PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. – ESUKA / JEFUL, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eestikeelsete digitekstide kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Koppel, Taavi 2022. Eesti LGBT+ liikumise algus 1990–1994. – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 125–141.

Kulick, Don 2000. Gay and lesbian language. – Annual Review of Anthropology, kd 29, nr 1, lk 243–285. https://doi.org/10.1146/annurev.anthro.29.1.243

Kurvinen, Heidi 2007. Homosexual representations in Estonian printed media during the late 1980s and early 1990s. – Beyond the Pink Curtain: Everyday Life of LGTB People in Eastern Europe. (Politike Symposion.) Toim Judit Takács, Roman Kuhar. Ljubljana: Peace Institute, lk 287–301.

Kuusik, Aet; Lindeman, Meri (käsikiri). Adopting queer: A comparative analysis of kväär and kvääri in the Estonian and Finnish linguistic and social contexts.

Laanes, Eneken 2009. Judith Butler. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata. Humanitaar­teaduslikke monograafiaid.) Toim Epp Annus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 849–862.

Lauretis, Teresa de 1991. Queer Theory: Lesbian and Gay Sexualities. Bloomington: Indiana University Press. https://doi.org/10.1215/10407391-3-2-iii

Leap, William L. 2015. Language, sexuality, heteroglossia, and intersectionality. – The Routledge Handbook of Linguistic Anthropology. (Routledge Handbooks.) Toim Nancy Bonvillain. New York: Routledge, lk 177–190.

Levon, Erez 2015. Integrating intersectionality in language, gender, and sexuality research. – Language and Linguistics Compass, kd 9, nr 7, lk 295–308. https://doi.org/10.1111/lnc3.12147

Levy, Denise L.; Johnson, Corey W. 2012. What does the Q mean? Including queer voices in qualitative research. – Qualitative Social Work, kd 11, nr 2, lk 130–140. https://doi.org/10.1177/1473325011400485

Mauri, Michele; Elli, Tommaso; Caviglia, Giorgio; Uboldi, Giorgio; Azzi, Matteo 2017. RAWGraphs: A visualisation platform to create open outputs. – Proceedings of the 12th Biannual Conference on Italian SIGCHI Chapter. Cagliari, Italy. New York: Association for Computing Machinery, lk 1–5. https://doi.org/10.1145/3125571.3125585

Mayring, Philipp 2014. Qualitative Content Analysis: Theoretical Foundation, Basic Procedures and Software Solution. Klagenfurt.

McConnell-Ginet, Sally 2011. Gender, Sexuality, and Meaning: Linguistic Practice and Politics. (Studies in Language and Gender.) New York: Oxford University Press.

McConnell-Ginet, Sally 2020. Words Matter: Meaning and Power. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108641302

Milani, Tommaso M. 2013. Are ‘queers’ really ‘queer’? Language, identity and same-sex desire in a South African online community. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 615–633. https://doi.org/10.1177/0957926513486168

Mis on panseksuaalsus? Aga sekspositiivsus? Aitame sul orienteeruda seksuaalsust ja sugu puudutavates mõistetes. – Eesti Ekspress. Areen 1. IX 2021. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94444787

Motschenbacher, Heiko 2010. Language, Gender and Sexual Identity: Poststructuralist Perspectives. (IMPACT: Studies in Language and Society 29.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/impact.29

Motschenbacher, Heiko 2011. Taking Queer Linguistics further: Sociolinguistics and critical heteronormativity research. – International Journal of the Sociology of Language, nr 212, lk 149–179. https://doi.org/10.1515/ijsl.2011.050

Motschenbacher, Heiko 2020. Language use before and after Stonewall: A corpus-based study of gay men’s pre-Stonewall narratives. – Discourse Studies, kd 22, nr 1, lk 64–86. https://doi.org/10.1177/1461445619887541

Motschenbacher, Heiko 2022. Linguistic Dimensions of Sexual Normativity: Corpus-Based Evidence. (Routledge Research in Language, Gender, and Sexuality.) New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781003190257

Motschenbacher, Heiko; Stegu, Martin 2013. Queer Linguistic approaches to discourse. – Discourse & Society, kd 24, nr 5, lk 519–535. https://doi.org/10.1177/0957926513486069

Nossem, Eva 2019. Queer, Frocia, Femminiellə, Ricchione et al.: Localizing “Queer” in the Italian Context. – Gender/Sexuality/Italy, nr 6, lk 1–27. https://doi.org/10.15781/31yc-ys20

O’Riordan, Kate; Phillips, David J. (toim) 2007. Queer Online: Media Technology & Sexuality. New York: Peter Lang.

Põldsam, Rebeka 2024. Homophobic narratives from Soviet Estonia. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. (Ilmumas.)

Põldsam, Rebeka; Aabrams, Vahur 2022. LGBT+ ja kväärid lood kalevi alt välja! – Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toim R. Põldsam, V. Aabrams, Andreas Kalkun. Tallinn: Eesti LGBT Ühing, lk 6–8.

Põldsam, Rebeka; Arumetsa, Sara 2023. Emergence of LGBT movements in late Soviet and post-Soviet Estonia. – NORA: Nordic Journal of Feminist and Gender Research. https://doi.org/10.1080/08038740.2023.2195207

Rossi, Leena-Maija; Sudenkaarne, Tiia 2021. „Queer” kotiutui: mitä tapahtui „pervolle”? – SQS: Suomen Queer-tutkimuksen Seuran lehti, kd 15, nr 1–2, lk 66–69. https://doi.org/10.23980/sqs.112517

Szulc, Łukasz 2012. From queer to gay to Queer.pl: The names we dare to speak in Poland. – Lambda Nordica, kd 17, nr 4, lk 65–98.

Suur sõnastik. Soovoolavus? Kväär? Aseksuaalsus? Õpime selgeks soolise identiteedi ja seksuaalse orientatsiooniga seotud mõisted. – Anne & Stiil 11. IV 2022. https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96333969

Suyarkulova, Mohira 2019. Translating „Queer” into (Kyrgyzstani) Russian. – Sexuality and Translation in World Politics. Toim Caroline Cottet, Manuela Lavinas Picq. Bristol: E-International Relations, lk 42–56.

Zeikowitz, Richard E. 2002. Befriending the medieval queer: A pedagogy for literature classes. – College English, kd 65, nr 1, lk 67–80. https://doi.org/10.2307/3250731

Zimman, Lal 2017. Transgender language reform. – Journal of Language and Discrimination, kd 1, nr 1, lk 84–105. https://doi.org/10.1558/jld.33139

Zosky, Diane L.; Alberts, Robert 2016. What’s in a name? Exploring use of the word queer as a term of identification within the college-aged LGBT community. – Journal of Human Behavior in the Social Environment, kd 26, nr 7–8, lk 597–607. https://doi.org/10.1080/10911359.2016.1238803

Taavetti, Riikka 2024. Queer theory and the history of sexuality. – The Cambridge World History of Sexualities. (The Cambridge World History of Sexualities.) Toim Merry E. Wiesner-Hanks, Mathew Kuefler. Cambridge: Cambridge University Press. (Ilmumas.)

Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina 2021. Digihumanitaaria Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 667–677. https://doi.org/10.54013/kk764a1

Toots, Leena Karin 2023. LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara Eesti LGBT+ aktivistide taskuhäälingutes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Uibo, Raili 2021. „And I don’t know who we really are to each other”: Queers Doing Close Relationships in Estonia. (Södertörn doctoral dissertations 192.) Huddinge: Södertörns högskola.

Vasvári, Louise O. 2006. Queer theory and discourses of desire. – CLCWeb: Comparative Literature and Culture, kd 8, nr 1, lk 1–13. https://doi.org/10.7771/1481-4374.1290

Keywords: historical linguistics, numerals, numeral systems, overcounting, literacy

In the history of written Estonian, three patterns were used for number words ranging from 21 to 99. As a result, complex numerals varied considerably, e.g., the word 21 exhibited unit-before-ten order (üks peale kakskümmend ‘one upon twenty’), ten-before-unit order (kakskümmend peale üks ‘twenty upon one’ ~ kakskümmend ja üks ‘twenty and one’ ~ kakskümmend üks ‘twenty one’), and overcounting (üks kolmatkümmend ‘one from the third decade’ ~ üks kolmat ‘one from the third’). This variation has been studied through analysis of the earliest extant Estonian texts from the 16th to 19th centuries, as evidenced by the corpus of old written Estonian, the historical concordance of the Estonian Bible translation, and the database of digitized Estonian newspapers.

The first two preserved instances of Estonian complex number words, dating back to 1589 and 1601, followed the unit-before-ten order. This pattern was used throughout the 17th century and discarded at the end of the century, possibly due to puristic concerns, as several other German traits were also abandoned during this period. Only sporadic instances of this pattern were found in the 18th century.

Overcounting was prevalent in the Bible translations of certain 17th century authors (e.g., J. Gutslaff, A. Virginius, and J. Hornung), while others, including translators who mentioned it in their own grammars (H. Stahl and H. Göseken), did not use the pattern at all. In texts published during the first half of the 18th century, overcounting prevailed. Thereafter, overcounting ceased to be the dominant pattern in books and gradually disappeared. The final instances of overcounted 21–99 appeared in newspapers in the 1820s. In oral usage, however, this pattern persisted well into the 20th century, particularly for counting yarn, fish, years of life, etc.

The ten-before-unit order was used in almost all writings from the 1630s until the end of the 19th century. By the mid-19th century, it had become the exclusive pattern in written Estonian. The decline of overcounting and the prevalence of the ten-before-unit order coincided with a period during which the literacy of Estonians increased immensely. Therefore, it is reasonable to assume that the proliferation of literacy influenced the usage of complex numerals. While the logic of overcounting stemmed from oral traditions and finger-counting, the ten-before-unit order was more straightforward in written texts. This shift in number words was facilitated by the transition from Roman to Arabic numerals.

 

Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosi­krantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 192, m 33:1 (M.A) – Cellarius Esthonico-Germanicus oder Wörter-Buch der Esthnischen Sprache und zwar Dörptschen Mund-Art, nebst dem deutschen Register, wie auch einer kertzen Esthnischen Grammatica aufgesetzt von Johann Christoph Clare. P. O. 1730.

 

Veebivarad

DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee/

Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. https://www.eki.ee/piibel

VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/

 

Kirjandus

Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Reval: Kluge und Ströhm.

Bauer, Brigitte L. M. 2023. Multiplication, addition, and subtraction in numerals: Formal variation in Latin’s decads+ from an Indo-European perspective. – Journal of Latin Linguistics, kd 22, nr 1, lk 1–56. https://doi.org/10.1515/joll-2023-2001

Berg, Thomas; Neubauer, Marion 2014. From unit-and-ten to ten-before-unit order in the history of English numerals. – Language Variation and Change, kd 26, nr 1, lk 21–43. https://doi.org/10.1017/S0954394513000203

Boeters, Max 2006. Die Geschichte der deutschen halb-Zahlwörter. Untersuchungen zur Neubesetzung eines lexikalischen Feldes und zur Univerbierung syntaktischer Gruppen. (Germanistische Bibliothek 27.) Heidelberg: Universitätsverlag Winter.

Comrie, Bernard 2022. The arithmetic of natural language: Toward a typology of numeral systems. – Macrolinguistics, nr 10, lk 1–35. https://doi.org/10.26478/ja2022.10.16.1

Coupe, Alexander R. 2012. Overcounting numeral systems and their relevance to sub-group­ing in the Tibeto-Burman languages of Nagaland.Language and Linguistics, kd 13, nr 1, lk 193–220.

Domahs, Frank; Moeller, Korbinian; Huber, Stefan; Willmes, Klaus; Nuerk, Hans-Christoph 2010. Embodied numerosity: Implicit hand-based representations influence symbolic number processing across cultures. – Cognition, kd 116, nr 2, lk 251–266. https://doi.org/10.1016/j.cognition.2010.05.007

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Einer, Hans 1885. Lühikene Eesti keele õpetus rahwakoolidele. Tartu: A. Grenzstein.

Ernits, Enn 2017. Arvsõnade päritolust. – Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 37–65.

Eyn Bökeschen vor de leyen vnde Kinder. Wittemberch: [Hans Weiss], 1525.

Frey, Peter Heinrich von 1806. Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Katseks öppetud Eesti-Ma Rahwa heaks ja kassuks. Tarto: M. G. Grenzius.

Gehewe, Carl Heinrich Constantin 1841. Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarwis. Eddimänne jaggo. Tartu: H. Laakmann.

He, Chuansheng 2023. On the discovery and interpretation of overcounting in Orkhon inscriptions. – Journal of the Royal Asiatic Society, nr 2, lk 461–475. https://doi.org/10.1017/S1356186322000256

Hermann, Karl August 1884. Eesti keele Grammatik. Tartu: Wilhelm Just.

Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck, Regii Typographi.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den reval­schen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1806. Ehstnische Sprachlehre, für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen. Zweyte, durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Dorpat: Michael Gerhard Grenzius.

Hurford, James R. 2001. Numeral systems. – International Encyclopedia of the Social and Behavioral Sciences. Toim Neil J. Smelser, Paul B. Baltes. Amsterdam: Pergamon, lk 10756–10761. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/03018-7

Jõgever, Jaan 1907. Lühikene Eesti keele õpetus koolidele. Tartu: Eesti Kirjandus.

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.−19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann ­Bartens. Hamburg: Buske.

[Marpurg, Georg Gottfried] 1805. Weikenne Oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.

Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemisse-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: M. G. Grensius.

Menninger, Karl 1970. Number Words and Number Symbols: A Cultural History of Numbers. New York: Dover Publications. https://doi.org/10.2307/2799719

Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Muuk, Elmar 1927. Lühike eesti keeleõpetus I. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Pahtma, Leino; Tafenau, Kai (koost) 2003. Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhja­eestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1790). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus ­archivi historici Estoniae 1.) Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Pritsak, Omeljan 1955. Die Oberstufenzählung im Tungusischen und Jakutischen. – Zeitschrift der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft, kd 105 (n. F. 30), nr 1, lk 184–191.

Põld, Harald 1915. Eesti keeleõpetus. I jagu. Hääliku- ja sõnaõpetus. Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.

Reila, Heiki 2007. Uue Testamendi Hornungi tõlke kohast vaimuliku eesti keele kujunemisloos. − Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 143−151.

Rätsep, Huno 2003. Arvsõnade päritolust eesti keeles. – Oma Keel, nr 2, lk 11−21.

Tafenau, Kai 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlke käsikirjadest. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647−1657. Koost Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 467−473.

Tafenau, Kai; Põldvee, Aivar 2023. Sissejuhatavad selgitused eesti kirjakeele algusest ja loojatest. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, A. Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 15–48.

Tamme, Piret 2011. Eestikeelsed publikaadid ehk plakatid 1665–1709. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.

Tiik, Leo 1972. Arvudest eesti keeles endisest nüüdseni. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 28−34.

Ulff-Møller, Jens 1991. The higher numerals in early Nordic texts, and the duodecimal system of calculation. – The Audience of the Sagas: Preprints. Kd II. The Eighth International Saga Conference, August 11–17, 1991. Toim Lars Lönnroth. Gothenburg: Gothenburg University, lk 323–330.

Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09

Viikberg, Jüri 2021. Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles. − Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 417−437. https://doi.org/10.54013/kk761a3

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie impériale des Sciences.

Keywords: literary criticism, arts and culture journalism, literary studies, modern literature, debate in criticism, young writers

This article provides an overview of Estonian literary criticism during 2022–2023.

The archetype that emerges from the articles of this period is that of a critic who exhibits varying degrees of doubt, a yearning for connection and engagement, as well as sharpness, acumen, and empathy. While criticism remains constructive and thought-provoking, there is a pertinent question about the necessity to redefine its core. In the realm of online publications, traditional literary criticism may require re-evaluation, with a potential need for a heightened attention to visuals and user experience. Moreover, there is a discernible trend towards favouritism in literary criticism, which warrants a counterbalance through bolder and more analytical reviews. Newspapers appear to be grappling with diminishing quality standards, often presenting overly commercial and superficial book reviews. Naturally, social media has an increasing influence on literature and poetry, offering avenues for amplifying authorial identity while posing challenges in translating so-called “Instagram poetry” into more conventional book formats. The authors also underscore the importance of supporting young critics and providing them with a safe space for experimentation.

 

Ave Taavet (b. 1988), MA, writer and cartoonist (Rukki 8, Tartu 50407), avetaavet@gmail.com

Johanna Rannik (b. 1999), BA, cultural critic and MA student of Theatre Studies at the University of Tartu (Ülikooli 16, Tartu 51003), johanna.rannik@gmail.com

References

Allik, Heli 2022. Sissekanded. – Vikerkaar, nr 3, lk 125–133.

Allik, Heli 2023. Mööda koordinaattelgi. – Looming, nr 4, lk 594–597.

Grigorjeva, Sveta 2022a. Kuidas saab olla inimene ilma loomata? – Sirp 1. IV, lk 10–11.

Grigorjeva, Sveta 2022b. Krulli mitmikreaalsuse radikaalerootika. – Looming, nr 2, lk 271–273.

Grigorjeva, Sveta 2023. Tolmust ja naistest. – Sirp 6. I, lk 32.

Haldna, Johan 2023. Kuidas teha kliimateadust ja -poliitikat? – Värske Rõhk, nr 82, lk 118–121.

Jõerand, Saara Liis 2022. Kirjutaja on ka lugeja. – Sirp 17. VI, lk 34.

Jõerand, Saara Liis 2023a. Kuidas jutustada juba jutustatut? – Looming, nr 5, lk 745–747.

Jõerand, Saara Liis 2023b. Kaasamõtlemise aeg. – Sirp 15. XII, lk 21.

Karro, Piret 2022. 8 sammu, kuidas vägistada last. – Vikerkaar, nr 9, lk 131–135.

Kaur, Rahel Ariel 2022. Noored kured, kotkad, kajakad. – Värske Rõhk, nr 80, lk 104–110.

Kiisler, Vilja 2022a. Looja võitlus deemonitega. – Vikerkaar, nr 6, lk 128–131.

Kiisler, Vilja 2022b. Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa. – Sirp 21. I, lk 28–29.

Kiisler, Vilja 2022c. Minu Postimees. Armetu kättemaks. – Vikerkaar, nr 3, lk 133–136.

Kiisler, Vilja 2022d. Kõik teadsid ja keegi ei teinud mitte midagi. – Sirp 15. VII, lk 24–25.

Kiisler, Vilja 2023. Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu. – Sirp 10. XI, lk 16–17.

Korp, Hanna Linda 2019. Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitika­ülevaade. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145–164. https://doi.org/10.54013/kk736a1

Krull, Hasso 2022. Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik. – Vikerkaar, nr 6, lk 121–127.

Kruus, Priit 2008. Kriitika kuvand ja kuvandikriitika. Sissevaade 2007. aasta kirjanduskriitikasse. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 251–260.

Lajal, Lisanna 2022. On ring ja ringi kohal on ring on spiraal. – Värske Rõhk, nr 80, lk 112–116.

Larm, Pille-Riin 2023. Me peame rääkima arvutimängudest. – Sirp 16. VI, lk 4–6.

Liimets, Andrei 2022a. Meenutusi metsikust idast. – Sirp 29. IV, lk 17.

Liimets, Andrei 2022b. Tee läbi maailmalõpu. – Sirp 9. XII, lk 12.

Mudlum 2023. Mudlum: kindlalt juhitud loomehobu. Essee Anti Saare loomingust. – ­Edasi.org 22. II. https://edasi.org/178866/mudlum-kindlalt-juhitud-loomehobu-essee-anti-saare-loomingust/

Parhomenko, Maara 2022. Kleepuv utoopia? – Värske Rõhk, nr 79, lk 98–103.

Rannik, Johanna 2022. Kehad ja korteripeod. – Värske Rõhk, nr 78, lk 104–110.

Rattus, Martha 2022. Kirjanduslik eelroog või rämpstoit? – Värske Rõhk, nr 77, lk 106–111.

Riismaa, Kaur 2022. Kured, kotkad, komad. – Looming, nr 8, lk 1149–1151.

Rooste, Jürgen 2022. Voolava rohmakusega rõkkav naine. – Looming, nr 9, lk 1296–1298.

Sepp, Heili 2022. Päris põhjas, koos Mehis Heinsaarega. – Looming, nr 5, lk 719–721.

Surgutšova, Anastassia 2022. Reijo Roos: loovus poeesia universumis. – Teeviit 6. XI. https://www.teeviit.ee/reijo-roos-loovus-poeesia-universumis/

Susi, Joosep 2023. Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 521–524.

Susi, Joosep; Jõerand, Saara Liis 2022. Suitsu nurk XVI. Genka & DEW8 „Majaka”. – Sirp 22. VII, lk 18–19.

Tammjärv, Maia 2022. Rüselus deemoniga meelemasenduse orus. – Müürileht, nr 115, veebruar, lk 32.

Tammjärv, Maia 2023a. Igor Kotjuh: „Ma ei oska elada.” Intervjuu Igor Kotjuhiga. – Müürileht, nr 129, mai, lk 5–8.

Tammjärv, Maia 2023b. Veeuputus enne meid ja pärast. – Müürileht, nr 126, veebruar, lk 37.

Tammjärv, Maia 2023c. Anti Saare dialoogiline mänguväljak ehk meedium ongi sõnum. – Müürileht, nr 130, juuni, lk 36–37.

Tismus, Minna Annabel 2022. Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski? – Sirp 10. VI, lk 31.

Tomberg, Jaak 2023. Rott labürindis. – Vikerkaar, nr 6, lk 124–129.

Trunin, Mihhail 2022. Semantika ja pragmaatika vahel. – Sirp 25. XI, lk 32–33.

Urgas, Silvia 2023. Eesti kirjanduse hüvastijätt eesti kirjandusega. – Vikerkaar, nr 12, lk 96–103.

Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.

Väljataga, Märt 2022. Sanitari tervisest. Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 211–225. https://doi.org/10.54013/kk771a2

Keywords: folklore, oral poetry, runosong, digital humanities, Finnic languages, variation

The article introduces the joint Finnic runosong database and associated web environments and applications developed collaboratively by computer scientists and folklorists from Finland and Estonia. These tools facilitate new approaches to analyzing the extensive dataset. Within the research framework, various computational solutions have been devised in order to identify and associate with one another similar verses and texts that differ in orthography, language, and content. These methods have also been implemented in the web environment Runoregi (runoregi.rahtiapp.fi), allowing researchers and enthusiasts interested in traditional oral poetry to easily navigate the network of variant verses, motifs and texts, and to compare various texts and their elements. Additionally, there is a web application for maps and other visualizations integrated with the database and Runoregi environment.

While Runoregi serves as a valuable tool for the close reading and comparison of texts, obtaining an overview of large amounts of texts (the database currently contains over 280,000 texts) remains a challenge. We address this issue through an examination of the frequently contaminated song types “Searching for the Comb” and “Sword from the Sea”. Given that not all texts in the database are consistently typologized by folklorists, our sample includes texts identified by means of similarity calculations as similar to those sorted under the types under consideration. We computed adjacency scores for verse clusters obtained as a result of clustering verses by their similarity scores using the Chinese whispers method, presenting the results as a network graph (with verse clusters as nodes and adjacency scores as edges). The groups appearing in the network reflect regional plot developments and elements. Despite sharing plotlines and even poetic formulas, a clear divide emerged between Northern and Southern Finnic texts. As our verse similarity calculations may not capture linguistically distant variants, we manually consolidated variants of the same verse (with identical root composition of content words) across different dialects and languages. By applying adjacency computation and network visualisation, the graph now represents the general Finnic plot with the main alternative developments. The graph also highlights the stabler cross-Finnic verse types associated with significant plot turns.

 

Mari Sarv (b. 1972), PhD, Lead Research Fellow, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari@haldjas.folklore.ee

Kati Kallio (b. 1977), PhD, Academy Research Fellow at the University of Helsinki and the Finnish Literature Society (Hallituskatu 1, 00171 Helsinki, Finland), kati.kallio@finlit.fi

Maciej Michał Janicki (b. 1989), PhD, Postdoctoral Researcher, Department of Digital Humanities, University of Helsinki, maciej.janicki@helsinki.fi

References

Arhiiviallikad

Viited digiteeritud näitetekstide käsikirjalistele allikatele Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA):

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERM – Eesti Rahva Muuseumi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

 

Veebivarad ja elektroonilised tööriistad

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

JR = Julkaisemattomat runot, digiteeritud versioon. Soome Kirjanduse Selts.

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum (versioon kuupäevast 28.11.2023). https://runoregi.rahtiapp.fi

Harja otsimine. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001003 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig2312; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig10132

Miekka merestä. https://runoregi.rahtiapp.fi/dendrogram?source=type&type_id=skvr_t010100_2270

Mõõk merest. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_001001013 https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig958; https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=erab_orig1619)

Suka mereen. https://runoregi.rahtiapp.fi/type?id=skvr_t010100_3380

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

 

Kirjandus

Bastian, Mathieu; Heymann, Sébastien; Jacomy, Mathieu 2009. Gephi: an open source soft­ware for exploring and manipulating networks. Proceedings of the International AAAI Conference on Weblogs and Social Media, kd 3, nr 1, lk 361–362. https://doi.org/10.1609/icwsm.v3i1.13937

Blondel, Vincent D.; Guillaume, Jean-Loup; Lambiotte, Renaud; Lefebvre, Etienne 2008. Fast unfolding of communities in large networks. – Journal of Statistical Mechanics: Theory and Experiment, nr 10, P10008. https://doi.org/10.1088/1742-5468/2008/10/P10008

Cohen, Margaret 1999. The Sentimental Education of the Novel. Princeton: Princeton University Press.

Hiiemäe, Mall 2006. Kosmogoonilise harja otsimine. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 21–48.

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of inter­textuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, nr NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular literacies – Past, present and future. Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Eric Edlund, Susanne Haugen. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 309−323.

Kilgarriff, Adam; Rychly, Pavel; Smrz, Pavel; Tugwell, David 2004. The sketch engine. – Proceedings of the Eleventh EURALEX International Congress, EURALEX 2004. Lorient, France, July 6-10, 2004. Lorient: Université de Bretagne-Sud, lk 105–115.

Kundozerova 2022 = Мария Кундозерова, База данных «Карельские руны»: идея создания, концепция, перспективы. – Альманах североевропейских и балтийских исследований, вып. 7, lk 233–240. https:// doi.org/10.15393/j103.art.2022.2386

Lintrop, Aado 1999. Suur tamm, kuduvad neiud ja punane paat, kadunud harjast rääkimata. – Mäetagused, nr 10, lk 7–23. https://doi.org/10.7592/MT1999.10.tamm

Lintrop, Aado 2000. Suur tamm ja õde-venda. – Mäetagused, nr 13, lk 24–42. https://doi.org/10.7592/MT2000.13.suurtamm

Lintrop, Aado 2024. Kosmogooniline hari ja selestiline kiik. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 219–237. https://doi.org/10.54013/kk795a1

Moretti, Franco 2000. The Slaughterhouse of Literature. – Modern Language Quarterly, kd 61, nr 1, lk 207–227. http://muse.jhu.edu/journals/mlq/summary/v061/61.1moretti.html

Mäkelä, Eetu; Koivunen, Anu; Kanner, Antti; Janicki, Maciej; Harju, Auli; Hokkanen, Julius; Seuri, Olli 2020. An approach for agile interdisciplinary digital humanities research – a case study in journalism. – TwinTalks 2020: Understanding and Facilitating Collaboration in Digital Humanities 2020. Proceedings of the Twin Talks 2 and 3 Workshops at DHN 2020 and DH 2020. (CEUR Workshop Proceedings 2717.) Toim Steven Krauwer, Darja Fišer. Aachen: RWTH Aachen University, lk 4–14. http://ceur-ws.org/Vol-2717/paper01.pdf

Piela, Ulla 2023. Toiveiden maa. Ylioppilaiden matkakertomuksia autonomian ajalta. (Tietolipas 282.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Salmela, Alfred 1964. Päivän suka. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 44, lk 100–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Keywords: folklore, Kalevala-metric song, mythology, cosmogonic myths, ritual swinging, seasonal festivities

This article explores the potential connections between the well-known Kalevala-metric Estonian, Karelian, and Ingrian folk song type “Searching for the Comb” and the magical aspects of swinging, supernatural entities traversing between earth and sky in swings or cradles, ancient solar symbols and customs tied to the yearly cycle, along with motifs linked to divination. Through an examination of swinging’s significance in more distant cultures, I demonstrate that: (a) ritual swinging could be linked to creation myths, travel between worlds, the struggle against malevolent forces, and rites of fertility magic; (b) mythical swingers can be gods or symbolize them; (c) swinging could convey the transition of gods from the supernatural realm to the earthly plane and vice versa, as well as humanity’s aspiration to draw nearer to the gods; (d) swinging might affect the attainment of various benefits; (e) swinging and associated acts could also symbolically represent the movement of celestial bodies. Examples from Finno-Ugric folklore depict instances where both supernatural beings and humans traverse different realms using swings or cradles, with swinging often intertwined with practices of divination.

The apostles (John, Peter, Paul, Andrew), to whom entreaties for assistance are directed in the song “Searching for the Comb”, are linked through their feast days to the liminal periods of the winter and summer solstices. This connection validates the observation, shared by Mall Hiiemäe and others (including myself), that the comb or brush falling into the sea (the underworld) symbolizes the sun during the summer solstice, making the song particularly fitting for performance on a swing during this period. However, the comb falling into the sea may also signify descent into the underworld. This latter aspect seems to hold greater significance in Ingria and Eastern Finland, where variants of the song type “Comb into the Sea” frequently incorporate the motif of discovering a sword from the sea. While present in Estonia, this motif is not as consistently associated with “Searching for the Comb”. Often, these songs imply that the sword recovered from the sea has never been wielded in battle. Such a sword, not a tool of war, may simply serve as symbol of fate, as in tarot cards, dream interpretation guides, and elsewhere. The sword may offer protection against malevolent forces, yet also serve as a means of divination.

Sixty-five percent of song variants merging the themes of searching for the comb and discovering a sword from the sea originate from Virumaa and the eastern part of Harjumaa. Examination of the introductory motifs of these song variants reveals a significant correlation with the calendar. Specifically, 16 songs commence with references to upcoming holidays, while 9 mention the crafting of a sled for visiting a brother. In four instances, visiting a brother is mentioned without sled construction. Given the historical constraints on visiting relatives, such visits were typically reserved for the winter holidays. However, anticipation for these visits often began as early as the summer solstice. Thus, the beginnings of 29 song variants allude, in one way or another, to periods associated with divination. Taken together, these findings suggest that song variants combining “Searching for the Comb” with “Sword from the Sea” primarily reflect the magical rites of the solstice, with the cosmogonic aspect somewhat eclipsed. The lyrical protagonist frequently assumes celestial symbolism, whether climbing a tree on significant holidays, tending to children’s hair, or beseeching John (the Apostle) to make a sled.

 

Aado Lintrop (b. 1956), PhD, emeritus, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, aado.lintrop@gmail.com

Keywords: literary studies, Estonian literature of the 1980s, late socialism, decadence, fin de siècle, postmodernism, Alexandrianism

This essay explores the emergence and evolution of a literary and artistic trend in Soviet Estonia from the late 1970s to the early 1990s. During this period, young philologists, poets, artists and essayists re-discovered the decadence of the fin-de-siècle and its Estonian expressions as a significant source of inspiration. Generally, in the official Soviet jargon, ‘decadence’ was a highly derogatory term, used during Stalin’s rule to stigmatize all of Western bourgeois culture. Consequently, patriotic scholars, even in the face of easing circumstances, were hesitant to associate early 20th century artists with decadence, as that would have meant condemning them. By the late 1970s, the atmosphere had liberalized enough to make engaging with the motifs and attitudes of decadence less perilous. This shift also provided a means to counter the activism of the 1960s generation, whether loyal to the authorities or dissident. In 1978, Germanist Linnar Priimägi marked the initial steps of the neo-decadence trend with the theoretical manifesto “Decadence as a Cognitive Constant” and the generational manifesto “Tartu Autumn”, co-written with art historian Ants Juske. The former text associated decadence with the appreciation of dispassionate beauty, while the latter expressed refined indolence as the main characteristic of the young generation. References to the decadents of the early 20th century became common among the younger generation of poets, including Doris Kareva, Aado Lintrop, Indrek Hirv, Ilmar Trull, and Hasso Krull. This was accompanied by the rehabilitation of Estonian and Russian decadence in academic literary studies. The emergence of the neo-decadence trend may be attributed to late-Soviet social fatigue and stagnation, the generational desire to distinguish from the dominant 1960s generation, and the growing influence of postmodernism as a departure from the international constructivist and austere style of high modernism. Contemporary criticism occasionally discussed signs of Stoicism, Skepticism, and Epicureanism in culture, sometimes drawing parallels between the emerging postmodernism and Hellenistic imperial culture.

Märt Väljataga (b. 1965), editor of the cultural magazine Vikerkaar and independent scholar of literature (Voorimehe 9, 10414 Tallinn), mart@vikerkaar.ee

References

Baudelaire, Charles 1967. Kurja lilled. Koost August Sang. Tlk Ain Kaalep, Ants Oras, Jaan Kross, A. Sang, Johannes Semper, Ilmar Laaban. – Loomingu Raamatukogu, nr 35/36. Tallinn: Perioodika.

Beier, Priidu 1988. Androgüüni luule. – Vikerkaar, nr 10, lk 93–95.

Haug, Toomas 1985. Pilk eesti luuleilma. – Looming, nr 3, lk 392–397.

Helme, Sirje 1989. Sajandilõpu kaunis armastus. – Vikerkaar, nr 11, lk 51–52.

Hennoste, Tiit 1986. Sine titulo. [Dixi.] – Vikerkaar, nr 6, lk 74–75.

Hoffmann, Epp T. A.; Heinapuu, Andres 1989. „Wellesto” pagulaskogumik ehk Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. – Looming, nr 9, lk 1285–1286.

Juske, Ants; Priimägi, Linnar 1982. Tartu sügis. – Mana, nr 51, lk 67–72.

Kaalep, Ain 1957. Baudelaire’i lugedes. – Looming, nr 6, lk 894.

Kuusberg, Paul 1957. Mõningaist kirjandusküsimustest, mida pole üleliigne korrata. – Sirp ja Vasar 29. XI, lk 3–4.

Kõiv, Madis 2005 [1980]. Jäämäest loobumine. – M. Kõiv, Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv. Tartu: Ilmamaa, lk 491–506.

Lintrop, Aado 1985. Asuja. Tallinn: Eesti Raamat.

Priimägi, Linnar 1980. Dekadents, tunnetuslik konstant. – Sõna 2. Noorte loomingut. Koost Mihkel Mutt. Loomingu Raamatukogu, nr 46/47. Tallinn: Perioodika, lk 87–93.

Pruul, Kajar 1987. Narkissose mängud. – Looming, nr 5, lk 697–698.

Raud, Rein 1986. Lääne ja ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, lk 76–77.

Rummo, Paul-Eerik 1981. Pilk eesti luulesse 1976–1980. Ja veidi ka 1981. aastal. – Looming, nr 5, lk 711–725.

Runnel, Hando 1982. Kolmas kokkupuude Doris Karevaga. – Looming, nr 5, lk 707–708.

Sang, Joel 1986. Nauturlik sõna. – Vikerkaar, nr 1, lk 76–80.

Sang, Joel 1988. Revolutsiooni sünnitatud. – Looming, nr 11, lk 1561.

Sarv, Tõnn 1991. Märkmeid kommast. Seltskondliku analüüsi katse. – Vikerkaar, nr 10, lk 79–85.

Tallinna Polütehnilise Instituudi Ettevalmistusosakonna õpilased 1949. Kosmopoliit taskuväljaandes. – Noorte Hääl 30. VII, lk 2.

Toimetuse küsimustele vastab ENSV Kirjanike Liidu juhatuse esimees Vladimir Beekman 1987. – Vikerkaar, nr 1, lk 66–68.

Trull, Ilmar 1989. Hümn „närbujatele”. – Vikerkaar, nr 11, lk 37–40.

Undusk, Jaan 1987. Moralistlikke mõtteid. – Looming, nr 8, lk 1134–1136.

Unt, Mati 1999. Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming, nr 8, lk 1246–1252.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Ürt, Julius 1987. Kitsal sillal. – Looming, nr 5, lk 698–699.

Yeats, W. B. 2023. Sümbolid. Luuletusi ja esseesid. Koost, tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA.

Keywords: literary studies, French theatre, Jean-Paul Sartre, symbolism

The article stems from Jean-Paul Sartre’s concept of being in a situation, applied to examine two theatrical situations: the premiere of Oscar Wilde’s one-act tragedy “Salomé” in France, and the stage productions of the play in Estonia before and after World War II. The article demonstrates, in line with other studies, that in the French context, decadence mainly arises from the reluctance of bourgeois intellectuals to acknowledge their class membership and a yearning for the lifestyle of the aristocracy of the intellect, whereas in Estonia, (French) decadence is harnessed for cultural development and lofty aesthetic goals. It is noteworthy that “Salomé” is introduced to Estonian audiences during the building phases of the nation and hence also culture, both in 1919 and 1989. Due to spatial and temporal distance, the play’s sensuality wanes, and eroticism transforms into an exoticism of sorts. The directors find it challenging, and mostly do not aim, to apply the style and techniques characteristic of symbolism in the broader context of a realistic and psychological theatrical tradition. In conclusion, decadence, with its openness to the Other and inherent opposition to utilitarianism and progress, is inherently positive, and its retreat signals society’s stagnation and a pervasive bitterness.

Tanel Lepsoo (b. 1970), PhD, University of Tartu, Associate Professor of French Literature (Lossi 3, 51003 Tartu), tanel.lepsoo@ut.ee

References

Arendt, Hannah 1998. The Human Condition. Chicago: University of Chicago Press.

Bauër, Henry 1896. Les Premières représentations. – Écho de Paris 13. II, lk 3.

Bristow, Joseph (toim) 2008. Oscar Wilde and Modern Culture: The Making of a Legend. Athens–Ohio: Ohio University Press.

Chardin, Philippe 1998. Le roman de la conscience malheureuse: Svevo, Gorki, Proust, Mann, Musil, Martin du Gard, Broch, Roth, Aragon. Genève: Droz.

Deleuze, Gilles 1995. Dialogues avec Claire Parnet. Paris: Flammarion.

Draamateatri büroo 1919. Oskar Wilde „Salome” „Draamateari” näitelava – Päevaleht 22. X, lk 4.

Dupray, Fabienne 2007. Madame Bovary et les juges: Enjeux d’un procès littéraire. – Histoire de la justice, nr 17, lk 227–245. https://doi.org/10.3917/rhj.017.0227

Ehasalu, Tõnu 1993. Oi, sina vana Väinämöinen! – Sirp 19. II, lk 8.

Fouquier, Henry 1896. Les Théâtres. – Le Figaro 12. II, lk 3.

Godiveau, Jocelyn 2017. Modernité et antimodernité de la décadence: De Charles ­Baudelaire à Aubrey Beardsley. Doktoritöö. Université de Nantes.

Hegel, Georg Wilhelm Friedrich 2018. The Phenomenology of Spirit. Tlk Terry Pinkard. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781139050494

[Hindrey, Karl August] 1919. Oskar Wilde’i „Salome”. – Päevaleht 25. X, lk 1.

Hinrikus, Mirjam 2020. Theoretically European and/or upstart. – Nordic Literature of Decadence. Toim Pirjo Lyytikäinen, Riikka Rossi, Viola Parente-Čapková, M. Hinrikus. New York: Routledge, lk 175–191. https://doi.org/10.4324/9780429025525-14

Huret, Jules 1900. Retiré de la vie: Avec Joris-Karl Huysmans. – Le Figaro 3. II, lk 1.

Huysmans, Joris-Karl 2016. Œuvres complètes et annexes. Paris: Arvensa Éditions.

Jansen, H[elmi] 1919. „Salomé” O. Wilde. Draamateater. – Sotsiaaldemokraat 28. X, lk 2.

Jomaron, Jacqueline (toim) 1992. Le Théâtre en France: Du Moyen Âge à nous jours. Paris: Armand Colin.

Jouvet, Louis 2009. Témoignages sur le théâtre. Paris: Flammarion.

Kultermann, Udo 2006. The Dance of the Seven Veils: Salome and erotic culture around 1900. – Artibus et Historiae, kd 27, nr 53, lk 187–215. https://doi.org/10.2307/20067116

Laansalu, Andrus 1993. Kuu püüdmise võimalikkusest. – Postimees 9. III, lk 9.

Lauter, Ants 1979. Käidud teedelt. Artikleid. Koost Helvi Einas. Tallinn: Eesti Raamat.

Lemaître, Jules 1896. La Semaine dramatique. – Journal des Débats Politiques et Littéraires, 17. II, lk 1–2.

Lepsoo, Tanel 2020. Mediated world and attention crisis: Unhappy consciousness a hundred years ago. – Interlitteraria, kd 25, nr 1, lk 110–123.

https://doi.org/10.12697/IL.2020.25.1.11

Maripuu, Anne-Liis 2021. Performativity of gender by early modern dancers on and off stage: The case of Elmerice Parts and Gerd Neggo. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 27–28, lk 223–243. https://doi.org/10.7592/methis.v22i27/28.18450

Maripuu, Anne-Liis 2023. Erootikast ja varasest moderntantsust Elmerice Partsi loomingu näitel. – Ariadne Lõng. Soouuringute ajakiri, nr 1–2, lk 39–60.

Michael, R. 1931. Salomé, drame d’Oscar Wilde: Danses hindoues. – L’Action républicaine, kd 25, nr 164, lk 4.

Murutar, Kati 1993. Et millestki valesti aru ei saaks: „Salomé” esietendub 30. jaanuaril „Vanemuises”. – Postimees 3. II, lk 7.

Ollion, Martine 2014. Face à la critique: Salomé, Oscar Wilde, Lugné-Poe et Richard Strauss. Paris, 1891–1910. Doktoritöö. Université Paris-Sorbonne.

Oma Maa 1925. „Salome” uuel lavastusel „Ugala” teatris 14. ja 15. märtsil. – Oma Maa 17. III, lk 1.

Pinna, Paul 1995. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn: Faatum.

Priimägi, Linnar 1993. Näen Saloména just Merle Jäägerit. – Liivimaa Kroonika 28. I, lk 7.

Priimägi, Linnar 2023. Oscar Wilde’i estetism ja dekadents. An Intention. – Oscar Wilde, Salomé. Tlk L. Priimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 49–78.

Põldroos, Priit 1985. Teel enda ellu. Mälestusi. Tallinn: Kommunist.

Reiman-Neggo, Helmi 2013. Salome Tartus. – H. Reiman-Neggo, Kolm suurt õnne. (Eesti mõttelugu 110.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 279–285.

Rexer, Raisa 2015. Sex education: Obscenity, romanticism, and creativity in Flaubert’s letters from the Voyage en Égypte and L’Éducation sentimentale. – Nineteenth-Century French Studies, kd 44, nr 1, lk 95–110. https://doi.org/10.1353/ncf.2015.0019

RJ 1930. „Salome”. Oskar Wilde’i draama. Esietendusena „Vanemuises”. – Postimees 17. X, lk 4.

Rähesoo, Jaak 2011. Eesti teater. Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Sarcey, Francisque 1896. Chronique théâtrale. – Le Temps 17. II, lk 1–2.

Sartre, Jean-Paul 1973. Un théâtre de situations. Paris: Gallimard.

Sartre, Jean-Paul 1997 [1948]. Qu’est-ce que la littérature. (Collection Folio. Essais 19.) Paris: Gallimard.

Taguieff, Pierre-André 1990. Nationalisme et réactions fondamentalistes en France: Mythol­ogies identitaires et ressentiment antimoderne. – Vingtième Siècle. Revue d’histoire, nr 25, lk 49–74. https://doi.org/10.3406/xxs.1990.2224

Taguieff, Pierre-André 2000. L’effacement de l’avenir. Paris: Galilée.

Tinan, Jean de 1896. Salomé, un acte d’Oscar Wilde. – Mercure de France, nr 3, lk 415–417.

Tonts, Ülo 1993. Publik vaatab tervet etendust. – Hommikuleht 13. IV, lk 18.

Tormis, Lea 1978. Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.

Vihalemm, Triin 1988. „Salome” Kaevumäel: lubab see midagi. – Rahva Hääl 4. IX, lk 4.

Wilde, Oscar 2023. Salomé. Ühevaatuseline tragöödia. Tlk Linnar Priimägi. – Loomingu ­Raamatukogu, nr 9–10. Tallinn: SA Kultuurileht.

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.

PDF

Botany at the Swedish University of Tartu on the example of the disputation „De plantis” (1647) by Johannes Erici and Andreas Arvidi

https://doi.org/10.54013/kk796a3

Keywords: history, history of literature, memory studies, Baltic German literature, Estonian literature

Renowned Estonian novelist Karl Ristikivi published a gothic short story titled Luige­laul (“Swansong”) in 1968, drawing inspiration from a true event from the Baltic Middle Ages. In 1428, Goswin von Aschenberg, a Vogt of the Teutonic Order stationed at Grobiņa Castle in the south-western corner of present-day Latvia, perpetrated the murder of Livonian bishops’ envoys en route to Rome to denounce the Order’s tyranny. The precise source of Ristikivi’s inspiration remains obscure. This article endeavours to trace the massacre on Lake Liepāja as a motif in Baltic German and Estonian fiction, exploring its significance as a lieu de mémoire. The historical episode gained widespread recognition through the publication of the famous Wandalia by Albertus Krantz in 1519. Baltic Enlightenment authors (Arndt, Bergmann, Merkel, Küttner) utilized it in their general polemics against medieval feudal barbarism. By the nineteenth century, the event had firmly entrenched itself in the collective understanding of the Livonian Middle Ages. Baltic German writers crafted ballads (Andrejanoff, Hirschheydt) and light fiction (Schneider) around the incident. In 1866 the first literary adaptation of the massacre on Lake Liepāja emerged as a sentimental novella in Estonian, akin to the tales of Genevieve of Brabant and Robinson Crusoe popular among Estonian readers at the time. Although the event took place relatively far from Estonia, it remained embedded in the memory of Estonian readers throughout the first half of the twentieth century, primarily through sporadic newspaper articles as well as history textbooks. Thus, the massacre on Lake Liepāja provides a good example of the intertwined cultural memories of Estonians and Baltic Germans. While these cultural memories have often been perceived as conflicting or, at best, mutually unaware, there are notable instances of overlap and consensus that warrant further exploration and consideration in future research.

Juhan Kreem (b. 1971), PhD, Tallinn City Archives, Researcher (Tolli 6, 10133 Tallinn); Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), Juhan.Kreem@tallinnlv.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.321.1.243. Briefwechsel mit den Buchdruckereien, Lektor Mickwitz und anderen in Sachen der Druckbewilligung und Reversale betreffend Übereinstimmung der ­gedruckten Schriften mit den zensierten Exemplaren. II Band.

 

KIRJANDUS

800 Jahre Deutscher Orden. Ausstellung des Germanischen Nationalmuseums Nürnberg in Zusammenarbeit mit der Internationalen Historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens. Toim Udo Arnold, Gerhard Bott. Gütersloh–München: Bertelsmann, 1990.

Andermann, Ulrich 1999. Albert Krantz. Wissenschaft und Historiographie um 1500. (Forschungen zur Mittelalterlichen Geschichte 38.) Weimar: Böhlaus Nachfolger.

Andrejanoff, Victor von 1880. Wenden’s fall. – V. von Andrejanoff, Dichtungen. Riga–Moskau–Odessa: J. Deubner, lk 9–14.

Andrejanoff, Viktor von 1887. Der Mord auf dem Liwasee. – Feuilleton-Beilage der Libau­schen Zeitung 11. VII.

Andrejanoff, Victor von 1895. Bischof Meinhards Todt. – Das Baltische Dichterbuch. Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den Baltischen Provinzen Russlands mit einer litterar­historischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. 2. tr. Toim Jeannot Emil Freiherr von Grotthuss. Reval: Franz Kluge, lk 180–182.

Andrejanoff, Viktor von 1906. Bischof Meinhards Todt. – Unsre Heimat. Baltische Lieder. Riga: Jonck & Poliewsky, lk 63–64.

Arndt, Johann Gottfried 1753. Der Liefländischen Chronik Andrer Theil. Halle: Johann ­Justinus Gebauer.

Bergmann, Gustav von 1776. Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Schwickert.

BHO = Baltisches historisches Ortslexikon. Kd II. Lettland. (Quellen und Studien zur ­Baltischen Geschichte 8/II.) Toim Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen. Köln–Wien: Böhlau, 1990.

Bosse, Heinrich 1986. Geschichtsschreibung des baltischen Biedermeier. – Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart 20.) Toim Georg von Rauch. Köln–Wien: Böhlau, lk 103–119.

Brümmer, Franz 1913. Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Kd 6. Leipzig: Reclam.

Cammerer, Adelbert Philipp 1848. Die Jungfrau von Treiden. Riga: H. Schnakenburg.

Coudenhove-Kalergi, Richard Nikolaus 2016. Totaalne riik – totaalne inimene. Paneuroopast. (Aken ilma.) Tlk Kalev Kukk. Tartu: Ilmamaa.

Dauge, Juris 1857. Turraidas Jumprawa. Rihgâ: Hartung.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Toim Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.

Eesti ajalugu. Kd II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.

Eesti rahva ajalugu. Kd I. Toim Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp, Juhan Vasar. Tartu: Loodus, 1932.

Eihmane, Eva 2013. Livonijas bīskapu delegācijas slepkavība 1428. gadā: zināmais un nezināmais. – Latvijas Vēstures Instituta Žurnāls, kd 86, nr 1, lk 29–59.

Eisen, Matthias Johann 1877. Eesti, Liivi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast kuni meie ajani. Tartu: Schnakenburg.

E.K. 1889. Litteratur. – Libausche Zeitung 15. XI.

Eucandius, Augustinus 1848. Aulaeum Dunaidum, Wittenberg 1564. – Scriptores rerum Livonicarum. Kd II. Riga–Leipzig: Eduard Frantzen, lk 393–426.

Gottzmann, Carola L.; Hörner, Petra 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs. Kd 3, N–Z. Berlin–New York: Walter de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110912135

Hirschheydt, Gustav von 1909. Goswin von Ascheberg. – Wochen-Beilage zur „Baltischen Post” nr 139 20. VI, nr 25, lk 97.

Hirschheydt, Gustav von 1912. Goswin von Ascheberg. – Heimatbuch für die baltische Jugend. Kd II. Toim Leon Goertz, A. Brosse. Riga: G. Löffler, lk 77–79.

Hiärn, Thomas 1835. Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte. (Monumenta Livoniae Antiquae 1.) Toim Carl Eduard Napiersky. Riga–Dorpat–Leipzig: Eduard Frantzen.

Jannsen, Johann Voldemar 1871. Rüütlitest keskajal. – Eesti Postimehe lisaleht 5. V, nr 18, lk 108; 12. V, nr 19, lk 114; 26. V, nr 21, lk 123; 2. VI, nr 22, lk 129; 9. VI, nr 23, lk 135–136.

Johansen, Paul 1996. Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber. Aus dem Nachlaß ergänzt und herausgegeben v. Heinz von zur Mühlen. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 14.) Köln: Böhlau.

Kąkloewski, Igor 2014. Deutscher Orden. Verfluchte – Helden. – Deutsch-Polnische Erinnerungsorte. Kd 2. Geteilt / Gemeinsam. Toim Hans Henning Hahn, Robert Traba. Pader­born: Schöningh, lk 247–272. https://doi.org/10.30965/9783657773398_016

Kangro, Bernard 1962. Paar sammukest Karl Ristikivi noorusmail. – Tulimuld, nr 3, lk 163–174.

Kangro, Bernard; Ristikivi, Karl 1985. Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Krantz, Albert 1519. Wandalia. Köln: Johannes Soter.

Kreem, Juhan; Lukas, Liina 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Risti-söitjad. Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasivad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahva käest ärravöita. Tartu: H. Laakmann.

Kõiv, Lea 2021. Evald Blumfeldt. Ein führender estnischer Historiker in der Heimat und im Exil. – Baltische Politiker, Historiker und Publizisten des 20. Jahrhunderts. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 25 / Baltische Biographische Forschungen 2.) Toim Norbert Angermann, Detlef Henning, Wilhelm Lenz. Berlin: Lit, lk 291–338.

Kõiv, Madis 2005. Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus. – Akadeemia, nr 6, lk 1123–1145.

Küttner, Karl August 1791. Kuronia. Oder: Dichtungen und Gemälde aus den ältesten kurländischen Zeiten. Kd 1. Mitau: J. F. Steffenhagen.

Küttner, Karl August 1793. Kurona. Dichtungen und Gemälde aus der nordischen Vorzeit. Kd 1. Leipzig: Paul Gotthelf Kummer.

Libausche Zeitung. 4. II 1889, 6. VIII 1892, 3. IX 1904, 14. XII 1906.

Liibavi ajaloost 1915. – Tallinna Teataja 5. V, lk 2.

Lipp, Martin 1895. Kodumaa kiriku ja hariduse lugu. Esimene raamat: Katoliku kiriku ajast Rootsi aja lõpuni. Tartu: Laakmann.

Lipp, Martin 2013. Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum; EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus.

Lukas, Liina 2006. Baltisaksa kirjandusväli 1890–1918. (Collegium litterarum 20.) Tartu–Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond.

Mai Roos 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Lättikelest wälja kirjotud. Tartu: H. Laakmann.

Masing, Uku 2002. 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tartu: Ilmamaa.

Maydell, Friedrich Ludwig von 2013. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Merkel, Garlieb 1799. Die Vorzeit Livlands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd 2. Berlin: Voss.

Mol, Johannes A. 2023. The murder of the Rome legation of the Livonian bishops in 1428 and the subsequent career of the chief perpetrator, Goswin von Ascheberg. – Zwischen Mittelmeer und Baltikum. Festschrift für Hubert Houben zum 70. Geburtstag. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 90 / Veröffentlichungen der internationalen historischen Kommission zur Erforschung des Deutschen Ordens 21.) Toim Udo Arnold, Roman Czaja, Jürgen Sarnowsky. Weimar: VDG, lk 343–359.

Mõrtsuka tö Liiva järve peal 1866. – Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks: Perno Postimehhe lissa-kirri 7. XII, nr 48, lk 377–384; 14. XII, nr 49, lk 385–392; 21. XII, nr 50, lk 393–400; 28. XII, nr 51, lk 401–408.

Müller, Gerhard 2010. Die Familiaren des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Geschichte des Deutschen Ordens 13.) Marburg: Elwert.

Müller, Ulrich 2001. Johann Lohmüller und seine livländische Chronik „Warhaftig Histori”. Biographie des Autors, Interpretation und Edition des Werkes. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 10.) Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

Neithal, Reet 1989. Karl Ristikivi novellide poeetikast. – Välismaise Eesti kirjanduse konverents 28. ja 29. nov. 1988. Ettekanded. Kd I. Tallinn: Eesti Kultuurifond, lk 109–130.

Nirk, Endel 1991. Teeline ja tähed. Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat.

Nordman, Viljo A. 1934. Die Wandalia des Albert Krantz: eine Untersuchung. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B, XXIX 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Pabst, Eduard 1858. Die Unthat des Goswin von Ascheberg. – Inland, nr 7 (17. II), vg 101–105; nr 8 (24. II), vg 130–134. Nachtrag: nr 28 (14. VII), vg 454–455.

Pataky, Sophie 1898. Lexikon deutscher Frauen der Feder. Eine Zusammenstellung der seit dem Jahre 1840 erschienenen Werke weiblicher Autoren, nebst Biographien der lebenden und einem Verzeichnis der Pseudonyme. Kd 2. M–Z. Berlin: Carl Pataky.

Prants, Hindrik 1928. Viiesaja aasta eest. – Uudisleht 29. II, lk 7.

R. A. v. L. 1934. Gustav von Hirschheydt . – Estländische Zeitung für Heimat und Fortschritt 23. XI, nr 269.

Rebane, Hilve 1994. Johann Woldemar Jannseni ajaraamatust. – Akadeemia, nr 5, lk 963–980.

Rebas, Hain 2022. „Sigtuna combusteerimine” 1187. aastal – veel kord. – H. Rebas, Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. Tartu–Tallinn–Göteborg: EÜS, lk 55–91.

Renner, Johann 1876. Livländische Historien. Toim Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Richter, Alexander von 1858. Geschichte der dem russischen Kaiserthume einverleibten deutschen Ostseeprovinzen. Osa I. Kd II. Riga: Nicolai Kymmel.

Ristikivi, Karl 1968. Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Ristikivi, Karl 2002. Valitud kirjad 1938–1977. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Ristikivi, Karl 2008. Päevaraamat 1957–1968. Toim Janika Kronberg. Tallinn: Varrak.

Ritterbrüder 1993 = Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte 12.) Toim Lutz Fenske, Klaus Militzer. Köln: Böhlau.

Rutenberg, Otto von 1860. Geschichte der Ostseeprovinzen Liv-, Esth- und Kurland von der ältesten Zeit bis zum Untergange ihrer Selbständigkeit. Kd II. Leipzig: Wilhelm Engelmann.

Schneider, Luise 1889. An den blauen Wassern des Liwasees. Erzählung aus baltischer Vergangenheit. (Baltische Novellen 3.) Riga: N. Kymmel.

Spalving, Jacob 1874. Leitfaden der vaterländischen Geschichte der Ostseeprovinzen. 2. tr. Dorpat: Gläser.

Stoob, Heinz 1982. Albert Krantz (1448–1517). Ein Gelehrter, Geistlicher und hansischer Syndikus zwischen den Zeiten. – Hansische Geschichtsblätter, kd 100, lk 87–109.

The Oxford Dictionary 2010 = The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Kd 1. Toim Robert E. Björk. Oxford–New York: Oxford University Press.

Thumser, Antje 2011. Livländische Amtsträgerreihen des Mittelalters. Kleine Meisterchronik – Rigaer Bischofschronik – Series episcoporum Curoniae. – Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 18.) Toim Matthias Thumser. Berlin: Lit, lk 201–253.

Tielemann, Gotthard 1818. Livona’s Blumenkranz. Kd 1. Riga–Dorpat: Friedrich Meinshausen.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2016a. Rüütel, humanist, eksistentsialist. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilma­vaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 588–634.

Undusk, Jaan 2016b. Mälukaotuskirjandus. Mälukaotuse loovast funktsioonist Karl Ristikivi ajaloolises proosas. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 635–673.

Valmas, Anne; Kelder, Vallo (koost) 1992. Karl Ristikivi. Personaalnimestik. Tallinn: Eesti TA Raamatukogu.

Viires, Ants 2001. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 490–498.

Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.

Wõido-pegel. Ehk wanna aegsed sündinud asjad. Kaks wägga armast luggemist. Pärnu: W. Borm, 1867.

Keywords: linguistics, LGBT studies, queer theory, queer linguistics, corpus linguistics, vocabulary, Estonian language

This article explores the linguistic representations and perceptions of the words queer and kväär within the Estonian LGBT community. The study delves into the evolution of LGBT vocabulary in Estonian, focusing on how kväär, the equivalent of the English queer, is perceived and used.

Using corpus analysis and an online survey among the LGBT community, the research reveals nuanced attitudes toward kväär in Estonia. The corpus data shows shifts in usage frequencies of LGBT related words that reflect societal debates. The word kväär is multifaceted, used in various contexts, and represents intentional resistance to societal norms or expectations. It also serves as a lens for observing phenomena from a non-conformist perspective. Additionally, it marks membership in the LGBT community without necessitating a specific critical context.

The online survey results show diverse attitudes towards the word kväär among the LGBT community, with a slight tendency towards negative interpretations. Gender and age were identified as significant factors shaping attitudes, with non-binary individuals and those under 30 generally expressing more positive views.

Thematic analysis of the survey responses uncovers underlying themes and sentiments associated with the word kväär, elucidating various ways in which it is conceptualized and employed within the community. Themes that surfaced in the survey show the complexities and multifaceted nature of kväär as a linguistic construct, shedding light on its role in identity formation and community dynamics within the Estonian LGBT context.

Aet Kuusik (b. 1982), MA, University of Tartu, Junior Research Fellow in Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), aet.kuusik@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti LGBT Ühing. https://www.lgbt.ee/sonastik

EKI ühendsõnastik 2023. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ET = Eesti Trendid. https://www.sketchengine.eu/estonian-trends-corpus/

Feministeerium. https://feministeerium.ee/category/sona/

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021.

https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

 

KIRJANDUS

Ahmed, Sara 2004. The Cultural Politics of Emotion. New York: Routledge.

Arumetsa, Sara 2021. Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Aultman, B. 2014. Cisgender. – TSQ: Transgender Studies Quarterly, kd 1, nr 1–2, lk 61–62. https://doi.org/10.1215/23289252-2399614

Baer, Brian James 2020. Queer Theory and Translation Studies: Language, Politics, Desire. (New Perspectives in Translation and Interpreting Studies.) London–New York: Rout­ledge. https://doi.org/10.4324/9781315514734

Baer, Brian James; Kaindl, Klaus (toim) 2017. Queering Translation, Translating the Queer: Theory, Practice, Activism. (Routledge Advances in Translation and Interpreting Studies.) New York: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315505978-1

Baker, Paul 2005. Public Discourses of Gay Men. (Routledge Advances in Corpus Linguistics.) London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203643532

Barrett, Rusty 2002. Is queer theory important for sociolinguistic theory? – Language and Sexuality: Contesting Meaning in Theory and Practice. (Stanford Linguistics.) Toim ­Kathryn Campbell-Kibler, Robert J. Podesva, Sarah J. Roberts, Andrew Wong. Stanford: Center for the Study of Language and Information, lk 25–43.

Berger, Peter L.; Luckmann, Thomas 2018. Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults. Tartu: Ilmamaa.

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2006. Using thematic analysis in psychology. – Qualitative Research in Psychology, kd 3, nr 2, lk 77–101. https://doi.org/10.1191/1478088706qp063oa

Braun, Virginia; Clarke, Victoria 2016. (Mis)conceptualising themes, thematic analysis, and other problems with Fugard and Potts’ (2015) sample-size tool for thematic analysis. – International Journal of Social Research Methodology, kd 19, nr 6, lk 739–743. https://doi.org/10.1080/13645579.2016.1195588

Brontsema, Robin 2004. A queer revolution: Reconceptualizing the debate over linguistic reclamation. – Colorado Research in Linguistics, kd 17, lk 1–17. https://doi.org/10.25810/dky3-zq57

Buchanan, Elizabeth A.; Hvizdak, Erin E. 2009. Online survey tools: Ethical and methodological concerns of human research ethics committees. – Journal of Empirical Research on Human Research Ethics, kd 4, nr 2, lk 37–48. https://doi.org/10.1525/jer.2009.4.2.37

Butler, Judith 1993. Bodies that Matter: On the Discursive Limits of „Sex”. New York: Routledge.

Cameron, Deborah; Kulick, Don 2008. Language and Sexuality. 6. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Clech, Arthur 2019. Between the labour camp and the clinic: Tema or the shared forms of late Soviet homosexual subjectivities. – Soviet and Post-Soviet Sexualities. (Routledge Contemporary Russia and Eastern Europe Series.) Toim Richard C. M. Mole. New York: Routledge, Taylor & Francis Group, lk 32–55. https://doi.org/10.4324/9781315623078-3

Duggan, Lisa 2003. The Twilight of Equality? Neoliberalism, Cultural Politics, and the Attack on Democracy. Boston: Beacon Press.

Foldy, Michael S. 1997. The Trials of Oscar Wilde: Deviance, Morality, and Late-Victorian Society. New Haven: Yale University Press.

Halperin, David M. 2003. The normalization of Queer Theory. – Journal of Homosexuality, kd 45, nr 2–4, lk 339–343. https://doi.org/10.1300/J082v45n02_17

Halperin, David M. 2014. Sex/Sexuality/Sexual Classification. – Critical Terms for the Study of Gender. Toim Catharine R. Stimpson, Gilbert H. Herdt. Chicago–London: University of Chicago Press, lk 449–486.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2020. ctree: Conditional Inference Trees. – CRANi versioon, kd 1, nr 2–8. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Jacobs, Greg 1998. The struggle over naming: A case study of ‘queer’ in Toronto, 1990–1994. – World Englishes, kd 17, nr 2, lk 193–201. https://doi.org/10.1111/1467-971X.00093

Jagose, Annamarie 1996. Queer Theory: An Introduction. New York: New York University Press.

Jakobsen, Janet R. 1998. Queer is? Queer does? Normativity and the problem of resistance. – GLQ: A Journal of Lesbian and Gay Studies, kd 4, nr 4, lk 511–536. https://doi.org/10.1215/10642684-4-4-511

Jantunen, Jarmo Harri; Surkka, Sanni 2022. Homoslangista queer-fennistiikkaan: Queer-lingvistisen tutkimuksen historia, nykyisyys ja tulevaisuus. – Virittäjä, kd 126, nr 2, lk 161–177. https://doi.org/10.23982/vir.116140

Jones, Lucy 2016. What is ‘Lavender Languages’? https://www.nottingham.ac.uk/conference/fac-arts/english/lavlang24/why-lavender.aspx

Kaukonen, Elisabeth 2022. Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 526–545. https://doi.org/10.54013/kk774a3