 481–485.

Visnapuu, Henrik 1951. Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

PDF

Better days are yet to come …

Marju Lepajõe’s paper delivered at the conference On the collapse of philology

https://doi.org/10.54013/kk778a4

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKM EKLA):

f 341, m 50:11. Karl Ristikivi kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile.

f 341, m 124:2. EKK kirjanduslik kolleegium 1958–1964.

f 341, m 373:7. Eesti Kirjanike Kooperatiiv Aktiebolaget. Koosolekute protokolliraamat nr 1. 1950–1967.

f 341, m 379:2. Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuslepingud 2.

 

Kirjandus

Kangro, Bernard 1964. Teos ühest tänapäeva juurteta noorest. – Tulimuld, nr 4, lk 292–293.

Kronberg, Janika 2002. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950–1994. (Collegium litterarum 13.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Oinas, Felix (toim) 1992. Kuidas kirjanikud kirjutavad. 33 loomelugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1964. Puuingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Toona, Elin 1965. Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga. – Mana, kd 28, nr 4, lk 20–23.

Toona, Elin 2008. Ella. – Loomingu Raamatukogu, nr 27–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

Toona Gottschalk, Elin 2017. Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust. Tlk Kersti Unt. Tallinn: Varrak.