PDF

Windows, entryways to infinity

Parallelisms in the works of Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu, and Jan Kaus

https://doi.org/10.54013/kk799a3

Keywords: lexicography, construction-based approach, constructicon, constructicography

A new field has emerged alongside constructional linguistic theories and electronic lexicography, known as constructicography (Lyngfelt 2018: 11). Its goal is to compile a constructicon, a resource that organizes and presents linguistic constructions much like dictionaries present words. This concept stems from the theoretical framework of Construction Grammar (see Fillmore 2006; Goldberg 2003; Hoffmann, Trousdale 2013). The main purpose of this study is to outline the necessary theoretical concepts, map out existing solutions, and identify the main challenges in creating different types of constructicons. This aims to inform decisions when beginning to create a potential Estonian language constructicon.

First, we discuss the main theoretical considerations and concepts essential for constructicon building. The basic assumption of this theory is that there is a continuum-like transition from grammar to lexicon, rather than a sharp boundary between these two basic linguistic phenomena. According to this view, linguistic units are constructions – pairings of form and meaning with a variable number of lexical components and various levels of schematicity.

We further examine the theoretical and methodological principles behind current constructiographic practices, using examples from eight initiatives across seven languages: English, German, Japanese, Russian, Hungarian, Swedish, and Brazilian Portuguese (Perek, Patten 2019; Ziem et al. 2019; Janda et al. 2020; Lyngfelt et al. 2018; Ohara 2018; Fillmore et al. 2012; Torrent et al. 2014; Sass 2023). Meta-analysis reveals that most constructicographic databases are linked to FrameNet resources created for respective languages. The target audiences for these resources vary from language experts to second language learners and language technology applications. The coverage of constructions ranges from 73 to approximately 13,000 entries. The constructicons include semi-schematic constructions, abstract valency patterns, argument structure constructions, and even idiomatic constructions located at the “lexical end” of the grammar–lexicon continuum. As constructions form networks characterized by inheritance relations, describing these relations is a crucial part of constructicon building.

Challenges discussed in the paper include defining a construction – whether narrowly or broadly; deciding if a constructicon should encompass general phrase structure constructions or be limited to idiosyncratic constructions; determining which constructions should be included in the resource and how to arrive at a nomenclature; handling constructions at different levels of abstraction; ensuring that the meta-language of descriptions is accessible to learners, native speakers, linguists, and NLP applications alike; and providing effective search functionalities in the dictionary/database for users.

Based on the analysis results, we highlight questions that need to be addressed if a constructicon is to be created as part of a relational lexicographical database for Estonian, specifically within the database of the EKI Combined Dictionary compiled within DWS Ekilex (Tavast et al. 2018).

 

Ene Vainik (b. 1964), PhD, Institute of the Estonian Language, Research Professor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ene.vainik@eki.ee

Geda Paulsen (b. 1973), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Uppsala university, Senior Lecturer / Associate Professor, geda.paulsen@eki.ee, geda.paulsen@moderna.uu.se

Jelena Kallas (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher-Project Manager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee

References

VEEBIVARAD

Berkeley FrameNet. https://framenet.icsi.berkeley.edu

Birmingham English Constructicon. https://englishconstructicon.bham.ac.uk

Constructicon for Swedish. https://www.gu.se/en/research/a-constructicon-for-swedish

EKI ühendsõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

FrameBank. http://framebank.ru

FrameNet Brasil. https://webtool.framenetbr.ufjf.br/index.php/webtool/report/cxn/main

FrameNet-Konstruktikon des Deutschen. https://gsw.phil.hhu.de

Hungarian Constructicon [kasutaja: eLex2023; salasõna: letssee]. https://ccn.nytud.hu

Japanese FrameNet. https://jfn.st.hc.keio.ac.jp

Russian Constructicon. https://constructicon.github.io/russian

 

KIRJANDUS

Bencini, Giulia M. L. 2013. Psycholinguistics. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 379–396. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0021

Boas, Hans C. (toim) 2022. Directions for Pedagogical Construction Grammar: Learning and Teaching (with) Constructions. (Applications of Cognitive Linguistics 49.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9783110746723

Booij, Geert 2010. Construction Morphology. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press.

Borin, Lars; Lyngfelt, Benjamin (ilmumas). Framenets and constructiCons. – The Cambridge Handbook of Construction Grammar. (Cambridge Handbooks in Language and Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage, and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan 2013. Usage-based theory and exemplar representations of constructions. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 49–69. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0004

Croft, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typological Perspective. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2013. Construction grammar and first language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 347–364. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0019

Diessel, Holger 2019. The Grammar Network: How Linguistic Structure Is Shaped by Language Use. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108671040

Ellis, Nick C. 2013. Construction grammar and second language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 365–378. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0020 

Endresen, Anna; Janda, Laura A. 2020. Taking construction grammar one step further: Families, clusters, and networks of evaluative constructions in Russian. – Frontiers in Psychology, nr 11, lk 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.574353

Fillmore, Charles J. 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Toim Emmon Bach, Robert T. Harms. New York: Holt, Rinehart, and Winston, lk 1–88.

Fillmore, Charles J. 1982. Frame semantics. – Linguistics in the Morning Calm: Selected Papers from SICOL-1981. Seoul: Hanshin Pub. Co.

Fillmore, Charles J. 2006. The articulation of lexicon and constructicon. – Plenaarettekanne 4. rahvusvahelisel konstruktsioonigrammatika konverentsil Tokyo ülikoolis 3. IX 2006.

Fillmore, Charles J.; Kay, Paul; O’Connor, Mary Catherine 1988. Regularity and idiomaticity in grammatical constructions: The case of let alone. – Language, kd 64, nr 3, lk 501–538. https://doi.org/10.2307/414531

Fillmore, Charles J.; Lee-Goldman, Russell R.; Rhodes, Russell 2012. The FrameNet constructicon. – Sign-Based Construction Grammar. Toim Hans C. Boas, Ivan A. Sag. Stanford: CSLI Publications, lk 309–372.

Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. (Cognitive Theory of Language and Culture.) Chicago: The University of Chicago Press.

Goldberg, Adele E. 2003. Constructions: A new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00080-9

Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work: The Nature of Generalization in Language. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199268511.001.0001

Goldberg, Adele E. 2013. Constructionist approaches. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 15–31. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0002

Goldberg, Adele E.; Jackendoff, Ray 2004. The English resultative as a family of constructions. – Language, kd 80, nr 3, lk 532–568. https://doi.org/10.1353/lan.2004.0129

Gras, Pedro; Elvira-García, Wendy 2021. The role of intonation in Construction Grammar: On prosodic constructions. – Journal of Pragmatics, nr 180, lk 232–247. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2021.05.010

Herbst, Thomas; Uhrig, Peter 2019. Towards a valency and argument structure constructicon of English: Turning the valency patternbank into a constructicon. – Lexicographica, nr 35, lk 87–104. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0006

Hoffmann, Thomas; Trousdale, Graeme (toim) 2013. The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) New York–Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.001.0001

Janda, Laura A.; Lyashevskaya, Olga; Nesset, Tore; Rakhilina, Ekaterina; Tyers, Francis M. 2018. A constructicon for Russian: Filling in the gaps. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 165–181. https://doi.org/10.1075/cal.22.06jan

Janda, Laura A.; Endresen, Anna; Zhukova, Valentina; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina 2020. How to build a constructicon in five years: The Russian example. – Belgian Journal of Linguistics, kd 34, nr 1, lk 161–173. https://doi.org/10.1075/bjl.00043.jan

Janda, Laura A.; Zhukova, Valentina; Endresen, Anna; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina; Lyashevskaya, Olga 2023. What happens if you try to build a constructicon for a whole language? – International FrameNet Workshop 2023: Cognitively Grounded Approaches to Applied Language Description (IFNW2023). Düsseldorf, August 7–11, 2023. https://www.globalframenet.org/ifnw-2023

Jurafsky, Daniel 1992. An On-line Computational Model of Human Sentence Interpretation: A Theory of the Representation and Use of Linguistic Knowledge. Doctoral dissertation. Berkeley: University of California. https://doi.org/10.21236/ADA604298

Kay, Paul; Fillmore, Charles J. 1999. Grammatical constructions and linguistic generalizations: The What’s X doing Y? construction. – Language, kd 75, nr 1, lk 1–33. https://doi.org/10.2307/417472

Kitsnik, Mare 2018. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lakoff, George 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What Categories Reveal about the Mind. Chicago: University of Chicago Press. https://doi.org/10.7208/chicago/9780226471013.001.0001

Langacker, Ronald W. 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Kd 1: Theoretical Pre­requisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele­portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lyngfelt, Benjamin 2018. Introduction: Constructicons and constructicography. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/cal.22.01lyn

Lyngfelt, Benjamin; Bäckström, Linnéa; Borin, Lars; Ehrlemark, Anna; Rydstedt, Rudolf 2018. Constructicography at work: Theory meets practice in the Swedish constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 41–106. https://doi.org/10.1075/cal.22.03lyn

Lyngfelt, Benjamin; Torrent, Tiago Timponi; da Silva Matos, Ely Edison; Bäckström, Linnéa 2022. Comparative concepts as a resource for multilingual constructicography. – Valency and Constructions: Perspectives on Combining Words. (Meijerbergs arkiv för svensk ordforskning 46.) Toim Kristian Blensenius. Göteborg: MASO, lk 101–130.

Ohara, Kyoko 2018. Relations between frames and constructions: A proposal from the Japanese FrameNet constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, K. Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 141–163. https://doi.org/10.1075/cal.22.05oha

Palusalu, Maria 2023. Naadimetsast paradiisiks ehk kuidas saada silmapaistvat ja vähe hoolt nõudvat aeda. Tallinn: Varrak.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5–12.

Penjam, Pille; Pajusalu, Renate 2006. Konstruktsioonigrammatika. – Teoreetiline keele­teadus Eestis II. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7.) Toim Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, lk 141–155.

Perek, Florent 2015. Argument Structure in Usage-Based Construction Grammar: Experimental and Corpus-Based Perspectives. (Constructional Approaches to Language 17.) Amsterdam: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/cal.17

Perek, Florent; Patten, Amanda L. 2019. Towards an English constructicon using patterns and frames. – International Journal of Corpus Linguistics, kd 24, nr 3, lk 354–384. https://doi.org/10.1075/ijcl.00016.per

Pilvik, Maarja-Liisa 2021. Action Nouns in a Constructional Network: A Corpus-based Investigation of the Productivity and Functions of the Deverbal Suffix –mine in Five Different Registers of Estonian. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 48.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pulvermüller, Friedemann; Cappelle, Bert; Shtyrov, Yury 2013. Brain basis of meaning, words, constructions, and grammar. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 397–416. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0022

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816–831.

Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11

Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika: eesti keele teonimede süntaks konstruktsiooni­põhises perspektiivis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Sahkai, Heete 2012. Konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 5–10.

Sass, Balint 2023. From a dictionary towards the Hungarian constructicon. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Proceedings of the eLex 2023 Conference, Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 534–544. https://elex.link/elex2023/wp-content/uploads/105.pdf

Saul, Kertu 2024. Eesti keele lausemallide automaatne tuvastamine liigutamisverbide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Schmid, Hans-Jörg 2020. The Dynamics of the Linguistic System: Usage, Conventionalization, and Entrenchment. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198814771.001.0001

Ziem, Alexander; Flick, Johanna; Sandkühler, Phillip 2019. The German constructicon project: Framework, methodology, resources. – Lexicographica, nr 35, lk 15–40. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0003

Ziem, Alexander; Böbel, Nina; Willich, Alexander 2023. What’s in the constructicon? Relating constructional forms and constructional meanings on the full range of the lexicon-grammar continuum. – 16th International Cognitive Linguistics Conference. Book of Abstracts. Düsseldorf: ICLC, lk 115. https://iclc16.github.io/abstracts/ICLC16_BoA.pdf

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, lk 749–761.

Tomasello, Michael 2006. Acquiring linguistic constructions. – Handbook of Child Psychology. Kd II: Cognition, Perception, and Language. Toim William Damon, Deanna Kuhn, Robert S. Siegler. New York: John Wiley & Sons, Inc., lk 255–298. https://doi.org/10.1002/9780470147658.chpsy0206

Torrent, Timponi Tiago; Meireles Lage, Ludmila; Sampaio, Thais Fernandes; da Silva Tavares, Tatiane; da Silva Matos, Ely Edison 2014. Revisiting border conflicts between FrameNet and Construction Grammar: Annotation policies for the Brazilian Portuguese constructicon. – Constructions and Frames, kd 6, nr 1, lk 34–51. https://doi.org/10.1075/cf.6.1.03tor

Östman, Jan-Ola; Fried, Mirjam 2004. Historical and intellectual background of Construction Grammar. – Construction Grammar in a Cross-Language Perspective. (Constructional Approaches to Language 2.) Toim M. Fried, J-O. Östman. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–10. https://doi.org/10.1075/cal.2.01ost

Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics

In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.

This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.

The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.

 

Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

HELIPLAADID

Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.

Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.

 

VEEBIVARAD

Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms

Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.

Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.

Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.

Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.

Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.

Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.

Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.

Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.

Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.

Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.

Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.

Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.

Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.

Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.

Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]

Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.

Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.

Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.

Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.

Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.

Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.

Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.

Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4

Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004

Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11

Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.

Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.

Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.

Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary ­Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. ­Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

 

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cam­bridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi ­Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keele­hooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifels­fälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keele­korraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt ­beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – ­Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keywords: grammaticalization, causative construction, verb laskma, literary language, Estonian

The article provides an overview of the meanings of the Estonian core verb laskma (‘to let’), explains the development and usage of its grammatical constructions, and describes the most common semantic types of the laskma-causative (LET-causative). Data for this study were collected from corpora of written Estonian texts from the 16th century to the present.

The first instance of the laskma-causative is impossible to ascertain due to the grammatical constructions of laskma already appearing in written texts in the 16th and 17th centuries (explained as forced grammaticalization). However, the process of grammaticalization can be elucidated through the relationships among the meanings of laskma and bridging constructions.

The lexical meanings of laskma were categorized into four groups: ‘to move a substance somewhere or in some direction’, ‘to not hinder’, ‘to act at full speed’, and ‘to discharge something from a firearm’. The verb laskma appears in a permissive causative construction (causer + laskma + causee + Vda-inf), expressing the meaning of ‘to allow’. Laskma + Vda-inf also signifies ‘to ask someone to do something’. The usage of laskma + Vda-inf ‘to allow’ is the most frequent among all laskma usages in each century, currently accounting for 45% of all instances of laskma. Additionally, laskma appears in a phasal construction that denotes an initial phase (causer + laskma + causee + Vma-inf). The evolution of the da– and ma-infinitive constructions is demonstrated through the bridging constructions (“to allow to move into some place or state” and “to allow” (with the objective case)).

The cases of the construction laskma + Vda-inf (‘to allow’ or ‘to ask someone to do something’) that explicitly express causer and causee were analyzed in terms of semantic roles. Among 24 different types, the three most frequent types are AGENT-PATIENT-PROCESS (28%), AGENT-PATIENT-ACTION (21%) and AGENT-PATIENT-STATE (12%).

Kairit Tomson (b. 1986), MA, University of Tartu, Estonian and Finno-Ugric Linguistics, PhD Student (Jakobi 2, 51005 Tartu), kairit.tomson@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti kirjakeele korpus. https://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss/

etTenTen13 = Internetist alla laetud eestikeelsete veebilehtede korpus Keeleveebis. http://www.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/

etTenTen21 = Estonian Web corpus 2021. https://www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus

Sketch Engine. https://www.sketchengine.eu/

Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://vakk.ut.ee/

 

KIRJANDUS

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Kd II: ­Satzlehre. Reval: Kluge und Ström.

Comrie, Bernard 1989. Language Universals and Linguistic Typology. Oxford: Blackwell ­Publishers.

Diedrichsen, Elke 2015. Degrees of causativity in German lassen causative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, E. Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 53–105. https://doi.org/10.1075/slcs.167.02die

Dixon, Robert M. W. 2000. A typology of causatives: Form, syntax and meaning. – Changing Valency: Case Studies in Transitivity. Toim R. M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald. Cambridge: Cambridge University Press, lk 29–83. https://doi.org/10.1017/CBO9780511627750.003

EES = Eesti etümoloogia sõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Toim I. Metsmägi, Meeli ­Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, 2012.

Erelt, Mati; Metslang, Helle 2004. Grammar and pragmatics: Changes in the paradigm of the Estonian imperative. – Linguistica Uralica, kd XL, nr 3, lk 161–178. https://doi.org/10.3176/lu.2004.3.01

Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim) 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Heine, Bernd 2002. On the role of context in grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization. (Typological Studies in Language 49.) Toim Ilse Wischer, Gabriele Diewald. Amsterdam: John Benjamins, lk 83–101. https://doi.org/10.1075/tsl.49.08hei

Heine, Bernd 2018. Are there two different ways of approaching grammaticalization? – New Trends in Grammaticalization and Language Change. (Studies in Language Companion Series 202.) Toim Sylvie Hancil, Tine Breban, José Vicente Lozano. Amsterdam: John Benjamins, lk 23–54.

Heine, Bernd; Claudi, Ulrike; Hünnemeyer, Friederike 1991. Grammaticalization: A Conceptual Framework. Chicago–London: The University of Chicago Press.

Heine, Bernd; Kuteva, Tania 2005. Language Contact and Grammatical Change. (Cam­bridge Approaches to Language Contact.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511614132

Hopper, Paul J.; Traugott, Elizabeth Closs 2003. Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139165525

Häkkinen, Kaisa 2005. Nykysuomen etymologinen sanakirja. 3. tr. Juva: WSOY.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli ­Kirjastus, lk 77–122.

Klettenberg, Reet 2007a. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/2930

Klettenberg, Reet 2007b. Permissiivkonstruktsioonidest 17. ja 18. sajandi eesti kirja­keeles. – Grammatika és kontextus: új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. Kielioppi ja konteksti: uusia näkökulmia uralilaisten kielten tutkimukseen. Grammatika ja kontekst: uued vaatenurgad uurali keelte uurimises. Grammar and Context: New Approaches to the Uralic Languages. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor tanszék. Budapest, 2004. április 4–7. (Urálisztikai tanulmányok 17.) Toim Csepregi Márta, Virpi Masonen. Budapest, lk 133−145.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. tr. Toim Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.

Kuteva, Tania; Heine, Bernd; Hong, Bo; Long, Haiping; Narrog, Heiko; Rhee, Seongha 2019. World Lexicon of Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316479704

Langacker, Ronald W. 1991. Foundations of Cognitive Grammar. Kd II: Descriptive Application. Stanford: Stanford University Press.

Lindström, Liina; Taremaa, Piia 2013. Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. – ESUKA–JEFUL, kd 4, nr 1, lk 35–52. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.03

Metslang, Helle 2000. Reflections on the development of a particle in Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14.) Toim Mati Erelt. Tartu, lk 59–86.

Metslang, Helle 2001. Eesti las – imperatiivivormist partikliks. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. 7.–13. 8. 2000, Tartu. Pars V, Dissertationes sectionum: ­Linguistica II. Toim Tõnu Seilenthal. Tartu, lk 372–377.

Narrog, Heiko; Heine, Bernd 2011. Introduction. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. (Oxford Handbooks.) Toim H. Narrog, B. Heine. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0001

Nau, Nicole 1995. Möglichkeiten und Mechanismen kontaktbewegten Sprachwandels unter besonderer Berücksichtung des Finnischen. (Edition Linguistik 8.) München: Lincom Europa.

Pakerys, Jurgis 2017. Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions. – ESUKA–JEFUL, kd 8, nr 1, lk 179–195. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saukkonen, Pauli 1965. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa. Kd I: Johdanto. Adverbiaali infinitiivi. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 137.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd II: L–P. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.

Talmy, Leonard 2003. Toward a Cognitive Semantics. Kd I: Concept Structuring Systems. 2. tr. (Language, Speech, and Communication.) Cambridge–London: The MIT Press.

Tamm, Anne 2012. Let me introduce the Estonian analytical causatives: The permissive and factitive laskma ‘let, make, have, allow, permit’. – Analytical Causatives: From ‘give’ and ‘come’ to ‘let’ and ‘make’. (Lincom Studies in Language Typology 24.) Toim Jaakko Leino, Ruprecht von Waldenfels. München: Lincom Europa, lk 247–289.

Tomson, Kairit 2018. Panema-verb ja selle grammatilised kasutused. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 199–216. https://doi.org/10.54013/kk724a2

Tomson, Kairit 2020. Ajama-verbi polüseemia ja ajama-põhjustamiskonstruktsioon eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 502–523. https://doi.org/10.54013/kk751a3

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Van Valin, Robert D. Jr.; LaPolla, Randy John 1997. Syntax: Structure, Meaning and Function. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139166799

Vendler, Zeno 1957. Verbs and times. – The Philosophical Review, kd 66, nr 2, lk 143–160. https://doi.org/10.2307/2182371

Waldenfels, Ruprecht von 2015. Grammaticalization of ’give’ in Slavic between drift and contact: Causative, modal, imperative, existential, optative and volative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, Elke Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 107–127. https://doi.org/10.1075/slcs.167.03wal

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. ­St.-Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1923. Eesti-saksa sõnaraamat. Kolmas, muutmata trükk teisest, dr. Jakob Hurt’i poolt redigeeritud väljaandest. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi ­Kirjastus.

Keywords: poetics, free verse, runic verse, primal poetry, baroque poetry, poetry revival

The article explores the free-verse poetics of Artur Alliksaar (1923–1966), Estonia’s foremost poet of language. Alliksaar faced poverty and repression under the Soviet regime, making it challenging to publish his work. A small selection of his poems were published as a book only posthumously. Nonetheless, Alliksaar’s influence on the poetry revival of the 1960s and the emerging generation of poets was profound. Estonian poetry and the language itself have been forever altered by his volcanic inspiration.

In the late 1950s, Estonia witnessed a fierce debate over free verse: while the official stance favoured conservative metrical forms, the younger generation championed formal and substantive freedom. Alliksaar initially wrote in elegant metrical forms like sonnets and rhymed quatrains, but by 1960, he too embraced free verse. The article suggests that he drew inspiration from Walt Whitman’s prose-like long lines, which he meticulously instrumented and enriched with figurative devices, resulting in an unprecedented, baroque orchestration.

Alliksaar held deep reverence for the poetics of Estonian runic verse and consistently employed alliteration and open parallelism in his compelling associative compositions. His impressive arsenal includes all manners of figurative devices drawn from folklore and baroque rhetoric: sound devices, tropes, and figures – often used hyperbolically and comically. Unprecedented in Estonian poetry is the flood of linguistic wizardry: diverse repetitions, extended metaphors and metalepses, cata­chrestic contrasts and systematic antitheses, paradoxical puns, echoes and chiasms, refined vocabulary and ad hoc neologisms, rhetorical syntax, and graphic articulation. It could be argued that Alliksaar’s volcanic alliterative innovation finds its archetype in the free-verse-like primal structure of proto-accentual chants and lamentations that preceded quantitative runic verse.

Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 245, m 8:6. Artur Alliksaare kolm kirja Friedebert Tuglasele 15. I 1957 – 28. V 1960.

f 316, m 1:16. Artur Alliksaare kiri Friedebert Tuglasele, dat-ta.

f 316, m 2:5. Eesti Raamatu kirjad Artur Alliksaarele 2. II 1965 – 29. IV 1966.

f 316, m 3:15. Friedebert Tuglase üks kiri Artur Alliksaarele 22. VI 1960.

 

VEEBIVARAD

Härm, Viiu. Artur Alliksaar, „Õhtute kollane tolm”. – https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-05/alliksaar100_2p_ViiuHarm.mp4

Nublu. Mina ka. – https://www.youtube.com/watch?v=MGF3kdAIRtQ

Toe Tag. Legendaarne. – https://www.youtube.com/watch?v=klsqFRvXFFs

 

KIRJANDUS

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Koost Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa.

Artur Alliksaar mälestustes. Koost Henn-Kaarel Hellat, toim Kristina Schmidt. Tartu: Ilmamaa, 2007.

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. II kd, 2. vihk. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.

Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.

Heidegger, Martin 1999. Keel. Tlk Vilja Kiisler. – Akadeemia, nr 4, lk 711–729.

Hennoste, Tiit 2023. Vabastaja Alliksaar. – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatu­kogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 17.

Jakobson, Roman 2012 [1960]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.

Kirs, Tanar 2015. Juhan Liivi käsitus luulekunstist. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 67−83. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12453

Korhonen, Mikko 1994. The early history of the Kalevala metre. – Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. (Studia Fennica. Folkloristica 2.) Toim Anna-Leena ­Siikala, Sinikka Vakimo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 75–87.

Lajal, Lisanna 2023. Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs. Baka­laureusetöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/items/a90bba81-d3ed-4141-8663-69804ae7f72a

Laugaste, Eduard 1975. Eesti regivärsi struktuur, stiil ja kompositsioon. – E. Laugaste, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, lk 160–200.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Juri 1991. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–­kirjandus–kultuur. Tallinn: Olion, lk 65–74.

Lotman, Rebekka; Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2023. Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–986. https://doi.org/10.54013/kk790a2

Merilai, Arne 2015. Tammsaare aga-ometi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–315. https://doi.org/10.54013/kk690a1

Merilai, Arne 2022. Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 34–51. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19029

Merilai, Arne 2024. Tapeedile kirjutatud. – Sirp 22. III, lk 30.

Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.

Pilv, Aare 2022. „Ja mu sõnadest saab lalin”. – Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80. Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli muuseumis. 20. ja 21. jaanuaril 2022. Teesid. Koost Mart Velsker, Marin Laak, toim M. Laak. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, lk 18.

Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Monograafia. 2. tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rummo, Paul-Eerik 1985. Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957–1984. Tallinn: Eesti Raamat.

Rummo, Paul-Eerik 2023. „Oo!” – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 9.

Runnel, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.

Rüütel, Ingrid 1998. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni. – Mäetagused, nr 8, lk 80–95. https://doi.org/10.7592/MT1998.08.ing

Väike katekismus: 10 käsku. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. https://eelk.ee/katekismus/10-kasku

Keywords: women’s religiosity, gendered practices, gender contract, culture of exceptions, women priests in Russian Old Belief

This article explores ways in which women navigate their agency within the conser­vative religious context of Russian Old Belief. Specifically, it examines four closely situ­ated congregations in Kasepää, Suur-Kolkja, Varnja (Pomortsy), and Väike-Kolkja (Fedoseevtsy) in Peipsimaa, based on fieldwork conducted between 2020 and 2021.

In the Old Belief tradition, women are barred from leadership roles or preaching; however, they often assume duties traditionally reserved for men. Furthermore, Old Believer communities in Estonia, which tend to have a higher proportion of women than men, rely heavily on women to uphold religious practices. Women’s agency within Old Believer communities does not primarily involve gaining more religious knowledge or higher status.

The demographic composition of a religious community is shaped by external economic, political, and social factors. Women, who often lead congregations due to their familiarity with religious tradition and service capabilities, face additional challenges in navigating their religious practices, such as restrictions on reading the Gospel at services or baptizing children.

Importantly, the Old Believers’ “culture of exceptions” does not entail flouting essential religious rules; rather, it seeks solutions that are consistent with ritual semantics and acceptable within their religious framework.

Danila Rygovskiy (b. 1988), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Researcher (Ülikooli 16, 51003 Tartu); Head of Collections, TYPA Printing and Paper Art Centre (Kastani 48f, 50410, Tartu), danila.rygovskiy@ut.ee

References

VESTLUSKAASLASED

Suur-Kolkja 2021, naine, snd 1949

Väike-Kolkja 2021, mees, snd 1979, nastavnik

Väike-Kolkja 2021, naine, snd 1957

Varnja 2021, naine, 70-ndates eluaastates nastavnitsa

 

KIRJANDUS

Agejeva 2008 = Елена Агеева, Книжность старообрядческого Причудья. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 251–267.

Almazov 1894 = Александр Алмазов, Тайная исповедь в православной восточной церкви. Опыт внешней истории. Т. 2. Специальные уставы, отдельные молитвословия и церковно-гражданские постановления, относящиеся к исповеди. Одесса: Типо-литография Штаба Одесского Военного Округа.

Andrejev 1870 = Василий Андреев, Раскол и его значение в народной русской истории. Исторический очерк. Петербург: Типография М. Хана.

Antropov 2022 = Николай Антропов, Собиратели русского фольклора и их дневники: архив Эстонского литературного музея. – Sator: Studies in Folk Belief, Mythology and Customs, nr 23, lk 144–172. https://doi.org/10.7592/Sator.2022.23.05

Beljakova 2011 = Елена Белякова, Женщина в старообрядчестве. – Е. Белякова, Надеж­да Белякова, Елена Емченко, Женщина в православии: церковное право и российская практика. Москва: Кучково поле, с. 135–173.

Beloussov 1976 = Фольклор русского населения Прибалтики. Сост. Александр Белоусов. Москва: Наука.

Beloussov 1979 = Александр Белоусов, Из заметок о старообрядческой культуре: „Великое понятие нужды”. – Вторичные моделирующие системы: сборник статей. Отв. ред. Юрий Лотман. Тарту: Тартуский государственный университет, с. 68–73.

Beloussov 1980 = Александр Белоусов, Литературное наследие Древней Руси в народной словесности русских старожилов Прибалтики. Диссертация кандидата филологических наук. Тарту: Тартуский государственный университет.

Dowling 2006 = Констанс Доулинг, Повседневная жизнь женщин в старообрядческих селах Алтая на пороге перемен. – Женщина в старообрядчестве: материалы между­народной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 91–96.

Dronova 2006 = Татьяна Дронова, Действующие староверческие общины в Рес­публике Коми (последняя четверть XX–XXI вв.). – Староверие на Северо-Востоке европейской части России. Сборник статей. Ред. Т. Дронова. Сыктывкар: Коми научный центр Уральского отделения РАН, с. 9–21.

Fishman 2003 = Ольга Фишман, Жизнь по вере: тихвинские карелы-старообрядцы. Москва: Индрик.

Hirdman, Yvonne 1991. The gender system. – Moving On: New Perspectives on the Women’s Movement. Toim Tayo Andreasen, Y. Hirdman. Aarhus: Aarhus University Press, lk 187–207.

Hristoforova 2013 = Ольга Христофорова, „Худенька рубашка, да и то переменка”: жены и „подруги” в жизни верхокамских мужчин в XX в. – Визуальное и вербальное в народной культуре. Тезисы и материалы международной школы-конференции. Сост. Александра Архипова, Сергей Неклюдов, Дмитрий Николаев. Москва: Российский государственный гуманитарный университет, с. 322–323.

Jassevitš-Borodajevskaja 1912 = Варвара Ясевич-Бородаевская, Борьба за веру: Исто­рико-бытовые очерки и обзор законодательства по старообрядчеству и сектантству в его последовательном развитии с приложением статей закона и высочайших указов. Санкт-Петербург: Государственная типография.

Kerov 2011 = Валерий Керов, „В старообрядчестве женщина получила преимущества”: гендерный статус женщины в староверии и его факторы. – Частное и общественное: гендерный аспект. Материалы Четвертой международной научной конференции Российской ассоциации исследователей женской истории и Института этнологии и антропологии им. Н. Н. Миклухо-Маклая РАН, 20–22 октября 2011 года, Ярославль. Вып. 1. Отв. ред. Наталья Пушкарева. Москва: Институт этнологии и антропологии РАН, с. 168–173.

Kudrjavtsev 2009 = Юрий Кудрявцев, Актуальные вопросы диалектной этимологии (на материале говоров староверов Причудья). – Активные процессы в русском языке диаспоры и метрополии. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика XII.) Ред. Ю. Кудрявцев, Ирина Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 103–115.

Kuvaitseva 2017 = Марина Кувайцева, Белая Лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Külmoja 2007 = Ирина Кюльмоя, „Нету такого сплочения и мира, как раньше люди жили”. Об особенностях говора жительницы деревни Малые Кольки (рассказ староверки). – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. II. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика X.) Отв. ред. И. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 227–272.

Külmoja 2012 = Ирина Кюльмоя, „Хорошо я жизнь прожил очень, спасибо Богу”. (Об особенностях говора одного жителя острова Пийриссаар.) – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. III. (Acta Slavica Estonica I. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика ХV.) Отв. ред. И. П. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 241−267.

Leskov 1996 = Николай Лесков, Полное собрание сочинении в тридцати томах. Т. 3. Сочинения 1862–1864. Москва: Терра.

Litvina 2021 = Наталья Литвина, Женщины без мужчин: судьбы старообрядок Верхокамья в середине ХХ века, христианство и компромисс. – Studia Religiosa Rossica: Russian Journal of Religion, № 2, с. 82–93. https://doi.org/10.28995/2658-4158-2021-2-82-93

Mahmood, Saba 2012. Politics of Piety: The Islamic Revival and the Feminist Subject. Princeton–Oxford: Princeton University Press.

Mekšs, Èduard 1997. И. Н. Заволоко – подвижник старообрядчества в Латвии. – Revue des études slaves, kd 69, nr 1–2, lk 89–99.

Morozova, Nadežda 2015. Eesti vanausuliste kirjalik pärand. Tlk Marju Kõivupuu, Kristi Saarso, Igor Tõnurist. Tartu: TAOS.

Morozova, Novikov 2007 = Надежда Морозова, Юрий Новиков, Чудное Причудье. Фольклор староверов Эстонии. Тарту: общество культуры и развития староверов Эстонии, Huma.

Murnikova 1960 = Татьяна Мурникова, Русские говоры в Эстонии. – Ученые записки Латвийского государственного университета им. Петра Стучки, Т. 36, вып. 6, с. 44–52.

Nemtšenko jt 1963 = Василий Немченко, Александра Синица, Татьяна Мурникова, Материалы для словаря русских старожильческих говоров Прибалтики. Рига: Латвийский государственный университет.

Olson, Laura J.; Adonyeva, Svetlana 2012. The Worlds of Russian Village Women: Tradition, Transgression, Compromise. Madison: University of Wisconsin Press.

Paaver, Mari-Liis 2020. Ikoonimaalija Rajalt – Pimen Sofronov. Иконописец из Рая: Пимен Софронов. Vilnius: Petro ofsetas.

Paert, Irina 2003. Old Believers, Religious Dissent and Gender in Russia, 1760–1850. Manchester–New York: Manchester University Press.

Palikova 2008 = Оксана Паликова, Словарь говора староверов Эстонии. Книга для учащихся. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Pateman, Carole 1997. The Sexual Contract. Cambridge–Oxford: Polity Press.

Patton, Laurie L. 2012. The enjoyment of cows: Self-consciousness and ritual action in the early Indian Gṛhya Sūtras. – History of Religions, kd 51, nr 4, lk 364–381. https://doi.org/10.1086/664723

Plaat, Jaanus 2005. The identity and demographic situation of Russian Old Believers in Estonia. (With regard to the period of the 18th to the early 21st century.) – The Russian Speaking Minorities in Estonia and Latvia. (Pro Ethnologia 19.) Toim Terje Anepaio, Olaf Mertelsmann, J. Plaat. Tartu: Estonian National Museum, lk 7–31.

Podmazov 1998 = Арнольд Подмазов, Ранняя Федосеевщина в Прибалтике и её судьбы. – Старообрядчество: история, культура, современность. Ред. Ольга Ершова. Москва, с. 117–119.

Pokrovski 2008 = Николай Покровский, Чин исповедания сибирских бегунов-странников XX в. – Общественное сознание и литература России: источники и исследования. (Археография и источниковедение Сибири 27.) Ред. Н. Покровский, Елена Ромодановская, Любовь Титова. Новосибирск: Издательство Сибирского отделения Российской академии наук, с. 233–283.

Ponomarjova 1998 = Галина Пономарева, История изучения Причудья. – Радуга, № 2, с. 80–82.

Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik. Староверы Эстонии: краткий исторический справочник. The Old Believers of Estonia: A Brief Historical Survey. Tartu–Tallinn: Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Huma.

Pozdejeva 2020 = Ирина Поздеева, Триста лет и тридцать три года. Результаты комплексного археографического исследования Верхокамья. К 400-летию со дня рождения протопопа Аввакума. – Старообрядчество в истории и культуре России: проблемы изучения. Отв. ред. Виктор Захаров. Москва: Институт Российской истории РАН, с. 273–299.

Prommik, Anne 2015. Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel. – Sirp 30. I, lk 10–11.

Rich, Adrienne 1989. Blood, Bread, and Poetry: Selected Prose, 1979–1985. New York: ­Norton.

Rihter 1976 = Елизавета Рихтер, Русское население западного Причудья. Очерки истории, материальной и духовной культуры. Таллин: Валгус.

Rogers, Douglas 2009. The Old Faith and the Russian Land: A Historical Ethnography of Ethics in the Urals. Ithaca–London: Cornell University Press.

Rovnova, Külmoja 2008 = Ольга Ровнова, Ирина Кюльмоя, Говоры староверов в современной Эстонии. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 280–299.

Smiljanskaja 2013 = Елена Смилянская, Женское служение в старообрядческой общине конца XX века (из наблюдений полевого археографа). – Женщина в религиозной общине: Запад-Восток. (Одиссей. Человек в истории 24.) Сост. Юлия Арнаутова. Москва: Наука, с. 90–114.

Smirnov 1893 = Петр Смирнов, История русского раскола старообрядства. Рязань: Типография В. О. Тарасова.

Smirnov 1902 = Петр Смирнов, Значение женщины в истории русского старообряд­ческого раскола. – Христианское чтение, № 3, с. 326–350.

Žuravel 2006 = Ольга Журавель, Женские образы в современной агиографии староверов-часовенных (на материале Урало-Сибирского патерика). – Женщина в старо­обрядчестве: материалы международной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 138–144.

Tikász 2011 = Чеперке Оршойа Тикас, Женщина в беспоповском старообрядчестве в России в 1850–1905 гг по материалам Санкт-Петербургской, Новгородской, Вологодской и Олонецкой губерний. Saarbrücken: LAP Lambert Academic Publishing.

Varadinov 1863 = Николай Варадинов, История Министерства внутренних дел. Восьмая дополнительная книга. История распоряжений по расколу. Санкт-Петербург: Типография Второго Отделения Собственной Е. И. В. Канцелярии.

Vlassov s.a. = М. Власов, Почему нет святого причащения у старообрядцев-безпоповцев. Рига: Певческое старообрядческое общество Латвии.

Vorontsova 2018 = Елена Воронцова, «Женское пение – змеиное шипение»: к вопросу о месте женщины в современных беспоповских общинах. – Религиоведческие исследования, т. 17, № 1, с. 91–109. https://doi.org/10.23761/rrs2018-17.91-109

Vurgaft, Ušakov 1996 = Сергей Вургафт, Илья Ушаков, Старообрядчество. Лица, предметы, события и символы. Опыт энциклопедического словаря. Москва: Церковь.

Keywords: sociolinguistics, intergenerational transmission, language shift, language attitudes, South Estonian, Võro, Seto

This article approaches the endangerment status of Võro and Seto from two main aspects: intergenerational language transmission and language teaching in schools. Despite the revitalisation efforts for Võro and Seto beginning 35 years ago, their overall situation has not seen significant improvement. Currently, there are very few children growing up in a Võro/Seto speaking home.

In our survey, we focused on the mechanisms of intergenerational language transmission. This included identifying from whom different generations acquired their Võro/Seto proficiency and how many have passed the language on to their ­children. We also investigated experiences and attitudes towards learning the Võro/Seto language in schools. A total of 660 individuals with Võro/Seto roots responded to the survey.

The results indicate a steady language shift from Võro/Seto to Estonian since the 1960s. Võro and Seto have been relegated to the status of “granny languages”, with inconsistent usage resulting in partial acquisition and insufficient transmission to the next generation. Consequently, the role of kindergartens and schools in language learning is becoming increasingly important. However, current efforts have not been adequate to ensure sufficient proficiency among learners.

Commentary on the survey revealed that the Võro/Seto language shift is mainly driven by a widespread negative attitude towards local languages, favouring the use of Standard Estonian. The shift to Estonian is for the most part a voluntary process, motivated by the speakers’ perceived inferiority (stemming from low prestige and limited domains of use for Võro/Seto) and a wish to provide a better future for their children. Reversing this process without state support is very difficult. Nonetheless, the majority of respondents expressed a need to protect the Võro/Seto language and supported its teaching in schools.

 

Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee

Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee

Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language; Võru Institute, Researcher (Jakobi 2, 51005 Tartu), helen.plado@ut.ee

Triin Todesk (b. 1988), PhD, University of Tartu, Research Fellow in South Estonian Varieties (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee

References

VEEBIVARAD

ELP = Endangered Language Project. https://www.endangeredlanguages.com/

Perepis 2010 = Итоги всероссийской переписи населения 2010. Т. 4. Национальный состав и владение языками, гражданство. https://rosstat.gov.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/vol4pdf-m.html

Perepis 2020 = Итоги всероссийской переписи населения 2020. Т. 5. Национальный состав и владение языками. https://rosstat.gov.ru/vpn/2020/Tom5_Nacionalnyj_sostav_i_vladenie_yazykami

 

KIRJANDUS

I Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst. https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf

Allas, Tiia 2022. Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/89384

Allikas, Õ. 1969. Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa. – Koit 24. IV, lk 3.

Belew, Anna; Simpson, Sean 2018. The status of the world’s endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 20–47. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.4

Brown, Kara D. 2005. Võro keele ja kultuuri tund kooli ja õpetajate elus. – Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja -keeled. (Võro Instituudi toimõndusõq 17.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 56–66.

Campbell, Lyle; Rehg, Kenneth L. 2018. Introduction: Endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim K. L. Rehg, L. Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 1–18. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.3

Cohen, Jacob 1988. Statistical Power Analysis for the Behavioral Sciences. 2. tr. New York–London: Lawrence Erlbaum Associates.

Ederberg, Friedrich 1913. Rikutud Eesti keelest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 466–471.

Eesti keele arengukava 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf

Ehala, Martin 2006. Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. – Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. (Võro Instituudi toimõndusõq 18.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 11–26.

Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte ­seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.

Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–489.

EKN 2022 = Eesti keelenõukogu koosoleku otsusprotokoll (15.11.2022). https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eesti%20Keelenõukogu%20koosoleku%20otsusprotokoll%20%2815.11.2022%29.pdf

Fishman, Joshua A. 1991. Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters.

Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Iva, Sulev 2023. Võru keelest võrokeste kongressi taustal. – Sirp 2. VI, lk 18.

Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2014. Seto singing tradition in Siberia: Songs and ‘non-songs’. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 58, lk 149–186. https://doi.org/10.7592/FEJF2014.58.kalkun_oras

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica. Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168.

Kasik, Reet 2022. Keelekorraldus Nõukogude Eestis. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1093–1103. https://doi.org/10.54013/kk780a2

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.

Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001

Kook, Urmet 2023. Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse ema­keelena. – ERR. https://www.err.ee/1608986750

Koreinik, Kadri 2011. The Võru language in Estonia: An Overview of a Language in Context. (Working Papers in European Language Diversity 4.) Mainz–Helsinki–Wien–Tartu–Mariehamn–Oulu–Maribor: ELDIA. https://phaidra.univie.ac.at/download/o:102999

Koreinik, Kadri 2015a. Võru keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Koreinik, Kadri 2015b. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Krauss, Michael 1992. The world’s languages in crisis. – Language, kd 68, nr 1, lk 4–10. https://doi.org/10.1353/lan.1992.0075

Krauss, Michael 2007. Classification and terminology for degrees of language endangerment. – Language Diversity Endangered. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 181.) Toim Matthias Brenzinger. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1–8. https://doi.org/10.1515/9783110197129.1

Kuuba, Rainer 2023. Midä näütäse 2011. ja 2021. a rahva ülelugõmisõ võrokõisi rändäise kotsilõ. – Ettekanne. Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq. Võro, Võro Instituut 27.–28. rehekuu 2023. https://www.youtube.com/watch?v=pdWUU-XxcHE&ab_channel=V%C3%B5roInstituut

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus.

Lee, Nala H.; Van Way, John R. 2018. Assessing degrees of language endangerment. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 47–65. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.5

Lewis, Paul M.; Simons, Gary F. 2010. Assessing endangerment: Expanding Fishman’s GIDS. – Revue Romaine de Linguistique, kd 55, nr 2, lk 103–120.

Lindström, Liina; Risberg, Lydia; Plado, Helen 2023. Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning. – ESUKA–JEFUL, kd 14, nr 1, lk 7–48. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01

Lindström Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Todesk, Triin 2024. Võro ja seto keele­vahetuse küsitluse andmed. Open Science Framework. https://osf.io/qn9c8/

Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/541

Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. (Loodus, aeg, inimene.) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Manakov jt 2011 = Андрей Манаков, Наталья Теренина, Юлия Колпакова, Сергей Евдокимов, Карина Потапова, Oтчёт по итогам социально-демографического исследования сету печорского района летом 2011 года. Псков. http://ematf.pskgu.ru/projects/pgu/storage/SETU/text/setomaa_otchet%202012.pdf

Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 203–209.

Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt, Meeli ­Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu, lk 167–183.

Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (Võro Instituudi toimõndusõq 8.) Toim K. Koreinik, J. Rahman. Võro: Võro Instituut, lk 13–37.

Plado, Helen 2022. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1092. https://doi.org/10.54013/kk780a1

Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Põlisrahvana määratlemisest. XII Seto Kongress. Otsus. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/skvk/XIISeto-Kongressi-otsus7_polisrahvana-maaratlemisest.pdf

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

REL 2021 = 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldus. Eesti Statistika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-11/Loenduse%20valikuuringu%20metoodika%20raport.pdf

Riigi Statistika Keskbüroo 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Résultats du recensement de 1922 pour toute la République. Vihk I: Rahva demograafiline koosseis ja korteri­olud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.

Saar, Hipp 2022. „Kas ahju taha või prügimäele?” Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 142–148.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, kd 81, nr 2, lk 119–136.

Seto keele arõnguplaan. Seto Instituut, 2022. https://www.setoinstituut.ee/seto-keele-aronguplaan/

Skutnabb-Kangas, Tove 1996. Language and self-determination. – Self-Determination. Toim Donald Clark, Robert Williamson. London: Palgrave Macmillan, lk 124–140. https://doi.org/10.1007/978-1-349-24918-3_7

Thomason, Sarah G. 2015. Endangered Languages: An Introduction. Cambridge: Cam­bridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139033817

UNESCO 2003 = Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages, Language Vitality and Endangerment. Document adopted by the International Expert Meeting on UNESCO Programme Safeguarding of Endangered Languages. Paris, 10–12 March 2003. CLT/CEI/DCE/ELP/PI/2003/1. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000183699

Van Rooy, Raf 2020. Language or Dialect? The History of a Conceptual Pair. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198845713.001.0001

Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, lk 349−369.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Criteria for classifying dialects of Baltic Finnish languages. – Dialec­tologia Uralica: Materialien des ersten Internationalen Symposions zur Dialektologie der uralischen Sprachen, 4.–7. September 1984 in Hamburg. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Toim Wolfgang Veenker. Wiesbaden: Harrassowitz, lk 89–96.

Wichmann, Søren 2020. How to distinguish languages and dialects. – Computational Linguistics, kd 45, nr 4, lk 823–831. https://doi.org/10.1162/coli_a_00366

Keywords: narrative, early modern literature, Baltic German culture, Caspar Meyer

To date, there has been hardly any scholarly consideration of minutes (Protokoll) and reports (Bericht) as narrative texts with poetic potential, especially in 17th-century literature. In preparation for an edition of the minutes, this article is dedicated to an initial analysis of the minutes written by Caspar Meyer, secretary of the corporation of Estonian nobility (Estländische Ritterschaft) from 1634 to 1653. The analysis comprises several aspects: a preliminary look at definitions is followed by a discussion of the emergence of minutes as a combination of different text forms (e.g., records of meetings, travel reports, court verdicts, letters) in the presumably immediate draft transcript and the subsequent carefully crafted fair copy. It then outlines the narrative means and structures used to construct the lifeworld of the corporation of Estonian nobility in the protocol as a factual narrative. Particular attention is paid to the author of the protocol and his representation in the narrative. The strict requirements of brevity, neutrality, and reliability in representing reality severely limited the author’s options, but allow an illuminating insight into the means of constructing self-narratives, as the author is also a protagonist in the Baltic lifeworld (baltische Lebenswelt) of his time.

 

Martin Antonius Klöker (b. 1966), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the ­Estonian Academy of Sciences, Research Professor (Kohtu 6, 10130 Tallinn), mkloeker@uni-osnabrueck.de

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.854 Eestimaa rüütelkonna fond

EAA.854.2.641 – protokollid 1634–1644

EAA.854.2.642 – protokollid 1647–1651

EAA.854.2.643 – protokollid 1652–1653

EAA.854.2.644 – protokollid 1645–1653

EAA.854.2.793 – protokolli mustand 9. oktoobrist 1647

EAA.858 Eesti kõrgema maakohtu fond

EAA.858.1.224 – protokollid 1634–1642

 

VEEBIVARAD

Back, Jessica 2021. Stadtbücher als Medien administrativer Schriftlichkeit im Spätmittel­alter. 22.09.2020–23.09.2020, Halle (Saale). – H-Soz-Kult 22. I. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/fdkn-127422

ILS = Index Librorum Civitatum. https://www.stadtbuecher.de/

Rummel, Ulrich 2019. Ankündigung: „Protokoll-Editionen. Probleme und Lösungen”. Vor­tragsreihe des IZED, Wuppertal (07.05.–21.05.2019). – H-Germanistik 5. II. https://networks.h-net.org/node/79435/discussions/4082033/ank-vortragsreihe-des-ized-wuppertal-protokoll-editionen-probleme

Schuler, Vera 2017. Tagungsbericht: „Zu Protokoll. Theoriegeschichte und Ideenpolitik einer übersehenen Gattung”. 27.04.2017–28.04.2017, Berlin. – H-Soz-Kult 4. VII. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/tagungsberichte-7229

 

KIRJANDUS

Andresen, Andres 2004. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arnauld, Andreas von 2009. Was war, was ist – und was sein soll. Erzählen im juristischen Diskurs. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-litera­rischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 14–50. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_2

Arninck, Heinrich 1639. Medulla variarum earumque in orationibus et epistolis usitatissimarum formularum, ex optimis quibusvis authoribus, in usum Gymnasii Revaliensis, quod in Livonia est, collecta per Henricum Arningum, ibidem in Gymn. Rhet. Prof. Jena: Freyschmidt.

Barner, Wilfried 1970. Barockrhetorik. Untersuchungen zu ihren geschichtlichen Grund­lagen. Tübingen: Niemeyer.

Bunge, Friedrich Georg von 1832. Beitrag zur Kenntniß der Geschichte und der Quellen der Ritter- und Landrechte des Herzogthums Ehstland. – F. G. von Bunge, Beiträge zur Kunde der liv-, esth- und curlaendischen Rechtsquellen. Riga–Dorpat: C. J. Schünmann, lk 89–142.

Burdorf, Dieter; Fasbender, Christoph; Moennighoff, Burkhard (toim) 2007. Metzler Lexikon Literatur. Begriffe und Definitionen. Stuttgart–Weimar: J. B. Metzler. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05000-7

DRW = Deutsches Rechtswörterbuch. Wörterbuch der älteren deutschen Rechtssprache. 10. kd. Toim Heino Speer. Weimar: Heidelberger Akademie der Wissenschaften, 1997–2001.

Ewers, Johann Philipp Gustav 1821. Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. Sechs Bücher. Erster Druck. Mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen heraus­gegeben. Dorpat: Meinshausensche Buchhandlung.

Fludernik, Monika 2013. Erzähltheorie. Eine Einführung. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.

Fludernik, Monika; Ryan, Marie-Laure 2019. Narrative Factuality. A Handbook. (Revisionen 6.) Berlin: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110486278

Genette, Gérard 1990. Fictional narrative, factual narrative. – Poetics Today, kd 11, nr 4, lk 755–774. https://doi.org/10.2307/1773076

Gierlich, Ernst 1991. Reval 1621 bis 1645. Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. Bonn: Kulturstiftung der deutschen Vertriebenen.

Hansen, Gotthard von 1881. Geschichtsblätter des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250-jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881. Reval: F. Kluge.

Jaeger, Stephan 2009. Erzählen im historiographischen Diskurs. – Wirklichkeits­erzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 110–135. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_5

Klauk, Tobias; Köppe, Tilmann 2014. Fiktionalität. Ein interdisziplinäres Handbuch. (Revisionen 4.) Berlin–Boston–New York: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110322606

Klein, Christian; Martínez, Matías (toim) 2009. Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Stuttgart: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5

Klein, Wolf Peter 2011. Die deutsche Sprache in der Gelehrsamkeit der frühen Neuzeit. Von der lingua barbarica zur HaubtSprache. – Diskurse der Gelehrtenkultur in der Frühen Neuzeit. Ein Handbuch. Koost Herbert Jaumann. Berlin–Boston–New York: De Gruyter, lk 465–516. https://doi.org/10.1515/9783110241068.465

Klöker, Martin 2020. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahr­hunderts. (Baltische literarische Kultur 2.) Berlin–Münster: LIT Verlag.

Klöker, Martin 2024. Faktisches Erzählen im 17. Jahrhundert. – Überlegungen zu narrato­logischen Strukturen in Protokollen der Estländischen Ritterschaft. Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte des östlichen Europa 87.) Koost Maris Saagpakk, Antje Johanning-Radžienė, Rūta Eidukevičienė, Aigi Heero. Oldenburg: De Gruyter, lk 35–51. https://doi.org/10.1515/9783111381886-003

Küng, Enn 2019. Tallinn’s Balance of Trade in the 17th Century. – Hansische Geschichts­blätter, kd 137, lk 81–110.

Lugauer, Andreas 2020. Konferenzbericht: An den Schnittstellen von Fakt und Fiktion. Formen und Funktionen dokufiktionalen Erzählens in der Gegenwart. (Tagung in Erlangen v. 7.–9.11.2019.) – Zeitschrift für Germanistik. Neue Folge, kd 30, nr 3, lk 673–676.

Martínez, Matías 2009. Erzählen im Journalismus. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 179–191. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_8

Meier, Jörg; Ziegler, Arne 2004. Textsorten und Textallianzen in städtischen Kanzleien. – Textsortentypologien und Textallianzen von der Mitte des 15. bis zur Mitte des 16. Jahrhunderts: Akten zum internationalen Kongress in Berlin 21. bis 25. Mai 2003. (Berliner sprachwissenschaftliche Studien 6.) Toim Claudia Wich-Reif, Franz Simmler. Berlin: Weidler, lk 129–166.

Niehaus, Michael 2005. Protokollstile. Literarische Verwendungsweisen einer Textsorte. – Deutsche Vierteljahrsschrift für Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte, kd 79, lk 692–707. https://doi.org/10.1007/BF03374611

Niehaus, Michael; Schmidt-Hannisa, Hans-Walter 2005. Das Protokoll. Kulturelle Funktion einer Textsorte. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Paucker, Carl Julius Albert 1852. Der revidirten ehstländischen Ritter- und Landrechte erstes Buch oder die Gerichtsverfassung und das Gerichtsverfahren in Ehstland vor hundert Jahren. Ein Beitrag zur vaterländischen Rechtsgeschichte. Reval: Lindfors’ Erben.

Rau, Susanne 2019. Ratsprotokolle. – Enzyklopädie der Neuzeit Online. Toim Friedrich Jaeger, Georg Ekert, Ulrike Ludwig, Benjamine Steiner, Jörg Wesche. Stuttgart: J. B. Metzler. http://dx.doi.org/10.1163/2352-0248_edn_COM_333646

Reallexikon 1997 = Reallexikon der deutschen Literaturwissenschaft. Toim Klaus Weimar, Georg Braungart, Harald Fricke, Klaus Grubmüller, Jan-Dirk Müller, Friedrich Vollhardt. I kd. Berlin–Boston–New York: De Gruyter.

Zedler, Johann Heinrich 1741. Grosses vollständiges Universal-Lexicon aller Wissenschaften und Künste. 29. kd. Leipzig-Halle: [s. n.].

Tallinna ajalugu 2019 = Tallinna ajalugu II, 1561–1710. Koost Lea Kõiv, peatoim Tiina Kala, toim Toomas Tamla. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.

Volckmann, Adam 1621. NotariatKunst/ Das ist: Handbuch für die Notarien und andere Gerichts- und Schreiberey verwandte: In welchem unterschiedlicher nützlicher Bericht von den Amptspersonen eines Raths und Gerichtstuls … gehörig zubefinden. Leipzig: Grosse.

Westling, Gustav Oscar Friedrich 1900. Kirchengesetz und Kirchengesetzarbeiten in Ehstland zur Zeit der schwedischen Herrschaft. Eine kirchenhistorische Studie. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, kd 5, lk 39–68.

Wilpert, Gero von 2001. Sachwörterbuch der Literatur. Stuttgart: Kröner.

Keywords: Estonian poetry, tanka, classical form, extended themes, quasi-tanka.

The primary aim is to provide an overview of the evolution of the Estonian tanka genre, to delineate the requirements of its classical form and style, and to analyze its proliferation within Estonian literature. Tanka poems have been published since 1917, with their prevalence expanding notably in the 1960s and persisting to the present day. A total of 76 tankas writers have contributed 1296 tankas to the collection. In addition, there are 34 student authors featured in school almanacs. It is noteworthy that this poetic form has attracted a diverse range of authors, from amateurs to established writers. Over time, both the form and themes of tanka poetry have evolved, encompassing varied approaches to poem construction, from line arrangement to graphic design. At the same time, the subject matter has broadened from the human experience and the experience of nature to almost all aspects of human life, including social critique and expressions of sexuality. Prominent authors in this genre include Minni Nurme, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, and Mats Traat. The concise nature of tanka poetry has led writers to craft more condensed and precise compositions, often leveraging the compounding and wordplay inherent in the Estonian language. This genre allows authors to imbue their work with rich layers of meaning using minimal words. This results in a dense textual experience.

Heili Hani (b. 1964), MA, University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, doctoral student (Ülikooli 16, 51003 Tartu), heili@hansa.tartu.ee

PDF

Windows, entryways to infinity

Parallelisms in the works of Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu, and Jan Kaus

https://doi.org/10.54013/kk799a3

Keywords: lexicography, construction-based approach, constructicon, constructicography

A new field has emerged alongside constructional linguistic theories and electronic lexicography, known as constructicography (Lyngfelt 2018: 11). Its goal is to compile a constructicon, a resource that organizes and presents linguistic constructions much like dictionaries present words. This concept stems from the theoretical framework of Construction Grammar (see Fillmore 2006; Goldberg 2003; Hoffmann, Trousdale 2013). The main purpose of this study is to outline the necessary theoretical concepts, map out existing solutions, and identify the main challenges in creating different types of constructicons. This aims to inform decisions when beginning to create a potential Estonian language constructicon.

First, we discuss the main theoretical considerations and concepts essential for constructicon building. The basic assumption of this theory is that there is a continuum-like transition from grammar to lexicon, rather than a sharp boundary between these two basic linguistic phenomena. According to this view, linguistic units are constructions – pairings of form and meaning with a variable number of lexical components and various levels of schematicity.

We further examine the theoretical and methodological principles behind current constructiographic practices, using examples from eight initiatives across seven languages: English, German, Japanese, Russian, Hungarian, Swedish, and Brazilian Portuguese (Perek, Patten 2019; Ziem et al. 2019; Janda et al. 2020; Lyngfelt et al. 2018; Ohara 2018; Fillmore et al. 2012; Torrent et al. 2014; Sass 2023). Meta-analysis reveals that most constructicographic databases are linked to FrameNet resources created for respective languages. The target audiences for these resources vary from language experts to second language learners and language technology applications. The coverage of constructions ranges from 73 to approximately 13,000 entries. The constructicons include semi-schematic constructions, abstract valency patterns, argument structure constructions, and even idiomatic constructions located at the “lexical end” of the grammar–lexicon continuum. As constructions form networks characterized by inheritance relations, describing these relations is a crucial part of constructicon building.

Challenges discussed in the paper include defining a construction – whether narrowly or broadly; deciding if a constructicon should encompass general phrase structure constructions or be limited to idiosyncratic constructions; determining which constructions should be included in the resource and how to arrive at a nomenclature; handling constructions at different levels of abstraction; ensuring that the meta-language of descriptions is accessible to learners, native speakers, linguists, and NLP applications alike; and providing effective search functionalities in the dictionary/database for users.

Based on the analysis results, we highlight questions that need to be addressed if a constructicon is to be created as part of a relational lexicographical database for Estonian, specifically within the database of the EKI Combined Dictionary compiled within DWS Ekilex (Tavast et al. 2018).

 

Ene Vainik (b. 1964), PhD, Institute of the Estonian Language, Research Professor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ene.vainik@eki.ee

Geda Paulsen (b. 1973), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Uppsala university, Senior Lecturer / Associate Professor, geda.paulsen@eki.ee, geda.paulsen@moderna.uu.se

Jelena Kallas (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher-Project Manager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee

References

VEEBIVARAD

Berkeley FrameNet. https://framenet.icsi.berkeley.edu

Birmingham English Constructicon. https://englishconstructicon.bham.ac.uk

Constructicon for Swedish. https://www.gu.se/en/research/a-constructicon-for-swedish

EKI ühendsõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

FrameBank. http://framebank.ru

FrameNet Brasil. https://webtool.framenetbr.ufjf.br/index.php/webtool/report/cxn/main

FrameNet-Konstruktikon des Deutschen. https://gsw.phil.hhu.de

Hungarian Constructicon [kasutaja: eLex2023; salasõna: letssee]. https://ccn.nytud.hu

Japanese FrameNet. https://jfn.st.hc.keio.ac.jp

Russian Constructicon. https://constructicon.github.io/russian

 

KIRJANDUS

Bencini, Giulia M. L. 2013. Psycholinguistics. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 379–396. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0021

Boas, Hans C. (toim) 2022. Directions for Pedagogical Construction Grammar: Learning and Teaching (with) Constructions. (Applications of Cognitive Linguistics 49.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9783110746723

Booij, Geert 2010. Construction Morphology. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press.

Borin, Lars; Lyngfelt, Benjamin (ilmumas). Framenets and constructiCons. – The Cambridge Handbook of Construction Grammar. (Cambridge Handbooks in Language and Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage, and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan 2013. Usage-based theory and exemplar representations of constructions. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 49–69. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0004

Croft, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typological Perspective. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2013. Construction grammar and first language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 347–364. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0019

Diessel, Holger 2019. The Grammar Network: How Linguistic Structure Is Shaped by Language Use. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108671040

Ellis, Nick C. 2013. Construction grammar and second language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 365–378. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0020 

Endresen, Anna; Janda, Laura A. 2020. Taking construction grammar one step further: Families, clusters, and networks of evaluative constructions in Russian. – Frontiers in Psychology, nr 11, lk 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.574353

Fillmore, Charles J. 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Toim Emmon Bach, Robert T. Harms. New York: Holt, Rinehart, and Winston, lk 1–88.

Fillmore, Charles J. 1982. Frame semantics. – Linguistics in the Morning Calm: Selected Papers from SICOL-1981. Seoul: Hanshin Pub. Co.

Fillmore, Charles J. 2006. The articulation of lexicon and constructicon. – Plenaarettekanne 4. rahvusvahelisel konstruktsioonigrammatika konverentsil Tokyo ülikoolis 3. IX 2006.

Fillmore, Charles J.; Kay, Paul; O’Connor, Mary Catherine 1988. Regularity and idiomaticity in grammatical constructions: The case of let alone. – Language, kd 64, nr 3, lk 501–538. https://doi.org/10.2307/414531

Fillmore, Charles J.; Lee-Goldman, Russell R.; Rhodes, Russell 2012. The FrameNet constructicon. – Sign-Based Construction Grammar. Toim Hans C. Boas, Ivan A. Sag. Stanford: CSLI Publications, lk 309–372.

Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. (Cognitive Theory of Language and Culture.) Chicago: The University of Chicago Press.

Goldberg, Adele E. 2003. Constructions: A new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00080-9

Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work: The Nature of Generalization in Language. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199268511.001.0001

Goldberg, Adele E. 2013. Constructionist approaches. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 15–31. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0002

Goldberg, Adele E.; Jackendoff, Ray 2004. The English resultative as a family of constructions. – Language, kd 80, nr 3, lk 532–568. https://doi.org/10.1353/lan.2004.0129

Gras, Pedro; Elvira-García, Wendy 2021. The role of intonation in Construction Grammar: On prosodic constructions. – Journal of Pragmatics, nr 180, lk 232–247. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2021.05.010

Herbst, Thomas; Uhrig, Peter 2019. Towards a valency and argument structure constructicon of English: Turning the valency patternbank into a constructicon. – Lexicographica, nr 35, lk 87–104. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0006

Hoffmann, Thomas; Trousdale, Graeme (toim) 2013. The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) New York–Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.001.0001

Janda, Laura A.; Lyashevskaya, Olga; Nesset, Tore; Rakhilina, Ekaterina; Tyers, Francis M. 2018. A constructicon for Russian: Filling in the gaps. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 165–181. https://doi.org/10.1075/cal.22.06jan

Janda, Laura A.; Endresen, Anna; Zhukova, Valentina; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina 2020. How to build a constructicon in five years: The Russian example. – Belgian Journal of Linguistics, kd 34, nr 1, lk 161–173. https://doi.org/10.1075/bjl.00043.jan

Janda, Laura A.; Zhukova, Valentina; Endresen, Anna; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina; Lyashevskaya, Olga 2023. What happens if you try to build a constructicon for a whole language? – International FrameNet Workshop 2023: Cognitively Grounded Approaches to Applied Language Description (IFNW2023). Düsseldorf, August 7–11, 2023. https://www.globalframenet.org/ifnw-2023

Jurafsky, Daniel 1992. An On-line Computational Model of Human Sentence Interpretation: A Theory of the Representation and Use of Linguistic Knowledge. Doctoral dissertation. Berkeley: University of California. https://doi.org/10.21236/ADA604298

Kay, Paul; Fillmore, Charles J. 1999. Grammatical constructions and linguistic generalizations: The What’s X doing Y? construction. – Language, kd 75, nr 1, lk 1–33. https://doi.org/10.2307/417472

Kitsnik, Mare 2018. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lakoff, George 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What Categories Reveal about the Mind. Chicago: University of Chicago Press. https://doi.org/10.7208/chicago/9780226471013.001.0001

Langacker, Ronald W. 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Kd 1: Theoretical Pre­requisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele­portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lyngfelt, Benjamin 2018. Introduction: Constructicons and constructicography. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/cal.22.01lyn

Lyngfelt, Benjamin; Bäckström, Linnéa; Borin, Lars; Ehrlemark, Anna; Rydstedt, Rudolf 2018. Constructicography at work: Theory meets practice in the Swedish constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 41–106. https://doi.org/10.1075/cal.22.03lyn

Lyngfelt, Benjamin; Torrent, Tiago Timponi; da Silva Matos, Ely Edison; Bäckström, Linnéa 2022. Comparative concepts as a resource for multilingual constructicography. – Valency and Constructions: Perspectives on Combining Words. (Meijerbergs arkiv för svensk ordforskning 46.) Toim Kristian Blensenius. Göteborg: MASO, lk 101–130.

Ohara, Kyoko 2018. Relations between frames and constructions: A proposal from the Japanese FrameNet constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, K. Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 141–163. https://doi.org/10.1075/cal.22.05oha

Palusalu, Maria 2023. Naadimetsast paradiisiks ehk kuidas saada silmapaistvat ja vähe hoolt nõudvat aeda. Tallinn: Varrak.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5–12.

Penjam, Pille; Pajusalu, Renate 2006. Konstruktsioonigrammatika. – Teoreetiline keele­teadus Eestis II. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7.) Toim Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, lk 141–155.

Perek, Florent 2015. Argument Structure in Usage-Based Construction Grammar: Experimental and Corpus-Based Perspectives. (Constructional Approaches to Language 17.) Amsterdam: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/cal.17

Perek, Florent; Patten, Amanda L. 2019. Towards an English constructicon using patterns and frames. – International Journal of Corpus Linguistics, kd 24, nr 3, lk 354–384. https://doi.org/10.1075/ijcl.00016.per

Pilvik, Maarja-Liisa 2021. Action Nouns in a Constructional Network: A Corpus-based Investigation of the Productivity and Functions of the Deverbal Suffix –mine in Five Different Registers of Estonian. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 48.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pulvermüller, Friedemann; Cappelle, Bert; Shtyrov, Yury 2013. Brain basis of meaning, words, constructions, and grammar. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 397–416. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0022

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816–831.

Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11

Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika: eesti keele teonimede süntaks konstruktsiooni­põhises perspektiivis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Sahkai, Heete 2012. Konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 5–10.

Sass, Balint 2023. From a dictionary towards the Hungarian constructicon. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Proceedings of the eLex 2023 Conference, Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 534–544. https://elex.link/elex2023/wp-content/uploads/105.pdf

Saul, Kertu 2024. Eesti keele lausemallide automaatne tuvastamine liigutamisverbide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Schmid, Hans-Jörg 2020. The Dynamics of the Linguistic System: Usage, Conventionalization, and Entrenchment. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198814771.001.0001

Ziem, Alexander; Flick, Johanna; Sandkühler, Phillip 2019. The German constructicon project: Framework, methodology, resources. – Lexicographica, nr 35, lk 15–40. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0003

Ziem, Alexander; Böbel, Nina; Willich, Alexander 2023. What’s in the constructicon? Relating constructional forms and constructional meanings on the full range of the lexicon-grammar continuum. – 16th International Cognitive Linguistics Conference. Book of Abstracts. Düsseldorf: ICLC, lk 115. https://iclc16.github.io/abstracts/ICLC16_BoA.pdf

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, lk 749–761.

Tomasello, Michael 2006. Acquiring linguistic constructions. – Handbook of Child Psychology. Kd II: Cognition, Perception, and Language. Toim William Damon, Deanna Kuhn, Robert S. Siegler. New York: John Wiley & Sons, Inc., lk 255–298. https://doi.org/10.1002/9780470147658.chpsy0206

Torrent, Timponi Tiago; Meireles Lage, Ludmila; Sampaio, Thais Fernandes; da Silva Tavares, Tatiane; da Silva Matos, Ely Edison 2014. Revisiting border conflicts between FrameNet and Construction Grammar: Annotation policies for the Brazilian Portuguese constructicon. – Constructions and Frames, kd 6, nr 1, lk 34–51. https://doi.org/10.1075/cf.6.1.03tor

Östman, Jan-Ola; Fried, Mirjam 2004. Historical and intellectual background of Construction Grammar. – Construction Grammar in a Cross-Language Perspective. (Constructional Approaches to Language 2.) Toim M. Fried, J-O. Östman. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–10. https://doi.org/10.1075/cal.2.01ost

Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics

In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.

This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.

The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.

 

Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

HELIPLAADID

Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.

Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.

 

VEEBIVARAD

Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms

Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.

Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.

Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.

Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.

Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.

Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.

Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.

Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.

Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.

Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.

Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.

Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.

Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.

Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.

Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]

Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.

Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.

Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.

Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.

Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.

Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.

Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.

Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4

Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004

Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11

Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.

Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.

Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.

Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary ­Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. ­Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

 

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cam­bridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi ­Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keele­hooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifels­fälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keele­korraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt ­beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – ­Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keywords: grammaticalization, causative construction, verb laskma, literary language, Estonian

The article provides an overview of the meanings of the Estonian core verb laskma (‘to let’), explains the development and usage of its grammatical constructions, and describes the most common semantic types of the laskma-causative (LET-causative). Data for this study were collected from corpora of written Estonian texts from the 16th century to the present.

The first instance of the laskma-causative is impossible to ascertain due to the grammatical constructions of laskma already appearing in written texts in the 16th and 17th centuries (explained as forced grammaticalization). However, the process of grammaticalization can be elucidated through the relationships among the meanings of laskma and bridging constructions.

The lexical meanings of laskma were categorized into four groups: ‘to move a substance somewhere or in some direction’, ‘to not hinder’, ‘to act at full speed’, and ‘to discharge something from a firearm’. The verb laskma appears in a permissive causative construction (causer + laskma + causee + Vda-inf), expressing the meaning of ‘to allow’. Laskma + Vda-inf also signifies ‘to ask someone to do something’. The usage of laskma + Vda-inf ‘to allow’ is the most frequent among all laskma usages in each century, currently accounting for 45% of all instances of laskma. Additionally, laskma appears in a phasal construction that denotes an initial phase (causer + laskma + causee + Vma-inf). The evolution of the da– and ma-infinitive constructions is demonstrated through the bridging constructions (“to allow to move into some place or state” and “to allow” (with the objective case)).

The cases of the construction laskma + Vda-inf (‘to allow’ or ‘to ask someone to do something’) that explicitly express causer and causee were analyzed in terms of semantic roles. Among 24 different types, the three most frequent types are AGENT-PATIENT-PROCESS (28%), AGENT-PATIENT-ACTION (21%) and AGENT-PATIENT-STATE (12%).

Kairit Tomson (b. 1986), MA, University of Tartu, Estonian and Finno-Ugric Linguistics, PhD Student (Jakobi 2, 51005 Tartu), kairit.tomson@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti kirjakeele korpus. https://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss/

etTenTen13 = Internetist alla laetud eestikeelsete veebilehtede korpus Keeleveebis. http://www.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/

etTenTen21 = Estonian Web corpus 2021. https://www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus

Sketch Engine. https://www.sketchengine.eu/

Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://vakk.ut.ee/

 

KIRJANDUS

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Kd II: ­Satzlehre. Reval: Kluge und Ström.

Comrie, Bernard 1989. Language Universals and Linguistic Typology. Oxford: Blackwell ­Publishers.

Diedrichsen, Elke 2015. Degrees of causativity in German lassen causative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, E. Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 53–105. https://doi.org/10.1075/slcs.167.02die

Dixon, Robert M. W. 2000. A typology of causatives: Form, syntax and meaning. – Changing Valency: Case Studies in Transitivity. Toim R. M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald. Cambridge: Cambridge University Press, lk 29–83. https://doi.org/10.1017/CBO9780511627750.003

EES = Eesti etümoloogia sõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Toim I. Metsmägi, Meeli ­Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, 2012.

Erelt, Mati; Metslang, Helle 2004. Grammar and pragmatics: Changes in the paradigm of the Estonian imperative. – Linguistica Uralica, kd XL, nr 3, lk 161–178. https://doi.org/10.3176/lu.2004.3.01

Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim) 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Heine, Bernd 2002. On the role of context in grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization. (Typological Studies in Language 49.) Toim Ilse Wischer, Gabriele Diewald. Amsterdam: John Benjamins, lk 83–101. https://doi.org/10.1075/tsl.49.08hei

Heine, Bernd 2018. Are there two different ways of approaching grammaticalization? – New Trends in Grammaticalization and Language Change. (Studies in Language Companion Series 202.) Toim Sylvie Hancil, Tine Breban, José Vicente Lozano. Amsterdam: John Benjamins, lk 23–54.

Heine, Bernd; Claudi, Ulrike; Hünnemeyer, Friederike 1991. Grammaticalization: A Conceptual Framework. Chicago–London: The University of Chicago Press.

Heine, Bernd; Kuteva, Tania 2005. Language Contact and Grammatical Change. (Cam­bridge Approaches to Language Contact.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511614132

Hopper, Paul J.; Traugott, Elizabeth Closs 2003. Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139165525

Häkkinen, Kaisa 2005. Nykysuomen etymologinen sanakirja. 3. tr. Juva: WSOY.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli ­Kirjastus, lk 77–122.

Klettenberg, Reet 2007a. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/2930

Klettenberg, Reet 2007b. Permissiivkonstruktsioonidest 17. ja 18. sajandi eesti kirja­keeles. – Grammatika és kontextus: új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. Kielioppi ja konteksti: uusia näkökulmia uralilaisten kielten tutkimukseen. Grammatika ja kontekst: uued vaatenurgad uurali keelte uurimises. Grammar and Context: New Approaches to the Uralic Languages. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor tanszék. Budapest, 2004. április 4–7. (Urálisztikai tanulmányok 17.) Toim Csepregi Márta, Virpi Masonen. Budapest, lk 133−145.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. tr. Toim Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.

Kuteva, Tania; Heine, Bernd; Hong, Bo; Long, Haiping; Narrog, Heiko; Rhee, Seongha 2019. World Lexicon of Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316479704

Langacker, Ronald W. 1991. Foundations of Cognitive Grammar. Kd II: Descriptive Application. Stanford: Stanford University Press.

Lindström, Liina; Taremaa, Piia 2013. Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. – ESUKA–JEFUL, kd 4, nr 1, lk 35–52. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.03

Metslang, Helle 2000. Reflections on the development of a particle in Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14.) Toim Mati Erelt. Tartu, lk 59–86.

Metslang, Helle 2001. Eesti las – imperatiivivormist partikliks. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. 7.–13. 8. 2000, Tartu. Pars V, Dissertationes sectionum: ­Linguistica II. Toim Tõnu Seilenthal. Tartu, lk 372–377.

Narrog, Heiko; Heine, Bernd 2011. Introduction. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. (Oxford Handbooks.) Toim H. Narrog, B. Heine. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0001

Nau, Nicole 1995. Möglichkeiten und Mechanismen kontaktbewegten Sprachwandels unter besonderer Berücksichtung des Finnischen. (Edition Linguistik 8.) München: Lincom Europa.

Pakerys, Jurgis 2017. Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions. – ESUKA–JEFUL, kd 8, nr 1, lk 179–195. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saukkonen, Pauli 1965. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa. Kd I: Johdanto. Adverbiaali infinitiivi. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 137.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd II: L–P. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.

Talmy, Leonard 2003. Toward a Cognitive Semantics. Kd I: Concept Structuring Systems. 2. tr. (Language, Speech, and Communication.) Cambridge–London: The MIT Press.

Tamm, Anne 2012. Let me introduce the Estonian analytical causatives: The permissive and factitive laskma ‘let, make, have, allow, permit’. – Analytical Causatives: From ‘give’ and ‘come’ to ‘let’ and ‘make’. (Lincom Studies in Language Typology 24.) Toim Jaakko Leino, Ruprecht von Waldenfels. München: Lincom Europa, lk 247–289.

Tomson, Kairit 2018. Panema-verb ja selle grammatilised kasutused. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 199–216. https://doi.org/10.54013/kk724a2

Tomson, Kairit 2020. Ajama-verbi polüseemia ja ajama-põhjustamiskonstruktsioon eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 502–523. https://doi.org/10.54013/kk751a3

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Van Valin, Robert D. Jr.; LaPolla, Randy John 1997. Syntax: Structure, Meaning and Function. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139166799

Vendler, Zeno 1957. Verbs and times. – The Philosophical Review, kd 66, nr 2, lk 143–160. https://doi.org/10.2307/2182371

Waldenfels, Ruprecht von 2015. Grammaticalization of ’give’ in Slavic between drift and contact: Causative, modal, imperative, existential, optative and volative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, Elke Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 107–127. https://doi.org/10.1075/slcs.167.03wal

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. ­St.-Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1923. Eesti-saksa sõnaraamat. Kolmas, muutmata trükk teisest, dr. Jakob Hurt’i poolt redigeeritud väljaandest. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi ­Kirjastus.

Keywords: poetics, free verse, runic verse, primal poetry, baroque poetry, poetry revival

The article explores the free-verse poetics of Artur Alliksaar (1923–1966), Estonia’s foremost poet of language. Alliksaar faced poverty and repression under the Soviet regime, making it challenging to publish his work. A small selection of his poems were published as a book only posthumously. Nonetheless, Alliksaar’s influence on the poetry revival of the 1960s and the emerging generation of poets was profound. Estonian poetry and the language itself have been forever altered by his volcanic inspiration.

In the late 1950s, Estonia witnessed a fierce debate over free verse: while the official stance favoured conservative metrical forms, the younger generation championed formal and substantive freedom. Alliksaar initially wrote in elegant metrical forms like sonnets and rhymed quatrains, but by 1960, he too embraced free verse. The article suggests that he drew inspiration from Walt Whitman’s prose-like long lines, which he meticulously instrumented and enriched with figurative devices, resulting in an unprecedented, baroque orchestration.

Alliksaar held deep reverence for the poetics of Estonian runic verse and consistently employed alliteration and open parallelism in his compelling associative compositions. His impressive arsenal includes all manners of figurative devices drawn from folklore and baroque rhetoric: sound devices, tropes, and figures – often used hyperbolically and comically. Unprecedented in Estonian poetry is the flood of linguistic wizardry: diverse repetitions, extended metaphors and metalepses, cata­chrestic contrasts and systematic antitheses, paradoxical puns, echoes and chiasms, refined vocabulary and ad hoc neologisms, rhetorical syntax, and graphic articulation. It could be argued that Alliksaar’s volcanic alliterative innovation finds its archetype in the free-verse-like primal structure of proto-accentual chants and lamentations that preceded quantitative runic verse.

Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 245, m 8:6. Artur Alliksaare kolm kirja Friedebert Tuglasele 15. I 1957 – 28. V 1960.

f 316, m 1:16. Artur Alliksaare kiri Friedebert Tuglasele, dat-ta.

f 316, m 2:5. Eesti Raamatu kirjad Artur Alliksaarele 2. II 1965 – 29. IV 1966.

f 316, m 3:15. Friedebert Tuglase üks kiri Artur Alliksaarele 22. VI 1960.

 

VEEBIVARAD

Härm, Viiu. Artur Alliksaar, „Õhtute kollane tolm”. – https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-05/alliksaar100_2p_ViiuHarm.mp4

Nublu. Mina ka. – https://www.youtube.com/watch?v=MGF3kdAIRtQ

Toe Tag. Legendaarne. – https://www.youtube.com/watch?v=klsqFRvXFFs

 

KIRJANDUS

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Koost Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa.

Artur Alliksaar mälestustes. Koost Henn-Kaarel Hellat, toim Kristina Schmidt. Tartu: Ilmamaa, 2007.

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. II kd, 2. vihk. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.

Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.

Heidegger, Martin 1999. Keel. Tlk Vilja Kiisler. – Akadeemia, nr 4, lk 711–729.

Hennoste, Tiit 2023. Vabastaja Alliksaar. – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatu­kogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 17.

Jakobson, Roman 2012 [1960]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.

Kirs, Tanar 2015. Juhan Liivi käsitus luulekunstist. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 67−83. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12453

Korhonen, Mikko 1994. The early history of the Kalevala metre. – Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. (Studia Fennica. Folkloristica 2.) Toim Anna-Leena ­Siikala, Sinikka Vakimo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 75–87.

Lajal, Lisanna 2023. Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs. Baka­laureusetöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/items/a90bba81-d3ed-4141-8663-69804ae7f72a

Laugaste, Eduard 1975. Eesti regivärsi struktuur, stiil ja kompositsioon. – E. Laugaste, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, lk 160–200.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Juri 1991. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–­kirjandus–kultuur. Tallinn: Olion, lk 65–74.

Lotman, Rebekka; Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2023. Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–986. https://doi.org/10.54013/kk790a2

Merilai, Arne 2015. Tammsaare aga-ometi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–315. https://doi.org/10.54013/kk690a1

Merilai, Arne 2022. Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 34–51. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19029

Merilai, Arne 2024. Tapeedile kirjutatud. – Sirp 22. III, lk 30.

Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.

Pilv, Aare 2022. „Ja mu sõnadest saab lalin”. – Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80. Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli muuseumis. 20. ja 21. jaanuaril 2022. Teesid. Koost Mart Velsker, Marin Laak, toim M. Laak. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, lk 18.

Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Monograafia. 2. tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rummo, Paul-Eerik 1985. Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957–1984. Tallinn: Eesti Raamat.

Rummo, Paul-Eerik 2023. „Oo!” – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 9.

Runnel, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.

Rüütel, Ingrid 1998. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni. – Mäetagused, nr 8, lk 80–95. https://doi.org/10.7592/MT1998.08.ing

Väike katekismus: 10 käsku. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. https://eelk.ee/katekismus/10-kasku

Keywords: women’s religiosity, gendered practices, gender contract, culture of exceptions, women priests in Russian Old Belief

This article explores ways in which women navigate their agency within the conser­vative religious context of Russian Old Belief. Specifically, it examines four closely situ­ated congregations in Kasepää, Suur-Kolkja, Varnja (Pomortsy), and Väike-Kolkja (Fedoseevtsy) in Peipsimaa, based on fieldwork conducted between 2020 and 2021.

In the Old Belief tradition, women are barred from leadership roles or preaching; however, they often assume duties traditionally reserved for men. Furthermore, Old Believer communities in Estonia, which tend to have a higher proportion of women than men, rely heavily on women to uphold religious practices. Women’s agency within Old Believer communities does not primarily involve gaining more religious knowledge or higher status.

The demographic composition of a religious community is shaped by external economic, political, and social factors. Women, who often lead congregations due to their familiarity with religious tradition and service capabilities, face additional challenges in navigating their religious practices, such as restrictions on reading the Gospel at services or baptizing children.

Importantly, the Old Believers’ “culture of exceptions” does not entail flouting essential religious rules; rather, it seeks solutions that are consistent with ritual semantics and acceptable within their religious framework.

Danila Rygovskiy (b. 1988), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Researcher (Ülikooli 16, 51003 Tartu); Head of Collections, TYPA Printing and Paper Art Centre (Kastani 48f, 50410, Tartu), danila.rygovskiy@ut.ee

References

VESTLUSKAASLASED

Suur-Kolkja 2021, naine, snd 1949

Väike-Kolkja 2021, mees, snd 1979, nastavnik

Väike-Kolkja 2021, naine, snd 1957

Varnja 2021, naine, 70-ndates eluaastates nastavnitsa

 

KIRJANDUS

Agejeva 2008 = Елена Агеева, Книжность старообрядческого Причудья. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 251–267.

Almazov 1894 = Александр Алмазов, Тайная исповедь в православной восточной церкви. Опыт внешней истории. Т. 2. Специальные уставы, отдельные молитвословия и церковно-гражданские постановления, относящиеся к исповеди. Одесса: Типо-литография Штаба Одесского Военного Округа.

Andrejev 1870 = Василий Андреев, Раскол и его значение в народной русской истории. Исторический очерк. Петербург: Типография М. Хана.

Antropov 2022 = Николай Антропов, Собиратели русского фольклора и их дневники: архив Эстонского литературного музея. – Sator: Studies in Folk Belief, Mythology and Customs, nr 23, lk 144–172. https://doi.org/10.7592/Sator.2022.23.05

Beljakova 2011 = Елена Белякова, Женщина в старообрядчестве. – Е. Белякова, Надеж­да Белякова, Елена Емченко, Женщина в православии: церковное право и российская практика. Москва: Кучково поле, с. 135–173.

Beloussov 1976 = Фольклор русского населения Прибалтики. Сост. Александр Белоусов. Москва: Наука.

Beloussov 1979 = Александр Белоусов, Из заметок о старообрядческой культуре: „Великое понятие нужды”. – Вторичные моделирующие системы: сборник статей. Отв. ред. Юрий Лотман. Тарту: Тартуский государственный университет, с. 68–73.

Beloussov 1980 = Александр Белоусов, Литературное наследие Древней Руси в народной словесности русских старожилов Прибалтики. Диссертация кандидата филологических наук. Тарту: Тартуский государственный университет.

Dowling 2006 = Констанс Доулинг, Повседневная жизнь женщин в старообрядческих селах Алтая на пороге перемен. – Женщина в старообрядчестве: материалы между­народной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 91–96.

Dronova 2006 = Татьяна Дронова, Действующие староверческие общины в Рес­публике Коми (последняя четверть XX–XXI вв.). – Староверие на Северо-Востоке европейской части России. Сборник статей. Ред. Т. Дронова. Сыктывкар: Коми научный центр Уральского отделения РАН, с. 9–21.

Fishman 2003 = Ольга Фишман, Жизнь по вере: тихвинские карелы-старообрядцы. Москва: Индрик.

Hirdman, Yvonne 1991. The gender system. – Moving On: New Perspectives on the Women’s Movement. Toim Tayo Andreasen, Y. Hirdman. Aarhus: Aarhus University Press, lk 187–207.

Hristoforova 2013 = Ольга Христофорова, „Худенька рубашка, да и то переменка”: жены и „подруги” в жизни верхокамских мужчин в XX в. – Визуальное и вербальное в народной культуре. Тезисы и материалы международной школы-конференции. Сост. Александра Архипова, Сергей Неклюдов, Дмитрий Николаев. Москва: Российский государственный гуманитарный университет, с. 322–323.

Jassevitš-Borodajevskaja 1912 = Варвара Ясевич-Бородаевская, Борьба за веру: Исто­рико-бытовые очерки и обзор законодательства по старообрядчеству и сектантству в его последовательном развитии с приложением статей закона и высочайших указов. Санкт-Петербург: Государственная типография.

Kerov 2011 = Валерий Керов, „В старообрядчестве женщина получила преимущества”: гендерный статус женщины в староверии и его факторы. – Частное и общественное: гендерный аспект. Материалы Четвертой международной научной конференции Российской ассоциации исследователей женской истории и Института этнологии и антропологии им. Н. Н. Миклухо-Маклая РАН, 20–22 октября 2011 года, Ярославль. Вып. 1. Отв. ред. Наталья Пушкарева. Москва: Институт этнологии и антропологии РАН, с. 168–173.

Kudrjavtsev 2009 = Юрий Кудрявцев, Актуальные вопросы диалектной этимологии (на материале говоров староверов Причудья). – Активные процессы в русском языке диаспоры и метрополии. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика XII.) Ред. Ю. Кудрявцев, Ирина Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 103–115.

Kuvaitseva 2017 = Марина Кувайцева, Белая Лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Külmoja 2007 = Ирина Кюльмоя, „Нету такого сплочения и мира, как раньше люди жили”. Об особенностях говора жительницы деревни Малые Кольки (рассказ староверки). – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. II. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика X.) Отв. ред. И. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 227–272.

Külmoja 2012 = Ирина Кюльмоя, „Хорошо я жизнь прожил очень, спасибо Богу”. (Об особенностях говора одного жителя острова Пийриссаар.) – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. III. (Acta Slavica Estonica I. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика ХV.) Отв. ред. И. П. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 241−267.

Leskov 1996 = Николай Лесков, Полное собрание сочинении в тридцати томах. Т. 3. Сочинения 1862–1864. Москва: Терра.

Litvina 2021 = Наталья Литвина, Женщины без мужчин: судьбы старообрядок Верхокамья в середине ХХ века, христианство и компромисс. – Studia Religiosa Rossica: Russian Journal of Religion, № 2, с. 82–93. https://doi.org/10.28995/2658-4158-2021-2-82-93

Mahmood, Saba 2012. Politics of Piety: The Islamic Revival and the Feminist Subject. Princeton–Oxford: Princeton University Press.

Mekšs, Èduard 1997. И. Н. Заволоко – подвижник старообрядчества в Латвии. – Revue des études slaves, kd 69, nr 1–2, lk 89–99.

Morozova, Nadežda 2015. Eesti vanausuliste kirjalik pärand. Tlk Marju Kõivupuu, Kristi Saarso, Igor Tõnurist. Tartu: TAOS.

Morozova, Novikov 2007 = Надежда Морозова, Юрий Новиков, Чудное Причудье. Фольклор староверов Эстонии. Тарту: общество культуры и развития староверов Эстонии, Huma.

Murnikova 1960 = Татьяна Мурникова, Русские говоры в Эстонии. – Ученые записки Латвийского государственного университета им. Петра Стучки, Т. 36, вып. 6, с. 44–52.

Nemtšenko jt 1963 = Василий Немченко, Александра Синица, Татьяна Мурникова, Материалы для словаря русских старожильческих говоров Прибалтики. Рига: Латвийский государственный университет.

Olson, Laura J.; Adonyeva, Svetlana 2012. The Worlds of Russian Village Women: Tradition, Transgression, Compromise. Madison: University of Wisconsin Press.

Paaver, Mari-Liis 2020. Ikoonimaalija Rajalt – Pimen Sofronov. Иконописец из Рая: Пимен Софронов. Vilnius: Petro ofsetas.

Paert, Irina 2003. Old Believers, Religious Dissent and Gender in Russia, 1760–1850. Manchester–New York: Manchester University Press.

Palikova 2008 = Оксана Паликова, Словарь говора староверов Эстонии. Книга для учащихся. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Pateman, Carole 1997. The Sexual Contract. Cambridge–Oxford: Polity Press.

Patton, Laurie L. 2012. The enjoyment of cows: Self-consciousness and ritual action in the early Indian Gṛhya Sūtras. – History of Religions, kd 51, nr 4, lk 364–381. https://doi.org/10.1086/664723

Plaat, Jaanus 2005. The identity and demographic situation of Russian Old Believers in Estonia. (With regard to the period of the 18th to the early 21st century.) – The Russian Speaking Minorities in Estonia and Latvia. (Pro Ethnologia 19.) Toim Terje Anepaio, Olaf Mertelsmann, J. Plaat. Tartu: Estonian National Museum, lk 7–31.

Podmazov 1998 = Арнольд Подмазов, Ранняя Федосеевщина в Прибалтике и её судьбы. – Старообрядчество: история, культура, современность. Ред. Ольга Ершова. Москва, с. 117–119.

Pokrovski 2008 = Николай Покровский, Чин исповедания сибирских бегунов-странников XX в. – Общественное сознание и литература России: источники и исследования. (Археография и источниковедение Сибири 27.) Ред. Н. Покровский, Елена Ромодановская, Любовь Титова. Новосибирск: Издательство Сибирского отделения Российской академии наук, с. 233–283.

Ponomarjova 1998 = Галина Пономарева, История изучения Причудья. – Радуга, № 2, с. 80–82.

Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik. Староверы Эстонии: краткий исторический справочник. The Old Believers of Estonia: A Brief Historical Survey. Tartu–Tallinn: Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Huma.

Pozdejeva 2020 = Ирина Поздеева, Триста лет и тридцать три года. Результаты комплексного археографического исследования Верхокамья. К 400-летию со дня рождения протопопа Аввакума. – Старообрядчество в истории и культуре России: проблемы изучения. Отв. ред. Виктор Захаров. Москва: Институт Российской истории РАН, с. 273–299.

Prommik, Anne 2015. Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel. – Sirp 30. I, lk 10–11.

Rich, Adrienne 1989. Blood, Bread, and Poetry: Selected Prose, 1979–1985. New York: ­Norton.

Rihter 1976 = Елизавета Рихтер, Русское население западного Причудья. Очерки истории, материальной и духовной культуры. Таллин: Валгус.

Rogers, Douglas 2009. The Old Faith and the Russian Land: A Historical Ethnography of Ethics in the Urals. Ithaca–London: Cornell University Press.

Rovnova, Külmoja 2008 = Ольга Ровнова, Ирина Кюльмоя, Говоры староверов в современной Эстонии. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 280–299.

Smiljanskaja 2013 = Елена Смилянская, Женское служение в старообрядческой общине конца XX века (из наблюдений полевого археографа). – Женщина в религиозной общине: Запад-Восток. (Одиссей. Человек в истории 24.) Сост. Юлия Арнаутова. Москва: Наука, с. 90–114.

Smirnov 1893 = Петр Смирнов, История русского раскола старообрядства. Рязань: Типография В. О. Тарасова.

Smirnov 1902 = Петр Смирнов, Значение женщины в истории русского старообряд­ческого раскола. – Христианское чтение, № 3, с. 326–350.

Žuravel 2006 = Ольга Журавель, Женские образы в современной агиографии староверов-часовенных (на материале Урало-Сибирского патерика). – Женщина в старо­обрядчестве: материалы международной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 138–144.

Tikász 2011 = Чеперке Оршойа Тикас, Женщина в беспоповском старообрядчестве в России в 1850–1905 гг по материалам Санкт-Петербургской, Новгородской, Вологодской и Олонецкой губерний. Saarbrücken: LAP Lambert Academic Publishing.

Varadinov 1863 = Николай Варадинов, История Министерства внутренних дел. Восьмая дополнительная книга. История распоряжений по расколу. Санкт-Петербург: Типография Второго Отделения Собственной Е. И. В. Канцелярии.

Vlassov s.a. = М. Власов, Почему нет святого причащения у старообрядцев-безпоповцев. Рига: Певческое старообрядческое общество Латвии.

Vorontsova 2018 = Елена Воронцова, «Женское пение – змеиное шипение»: к вопросу о месте женщины в современных беспоповских общинах. – Религиоведческие исследования, т. 17, № 1, с. 91–109. https://doi.org/10.23761/rrs2018-17.91-109

Vurgaft, Ušakov 1996 = Сергей Вургафт, Илья Ушаков, Старообрядчество. Лица, предметы, события и символы. Опыт энциклопедического словаря. Москва: Церковь.

Keywords: sociolinguistics, intergenerational transmission, language shift, language attitudes, South Estonian, Võro, Seto

This article approaches the endangerment status of Võro and Seto from two main aspects: intergenerational language transmission and language teaching in schools. Despite the revitalisation efforts for Võro and Seto beginning 35 years ago, their overall situation has not seen significant improvement. Currently, there are very few children growing up in a Võro/Seto speaking home.

In our survey, we focused on the mechanisms of intergenerational language transmission. This included identifying from whom different generations acquired their Võro/Seto proficiency and how many have passed the language on to their ­children. We also investigated experiences and attitudes towards learning the Võro/Seto language in schools. A total of 660 individuals with Võro/Seto roots responded to the survey.

The results indicate a steady language shift from Võro/Seto to Estonian since the 1960s. Võro and Seto have been relegated to the status of “granny languages”, with inconsistent usage resulting in partial acquisition and insufficient transmission to the next generation. Consequently, the role of kindergartens and schools in language learning is becoming increasingly important. However, current efforts have not been adequate to ensure sufficient proficiency among learners.

Commentary on the survey revealed that the Võro/Seto language shift is mainly driven by a widespread negative attitude towards local languages, favouring the use of Standard Estonian. The shift to Estonian is for the most part a voluntary process, motivated by the speakers’ perceived inferiority (stemming from low prestige and limited domains of use for Võro/Seto) and a wish to provide a better future for their children. Reversing this process without state support is very difficult. Nonetheless, the majority of respondents expressed a need to protect the Võro/Seto language and supported its teaching in schools.

 

Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee

Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee

Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language; Võru Institute, Researcher (Jakobi 2, 51005 Tartu), helen.plado@ut.ee

Triin Todesk (b. 1988), PhD, University of Tartu, Research Fellow in South Estonian Varieties (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee

References

VEEBIVARAD

ELP = Endangered Language Project. https://www.endangeredlanguages.com/

Perepis 2010 = Итоги всероссийской переписи населения 2010. Т. 4. Национальный состав и владение языками, гражданство. https://rosstat.gov.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/vol4pdf-m.html

Perepis 2020 = Итоги всероссийской переписи населения 2020. Т. 5. Национальный состав и владение языками. https://rosstat.gov.ru/vpn/2020/Tom5_Nacionalnyj_sostav_i_vladenie_yazykami

 

KIRJANDUS

I Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst. https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf

Allas, Tiia 2022. Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/89384

Allikas, Õ. 1969. Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa. – Koit 24. IV, lk 3.

Belew, Anna; Simpson, Sean 2018. The status of the world’s endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 20–47. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.4

Brown, Kara D. 2005. Võro keele ja kultuuri tund kooli ja õpetajate elus. – Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja -keeled. (Võro Instituudi toimõndusõq 17.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 56–66.

Campbell, Lyle; Rehg, Kenneth L. 2018. Introduction: Endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim K. L. Rehg, L. Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 1–18. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.3

Cohen, Jacob 1988. Statistical Power Analysis for the Behavioral Sciences. 2. tr. New York–London: Lawrence Erlbaum Associates.

Ederberg, Friedrich 1913. Rikutud Eesti keelest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 466–471.

Eesti keele arengukava 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf

Ehala, Martin 2006. Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. – Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. (Võro Instituudi toimõndusõq 18.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 11–26.

Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte ­seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.

Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–489.

EKN 2022 = Eesti keelenõukogu koosoleku otsusprotokoll (15.11.2022). https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eesti%20Keelenõukogu%20koosoleku%20otsusprotokoll%20%2815.11.2022%29.pdf

Fishman, Joshua A. 1991. Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters.

Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Iva, Sulev 2023. Võru keelest võrokeste kongressi taustal. – Sirp 2. VI, lk 18.

Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2014. Seto singing tradition in Siberia: Songs and ‘non-songs’. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 58, lk 149–186. https://doi.org/10.7592/FEJF2014.58.kalkun_oras

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica. Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168.

Kasik, Reet 2022. Keelekorraldus Nõukogude Eestis. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1093–1103. https://doi.org/10.54013/kk780a2

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.

Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001

Kook, Urmet 2023. Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse ema­keelena. – ERR. https://www.err.ee/1608986750

Koreinik, Kadri 2011. The Võru language in Estonia: An Overview of a Language in Context. (Working Papers in European Language Diversity 4.) Mainz–Helsinki–Wien–Tartu–Mariehamn–Oulu–Maribor: ELDIA. https://phaidra.univie.ac.at/download/o:102999

Koreinik, Kadri 2015a. Võru keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Koreinik, Kadri 2015b. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Krauss, Michael 1992. The world’s languages in crisis. – Language, kd 68, nr 1, lk 4–10. https://doi.org/10.1353/lan.1992.0075

Krauss, Michael 2007. Classification and terminology for degrees of language endangerment. – Language Diversity Endangered. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 181.) Toim Matthias Brenzinger. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1–8. https://doi.org/10.1515/9783110197129.1

Kuuba, Rainer 2023. Midä näütäse 2011. ja 2021. a rahva ülelugõmisõ võrokõisi rändäise kotsilõ. – Ettekanne. Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq. Võro, Võro Instituut 27.–28. rehekuu 2023. https://www.youtube.com/watch?v=pdWUU-XxcHE&ab_channel=V%C3%B5roInstituut

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus.

Lee, Nala H.; Van Way, John R. 2018. Assessing degrees of language endangerment. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 47–65. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.5

Lewis, Paul M.; Simons, Gary F. 2010. Assessing endangerment: Expanding Fishman’s GIDS. – Revue Romaine de Linguistique, kd 55, nr 2, lk 103–120.

Lindström, Liina; Risberg, Lydia; Plado, Helen 2023. Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning. – ESUKA–JEFUL, kd 14, nr 1, lk 7–48. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01

Lindström Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Todesk, Triin 2024. Võro ja seto keele­vahetuse küsitluse andmed. Open Science Framework. https://osf.io/qn9c8/

Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/541

Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. (Loodus, aeg, inimene.) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Manakov jt 2011 = Андрей Манаков, Наталья Теренина, Юлия Колпакова, Сергей Евдокимов, Карина Потапова, Oтчёт по итогам социально-демографического исследования сету печорского района летом 2011 года. Псков. http://ematf.pskgu.ru/projects/pgu/storage/SETU/text/setomaa_otchet%202012.pdf

Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 203–209.

Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt, Meeli ­Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu, lk 167–183.

Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (Võro Instituudi toimõndusõq 8.) Toim K. Koreinik, J. Rahman. Võro: Võro Instituut, lk 13–37.

Plado, Helen 2022. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1092. https://doi.org/10.54013/kk780a1

Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Põlisrahvana määratlemisest. XII Seto Kongress. Otsus. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/skvk/XIISeto-Kongressi-otsus7_polisrahvana-maaratlemisest.pdf

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

REL 2021 = 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldus. Eesti Statistika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-11/Loenduse%20valikuuringu%20metoodika%20raport.pdf

Riigi Statistika Keskbüroo 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Résultats du recensement de 1922 pour toute la République. Vihk I: Rahva demograafiline koosseis ja korteri­olud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.

Saar, Hipp 2022. „Kas ahju taha või prügimäele?” Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 142–148.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, kd 81, nr 2, lk 119–136.

Seto keele arõnguplaan. Seto Instituut, 2022. https://www.setoinstituut.ee/seto-keele-aronguplaan/

Skutnabb-Kangas, Tove 1996. Language and self-determination. – Self-Determination. Toim Donald Clark, Robert Williamson. London: Palgrave Macmillan, lk 124–140. https://doi.org/10.1007/978-1-349-24918-3_7

Thomason, Sarah G. 2015. Endangered Languages: An Introduction. Cambridge: Cam­bridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139033817

UNESCO 2003 = Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages, Language Vitality and Endangerment. Document adopted by the International Expert Meeting on UNESCO Programme Safeguarding of Endangered Languages. Paris, 10–12 March 2003. CLT/CEI/DCE/ELP/PI/2003/1. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000183699

Van Rooy, Raf 2020. Language or Dialect? The History of a Conceptual Pair. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198845713.001.0001

Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, lk 349−369.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Criteria for classifying dialects of Baltic Finnish languages. – Dialec­tologia Uralica: Materialien des ersten Internationalen Symposions zur Dialektologie der uralischen Sprachen, 4.–7. September 1984 in Hamburg. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Toim Wolfgang Veenker. Wiesbaden: Harrassowitz, lk 89–96.

Wichmann, Søren 2020. How to distinguish languages and dialects. – Computational Linguistics, kd 45, nr 4, lk 823–831. https://doi.org/10.1162/coli_a_00366

Keywords: narrative, early modern literature, Baltic German culture, Caspar Meyer

To date, there has been hardly any scholarly consideration of minutes (Protokoll) and reports (Bericht) as narrative texts with poetic potential, especially in 17th-century literature. In preparation for an edition of the minutes, this article is dedicated to an initial analysis of the minutes written by Caspar Meyer, secretary of the corporation of Estonian nobility (Estländische Ritterschaft) from 1634 to 1653. The analysis comprises several aspects: a preliminary look at definitions is followed by a discussion of the emergence of minutes as a combination of different text forms (e.g., records of meetings, travel reports, court verdicts, letters) in the presumably immediate draft transcript and the subsequent carefully crafted fair copy. It then outlines the narrative means and structures used to construct the lifeworld of the corporation of Estonian nobility in the protocol as a factual narrative. Particular attention is paid to the author of the protocol and his representation in the narrative. The strict requirements of brevity, neutrality, and reliability in representing reality severely limited the author’s options, but allow an illuminating insight into the means of constructing self-narratives, as the author is also a protagonist in the Baltic lifeworld (baltische Lebenswelt) of his time.

 

Martin Antonius Klöker (b. 1966), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the ­Estonian Academy of Sciences, Research Professor (Kohtu 6, 10130 Tallinn), mkloeker@uni-osnabrueck.de

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.854 Eestimaa rüütelkonna fond

EAA.854.2.641 – protokollid 1634–1644

EAA.854.2.642 – protokollid 1647–1651

EAA.854.2.643 – protokollid 1652–1653

EAA.854.2.644 – protokollid 1645–1653

EAA.854.2.793 – protokolli mustand 9. oktoobrist 1647

EAA.858 Eesti kõrgema maakohtu fond

EAA.858.1.224 – protokollid 1634–1642

 

VEEBIVARAD

Back, Jessica 2021. Stadtbücher als Medien administrativer Schriftlichkeit im Spätmittel­alter. 22.09.2020–23.09.2020, Halle (Saale). – H-Soz-Kult 22. I. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/fdkn-127422

ILS = Index Librorum Civitatum. https://www.stadtbuecher.de/

Rummel, Ulrich 2019. Ankündigung: „Protokoll-Editionen. Probleme und Lösungen”. Vor­tragsreihe des IZED, Wuppertal (07.05.–21.05.2019). – H-Germanistik 5. II. https://networks.h-net.org/node/79435/discussions/4082033/ank-vortragsreihe-des-ized-wuppertal-protokoll-editionen-probleme

Schuler, Vera 2017. Tagungsbericht: „Zu Protokoll. Theoriegeschichte und Ideenpolitik einer übersehenen Gattung”. 27.04.2017–28.04.2017, Berlin. – H-Soz-Kult 4. VII. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/tagungsberichte-7229

 

KIRJANDUS

Andresen, Andres 2004. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arnauld, Andreas von 2009. Was war, was ist – und was sein soll. Erzählen im juristischen Diskurs. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-litera­rischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 14–50. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_2

Arninck, Heinrich 1639. Medulla variarum earumque in orationibus et epistolis usitatissimarum formularum, ex optimis quibusvis authoribus, in usum Gymnasii Revaliensis, quod in Livonia est, collecta per Henricum Arningum, ibidem in Gymn. Rhet. Prof. Jena: Freyschmidt.

Barner, Wilfried 1970. Barockrhetorik. Untersuchungen zu ihren geschichtlichen Grund­lagen. Tübingen: Niemeyer.

Bunge, Friedrich Georg von 1832. Beitrag zur Kenntniß der Geschichte und der Quellen der Ritter- und Landrechte des Herzogthums Ehstland. – F. G. von Bunge, Beiträge zur Kunde der liv-, esth- und curlaendischen Rechtsquellen. Riga–Dorpat: C. J. Schünmann, lk 89–142.

Burdorf, Dieter; Fasbender, Christoph; Moennighoff, Burkhard (toim) 2007. Metzler Lexikon Literatur. Begriffe und Definitionen. Stuttgart–Weimar: J. B. Metzler. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05000-7

DRW = Deutsches Rechtswörterbuch. Wörterbuch der älteren deutschen Rechtssprache. 10. kd. Toim Heino Speer. Weimar: Heidelberger Akademie der Wissenschaften, 1997–2001.

Ewers, Johann Philipp Gustav 1821. Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. Sechs Bücher. Erster Druck. Mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen heraus­gegeben. Dorpat: Meinshausensche Buchhandlung.

Fludernik, Monika 2013. Erzähltheorie. Eine Einführung. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.

Fludernik, Monika; Ryan, Marie-Laure 2019. Narrative Factuality. A Handbook. (Revisionen 6.) Berlin: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110486278

Genette, Gérard 1990. Fictional narrative, factual narrative. – Poetics Today, kd 11, nr 4, lk 755–774. https://doi.org/10.2307/1773076

Gierlich, Ernst 1991. Reval 1621 bis 1645. Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. Bonn: Kulturstiftung der deutschen Vertriebenen.

Hansen, Gotthard von 1881. Geschichtsblätter des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250-jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881. Reval: F. Kluge.

Jaeger, Stephan 2009. Erzählen im historiographischen Diskurs. – Wirklichkeits­erzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 110–135. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_5

Klauk, Tobias; Köppe, Tilmann 2014. Fiktionalität. Ein interdisziplinäres Handbuch. (Revisionen 4.) Berlin–Boston–New York: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110322606

Klein, Christian; Martínez, Matías (toim) 2009. Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Stuttgart: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5

Klein, Wolf Peter 2011. Die deutsche Sprache in der Gelehrsamkeit der frühen Neuzeit. Von der lingua barbarica zur HaubtSprache. – Diskurse der Gelehrtenkultur in der Frühen Neuzeit. Ein Handbuch. Koost Herbert Jaumann. Berlin–Boston–New York: De Gruyter, lk 465–516. https://doi.org/10.1515/9783110241068.465

Klöker, Martin 2020. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahr­hunderts. (Baltische literarische Kultur 2.) Berlin–Münster: LIT Verlag.

Klöker, Martin 2024. Faktisches Erzählen im 17. Jahrhundert. – Überlegungen zu narrato­logischen Strukturen in Protokollen der Estländischen Ritterschaft. Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte des östlichen Europa 87.) Koost Maris Saagpakk, Antje Johanning-Radžienė, Rūta Eidukevičienė, Aigi Heero. Oldenburg: De Gruyter, lk 35–51. https://doi.org/10.1515/9783111381886-003

Küng, Enn 2019. Tallinn’s Balance of Trade in the 17th Century. – Hansische Geschichts­blätter, kd 137, lk 81–110.

Lugauer, Andreas 2020. Konferenzbericht: An den Schnittstellen von Fakt und Fiktion. Formen und Funktionen dokufiktionalen Erzählens in der Gegenwart. (Tagung in Erlangen v. 7.–9.11.2019.) – Zeitschrift für Germanistik. Neue Folge, kd 30, nr 3, lk 673–676.

Martínez, Matías 2009. Erzählen im Journalismus. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 179–191. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_8

Meier, Jörg; Ziegler, Arne 2004. Textsorten und Textallianzen in städtischen Kanzleien. – Textsortentypologien und Textallianzen von der Mitte des 15. bis zur Mitte des 16. Jahrhunderts: Akten zum internationalen Kongress in Berlin 21. bis 25. Mai 2003. (Berliner sprachwissenschaftliche Studien 6.) Toim Claudia Wich-Reif, Franz Simmler. Berlin: Weidler, lk 129–166.

Niehaus, Michael 2005. Protokollstile. Literarische Verwendungsweisen einer Textsorte. – Deutsche Vierteljahrsschrift für Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte, kd 79, lk 692–707. https://doi.org/10.1007/BF03374611

Niehaus, Michael; Schmidt-Hannisa, Hans-Walter 2005. Das Protokoll. Kulturelle Funktion einer Textsorte. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Paucker, Carl Julius Albert 1852. Der revidirten ehstländischen Ritter- und Landrechte erstes Buch oder die Gerichtsverfassung und das Gerichtsverfahren in Ehstland vor hundert Jahren. Ein Beitrag zur vaterländischen Rechtsgeschichte. Reval: Lindfors’ Erben.

Rau, Susanne 2019. Ratsprotokolle. – Enzyklopädie der Neuzeit Online. Toim Friedrich Jaeger, Georg Ekert, Ulrike Ludwig, Benjamine Steiner, Jörg Wesche. Stuttgart: J. B. Metzler. http://dx.doi.org/10.1163/2352-0248_edn_COM_333646

Reallexikon 1997 = Reallexikon der deutschen Literaturwissenschaft. Toim Klaus Weimar, Georg Braungart, Harald Fricke, Klaus Grubmüller, Jan-Dirk Müller, Friedrich Vollhardt. I kd. Berlin–Boston–New York: De Gruyter.

Zedler, Johann Heinrich 1741. Grosses vollständiges Universal-Lexicon aller Wissenschaften und Künste. 29. kd. Leipzig-Halle: [s. n.].

Tallinna ajalugu 2019 = Tallinna ajalugu II, 1561–1710. Koost Lea Kõiv, peatoim Tiina Kala, toim Toomas Tamla. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.

Volckmann, Adam 1621. NotariatKunst/ Das ist: Handbuch für die Notarien und andere Gerichts- und Schreiberey verwandte: In welchem unterschiedlicher nützlicher Bericht von den Amptspersonen eines Raths und Gerichtstuls … gehörig zubefinden. Leipzig: Grosse.

Westling, Gustav Oscar Friedrich 1900. Kirchengesetz und Kirchengesetzarbeiten in Ehstland zur Zeit der schwedischen Herrschaft. Eine kirchenhistorische Studie. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, kd 5, lk 39–68.

Wilpert, Gero von 2001. Sachwörterbuch der Literatur. Stuttgart: Kröner.

Keywords: Estonian poetry, tanka, classical form, extended themes, quasi-tanka.

The primary aim is to provide an overview of the evolution of the Estonian tanka genre, to delineate the requirements of its classical form and style, and to analyze its proliferation within Estonian literature. Tanka poems have been published since 1917, with their prevalence expanding notably in the 1960s and persisting to the present day. A total of 76 tankas writers have contributed 1296 tankas to the collection. In addition, there are 34 student authors featured in school almanacs. It is noteworthy that this poetic form has attracted a diverse range of authors, from amateurs to established writers. Over time, both the form and themes of tanka poetry have evolved, encompassing varied approaches to poem construction, from line arrangement to graphic design. At the same time, the subject matter has broadened from the human experience and the experience of nature to almost all aspects of human life, including social critique and expressions of sexuality. Prominent authors in this genre include Minni Nurme, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, and Mats Traat. The concise nature of tanka poetry has led writers to craft more condensed and precise compositions, often leveraging the compounding and wordplay inherent in the Estonian language. This genre allows authors to imbue their work with rich layers of meaning using minimal words. This results in a dense textual experience.

Heili Hani (b. 1964), MA, University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, doctoral student (Ülikooli 16, 51003 Tartu), heili@hansa.tartu.ee

PDF

Windows, entryways to infinity

Parallelisms in the works of Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu, and Jan Kaus

https://doi.org/10.54013/kk799a3

Keywords: lexicography, construction-based approach, constructicon, constructicography

A new field has emerged alongside constructional linguistic theories and electronic lexicography, known as constructicography (Lyngfelt 2018: 11). Its goal is to compile a constructicon, a resource that organizes and presents linguistic constructions much like dictionaries present words. This concept stems from the theoretical framework of Construction Grammar (see Fillmore 2006; Goldberg 2003; Hoffmann, Trousdale 2013). The main purpose of this study is to outline the necessary theoretical concepts, map out existing solutions, and identify the main challenges in creating different types of constructicons. This aims to inform decisions when beginning to create a potential Estonian language constructicon.

First, we discuss the main theoretical considerations and concepts essential for constructicon building. The basic assumption of this theory is that there is a continuum-like transition from grammar to lexicon, rather than a sharp boundary between these two basic linguistic phenomena. According to this view, linguistic units are constructions – pairings of form and meaning with a variable number of lexical components and various levels of schematicity.

We further examine the theoretical and methodological principles behind current constructiographic practices, using examples from eight initiatives across seven languages: English, German, Japanese, Russian, Hungarian, Swedish, and Brazilian Portuguese (Perek, Patten 2019; Ziem et al. 2019; Janda et al. 2020; Lyngfelt et al. 2018; Ohara 2018; Fillmore et al. 2012; Torrent et al. 2014; Sass 2023). Meta-analysis reveals that most constructicographic databases are linked to FrameNet resources created for respective languages. The target audiences for these resources vary from language experts to second language learners and language technology applications. The coverage of constructions ranges from 73 to approximately 13,000 entries. The constructicons include semi-schematic constructions, abstract valency patterns, argument structure constructions, and even idiomatic constructions located at the “lexical end” of the grammar–lexicon continuum. As constructions form networks characterized by inheritance relations, describing these relations is a crucial part of constructicon building.

Challenges discussed in the paper include defining a construction – whether narrowly or broadly; deciding if a constructicon should encompass general phrase structure constructions or be limited to idiosyncratic constructions; determining which constructions should be included in the resource and how to arrive at a nomenclature; handling constructions at different levels of abstraction; ensuring that the meta-language of descriptions is accessible to learners, native speakers, linguists, and NLP applications alike; and providing effective search functionalities in the dictionary/database for users.

Based on the analysis results, we highlight questions that need to be addressed if a constructicon is to be created as part of a relational lexicographical database for Estonian, specifically within the database of the EKI Combined Dictionary compiled within DWS Ekilex (Tavast et al. 2018).

 

Ene Vainik (b. 1964), PhD, Institute of the Estonian Language, Research Professor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ene.vainik@eki.ee

Geda Paulsen (b. 1973), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Uppsala university, Senior Lecturer / Associate Professor, geda.paulsen@eki.ee, geda.paulsen@moderna.uu.se

Jelena Kallas (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher-Project Manager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee

References

VEEBIVARAD

Berkeley FrameNet. https://framenet.icsi.berkeley.edu

Birmingham English Constructicon. https://englishconstructicon.bham.ac.uk

Constructicon for Swedish. https://www.gu.se/en/research/a-constructicon-for-swedish

EKI ühendsõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

FrameBank. http://framebank.ru

FrameNet Brasil. https://webtool.framenetbr.ufjf.br/index.php/webtool/report/cxn/main

FrameNet-Konstruktikon des Deutschen. https://gsw.phil.hhu.de

Hungarian Constructicon [kasutaja: eLex2023; salasõna: letssee]. https://ccn.nytud.hu

Japanese FrameNet. https://jfn.st.hc.keio.ac.jp

Russian Constructicon. https://constructicon.github.io/russian

 

KIRJANDUS

Bencini, Giulia M. L. 2013. Psycholinguistics. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 379–396. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0021

Boas, Hans C. (toim) 2022. Directions for Pedagogical Construction Grammar: Learning and Teaching (with) Constructions. (Applications of Cognitive Linguistics 49.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9783110746723

Booij, Geert 2010. Construction Morphology. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press.

Borin, Lars; Lyngfelt, Benjamin (ilmumas). Framenets and constructiCons. – The Cambridge Handbook of Construction Grammar. (Cambridge Handbooks in Language and Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage, and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan 2013. Usage-based theory and exemplar representations of constructions. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 49–69. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0004

Croft, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typological Perspective. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2013. Construction grammar and first language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 347–364. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0019

Diessel, Holger 2019. The Grammar Network: How Linguistic Structure Is Shaped by Language Use. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108671040

Ellis, Nick C. 2013. Construction grammar and second language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 365–378. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0020 

Endresen, Anna; Janda, Laura A. 2020. Taking construction grammar one step further: Families, clusters, and networks of evaluative constructions in Russian. – Frontiers in Psychology, nr 11, lk 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.574353

Fillmore, Charles J. 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Toim Emmon Bach, Robert T. Harms. New York: Holt, Rinehart, and Winston, lk 1–88.

Fillmore, Charles J. 1982. Frame semantics. – Linguistics in the Morning Calm: Selected Papers from SICOL-1981. Seoul: Hanshin Pub. Co.

Fillmore, Charles J. 2006. The articulation of lexicon and constructicon. – Plenaarettekanne 4. rahvusvahelisel konstruktsioonigrammatika konverentsil Tokyo ülikoolis 3. IX 2006.

Fillmore, Charles J.; Kay, Paul; O’Connor, Mary Catherine 1988. Regularity and idiomaticity in grammatical constructions: The case of let alone. – Language, kd 64, nr 3, lk 501–538. https://doi.org/10.2307/414531

Fillmore, Charles J.; Lee-Goldman, Russell R.; Rhodes, Russell 2012. The FrameNet constructicon. – Sign-Based Construction Grammar. Toim Hans C. Boas, Ivan A. Sag. Stanford: CSLI Publications, lk 309–372.

Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. (Cognitive Theory of Language and Culture.) Chicago: The University of Chicago Press.

Goldberg, Adele E. 2003. Constructions: A new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00080-9

Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work: The Nature of Generalization in Language. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199268511.001.0001

Goldberg, Adele E. 2013. Constructionist approaches. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 15–31. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0002

Goldberg, Adele E.; Jackendoff, Ray 2004. The English resultative as a family of constructions. – Language, kd 80, nr 3, lk 532–568. https://doi.org/10.1353/lan.2004.0129

Gras, Pedro; Elvira-García, Wendy 2021. The role of intonation in Construction Grammar: On prosodic constructions. – Journal of Pragmatics, nr 180, lk 232–247. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2021.05.010

Herbst, Thomas; Uhrig, Peter 2019. Towards a valency and argument structure constructicon of English: Turning the valency patternbank into a constructicon. – Lexicographica, nr 35, lk 87–104. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0006

Hoffmann, Thomas; Trousdale, Graeme (toim) 2013. The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) New York–Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.001.0001

Janda, Laura A.; Lyashevskaya, Olga; Nesset, Tore; Rakhilina, Ekaterina; Tyers, Francis M. 2018. A constructicon for Russian: Filling in the gaps. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 165–181. https://doi.org/10.1075/cal.22.06jan

Janda, Laura A.; Endresen, Anna; Zhukova, Valentina; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina 2020. How to build a constructicon in five years: The Russian example. – Belgian Journal of Linguistics, kd 34, nr 1, lk 161–173. https://doi.org/10.1075/bjl.00043.jan

Janda, Laura A.; Zhukova, Valentina; Endresen, Anna; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina; Lyashevskaya, Olga 2023. What happens if you try to build a constructicon for a whole language? – International FrameNet Workshop 2023: Cognitively Grounded Approaches to Applied Language Description (IFNW2023). Düsseldorf, August 7–11, 2023. https://www.globalframenet.org/ifnw-2023

Jurafsky, Daniel 1992. An On-line Computational Model of Human Sentence Interpretation: A Theory of the Representation and Use of Linguistic Knowledge. Doctoral dissertation. Berkeley: University of California. https://doi.org/10.21236/ADA604298

Kay, Paul; Fillmore, Charles J. 1999. Grammatical constructions and linguistic generalizations: The What’s X doing Y? construction. – Language, kd 75, nr 1, lk 1–33. https://doi.org/10.2307/417472

Kitsnik, Mare 2018. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lakoff, George 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What Categories Reveal about the Mind. Chicago: University of Chicago Press. https://doi.org/10.7208/chicago/9780226471013.001.0001

Langacker, Ronald W. 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Kd 1: Theoretical Pre­requisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele­portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lyngfelt, Benjamin 2018. Introduction: Constructicons and constructicography. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/cal.22.01lyn

Lyngfelt, Benjamin; Bäckström, Linnéa; Borin, Lars; Ehrlemark, Anna; Rydstedt, Rudolf 2018. Constructicography at work: Theory meets practice in the Swedish constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 41–106. https://doi.org/10.1075/cal.22.03lyn

Lyngfelt, Benjamin; Torrent, Tiago Timponi; da Silva Matos, Ely Edison; Bäckström, Linnéa 2022. Comparative concepts as a resource for multilingual constructicography. – Valency and Constructions: Perspectives on Combining Words. (Meijerbergs arkiv för svensk ordforskning 46.) Toim Kristian Blensenius. Göteborg: MASO, lk 101–130.

Ohara, Kyoko 2018. Relations between frames and constructions: A proposal from the Japanese FrameNet constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, K. Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 141–163. https://doi.org/10.1075/cal.22.05oha

Palusalu, Maria 2023. Naadimetsast paradiisiks ehk kuidas saada silmapaistvat ja vähe hoolt nõudvat aeda. Tallinn: Varrak.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5–12.

Penjam, Pille; Pajusalu, Renate 2006. Konstruktsioonigrammatika. – Teoreetiline keele­teadus Eestis II. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7.) Toim Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, lk 141–155.

Perek, Florent 2015. Argument Structure in Usage-Based Construction Grammar: Experimental and Corpus-Based Perspectives. (Constructional Approaches to Language 17.) Amsterdam: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/cal.17

Perek, Florent; Patten, Amanda L. 2019. Towards an English constructicon using patterns and frames. – International Journal of Corpus Linguistics, kd 24, nr 3, lk 354–384. https://doi.org/10.1075/ijcl.00016.per

Pilvik, Maarja-Liisa 2021. Action Nouns in a Constructional Network: A Corpus-based Investigation of the Productivity and Functions of the Deverbal Suffix –mine in Five Different Registers of Estonian. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 48.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pulvermüller, Friedemann; Cappelle, Bert; Shtyrov, Yury 2013. Brain basis of meaning, words, constructions, and grammar. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 397–416. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0022

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816–831.

Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11

Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika: eesti keele teonimede süntaks konstruktsiooni­põhises perspektiivis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Sahkai, Heete 2012. Konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 5–10.

Sass, Balint 2023. From a dictionary towards the Hungarian constructicon. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Proceedings of the eLex 2023 Conference, Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 534–544. https://elex.link/elex2023/wp-content/uploads/105.pdf

Saul, Kertu 2024. Eesti keele lausemallide automaatne tuvastamine liigutamisverbide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Schmid, Hans-Jörg 2020. The Dynamics of the Linguistic System: Usage, Conventionalization, and Entrenchment. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198814771.001.0001

Ziem, Alexander; Flick, Johanna; Sandkühler, Phillip 2019. The German constructicon project: Framework, methodology, resources. – Lexicographica, nr 35, lk 15–40. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0003

Ziem, Alexander; Böbel, Nina; Willich, Alexander 2023. What’s in the constructicon? Relating constructional forms and constructional meanings on the full range of the lexicon-grammar continuum. – 16th International Cognitive Linguistics Conference. Book of Abstracts. Düsseldorf: ICLC, lk 115. https://iclc16.github.io/abstracts/ICLC16_BoA.pdf

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, lk 749–761.

Tomasello, Michael 2006. Acquiring linguistic constructions. – Handbook of Child Psychology. Kd II: Cognition, Perception, and Language. Toim William Damon, Deanna Kuhn, Robert S. Siegler. New York: John Wiley & Sons, Inc., lk 255–298. https://doi.org/10.1002/9780470147658.chpsy0206

Torrent, Timponi Tiago; Meireles Lage, Ludmila; Sampaio, Thais Fernandes; da Silva Tavares, Tatiane; da Silva Matos, Ely Edison 2014. Revisiting border conflicts between FrameNet and Construction Grammar: Annotation policies for the Brazilian Portuguese constructicon. – Constructions and Frames, kd 6, nr 1, lk 34–51. https://doi.org/10.1075/cf.6.1.03tor

Östman, Jan-Ola; Fried, Mirjam 2004. Historical and intellectual background of Construction Grammar. – Construction Grammar in a Cross-Language Perspective. (Constructional Approaches to Language 2.) Toim M. Fried, J-O. Östman. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–10. https://doi.org/10.1075/cal.2.01ost

Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics

In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.

This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.

The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.

 

Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

HELIPLAADID

Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.

Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.

 

VEEBIVARAD

Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms

Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.

Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.

Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.

Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.

Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.

Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.

Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.

Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.

Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.

Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.

Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.

Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.

Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.

Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.

Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]

Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.

Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.

Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.

Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.

Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.

Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.

Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.

Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4

Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004

Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11

Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.

Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.

Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.

Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary ­Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. ­Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

 

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cam­bridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi ­Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keele­hooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifels­fälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keele­korraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt ­beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – ­Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keywords: grammaticalization, causative construction, verb laskma, literary language, Estonian

The article provides an overview of the meanings of the Estonian core verb laskma (‘to let’), explains the development and usage of its grammatical constructions, and describes the most common semantic types of the laskma-causative (LET-causative). Data for this study were collected from corpora of written Estonian texts from the 16th century to the present.

The first instance of the laskma-causative is impossible to ascertain due to the grammatical constructions of laskma already appearing in written texts in the 16th and 17th centuries (explained as forced grammaticalization). However, the process of grammaticalization can be elucidated through the relationships among the meanings of laskma and bridging constructions.

The lexical meanings of laskma were categorized into four groups: ‘to move a substance somewhere or in some direction’, ‘to not hinder’, ‘to act at full speed’, and ‘to discharge something from a firearm’. The verb laskma appears in a permissive causative construction (causer + laskma + causee + Vda-inf), expressing the meaning of ‘to allow’. Laskma + Vda-inf also signifies ‘to ask someone to do something’. The usage of laskma + Vda-inf ‘to allow’ is the most frequent among all laskma usages in each century, currently accounting for 45% of all instances of laskma. Additionally, laskma appears in a phasal construction that denotes an initial phase (causer + laskma + causee + Vma-inf). The evolution of the da– and ma-infinitive constructions is demonstrated through the bridging constructions (“to allow to move into some place or state” and “to allow” (with the objective case)).

The cases of the construction laskma + Vda-inf (‘to allow’ or ‘to ask someone to do something’) that explicitly express causer and causee were analyzed in terms of semantic roles. Among 24 different types, the three most frequent types are AGENT-PATIENT-PROCESS (28%), AGENT-PATIENT-ACTION (21%) and AGENT-PATIENT-STATE (12%).

Kairit Tomson (b. 1986), MA, University of Tartu, Estonian and Finno-Ugric Linguistics, PhD Student (Jakobi 2, 51005 Tartu), kairit.tomson@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti kirjakeele korpus. https://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss/

etTenTen13 = Internetist alla laetud eestikeelsete veebilehtede korpus Keeleveebis. http://www.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/

etTenTen21 = Estonian Web corpus 2021. https://www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus

Sketch Engine. https://www.sketchengine.eu/

Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://vakk.ut.ee/

 

KIRJANDUS

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Kd II: ­Satzlehre. Reval: Kluge und Ström.

Comrie, Bernard 1989. Language Universals and Linguistic Typology. Oxford: Blackwell ­Publishers.

Diedrichsen, Elke 2015. Degrees of causativity in German lassen causative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, E. Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 53–105. https://doi.org/10.1075/slcs.167.02die

Dixon, Robert M. W. 2000. A typology of causatives: Form, syntax and meaning. – Changing Valency: Case Studies in Transitivity. Toim R. M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald. Cambridge: Cambridge University Press, lk 29–83. https://doi.org/10.1017/CBO9780511627750.003

EES = Eesti etümoloogia sõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Toim I. Metsmägi, Meeli ­Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, 2012.

Erelt, Mati; Metslang, Helle 2004. Grammar and pragmatics: Changes in the paradigm of the Estonian imperative. – Linguistica Uralica, kd XL, nr 3, lk 161–178. https://doi.org/10.3176/lu.2004.3.01

Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim) 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Heine, Bernd 2002. On the role of context in grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization. (Typological Studies in Language 49.) Toim Ilse Wischer, Gabriele Diewald. Amsterdam: John Benjamins, lk 83–101. https://doi.org/10.1075/tsl.49.08hei

Heine, Bernd 2018. Are there two different ways of approaching grammaticalization? – New Trends in Grammaticalization and Language Change. (Studies in Language Companion Series 202.) Toim Sylvie Hancil, Tine Breban, José Vicente Lozano. Amsterdam: John Benjamins, lk 23–54.

Heine, Bernd; Claudi, Ulrike; Hünnemeyer, Friederike 1991. Grammaticalization: A Conceptual Framework. Chicago–London: The University of Chicago Press.

Heine, Bernd; Kuteva, Tania 2005. Language Contact and Grammatical Change. (Cam­bridge Approaches to Language Contact.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511614132

Hopper, Paul J.; Traugott, Elizabeth Closs 2003. Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139165525

Häkkinen, Kaisa 2005. Nykysuomen etymologinen sanakirja. 3. tr. Juva: WSOY.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli ­Kirjastus, lk 77–122.

Klettenberg, Reet 2007a. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/2930

Klettenberg, Reet 2007b. Permissiivkonstruktsioonidest 17. ja 18. sajandi eesti kirja­keeles. – Grammatika és kontextus: új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. Kielioppi ja konteksti: uusia näkökulmia uralilaisten kielten tutkimukseen. Grammatika ja kontekst: uued vaatenurgad uurali keelte uurimises. Grammar and Context: New Approaches to the Uralic Languages. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor tanszék. Budapest, 2004. április 4–7. (Urálisztikai tanulmányok 17.) Toim Csepregi Márta, Virpi Masonen. Budapest, lk 133−145.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. tr. Toim Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.

Kuteva, Tania; Heine, Bernd; Hong, Bo; Long, Haiping; Narrog, Heiko; Rhee, Seongha 2019. World Lexicon of Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316479704

Langacker, Ronald W. 1991. Foundations of Cognitive Grammar. Kd II: Descriptive Application. Stanford: Stanford University Press.

Lindström, Liina; Taremaa, Piia 2013. Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. – ESUKA–JEFUL, kd 4, nr 1, lk 35–52. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.03

Metslang, Helle 2000. Reflections on the development of a particle in Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14.) Toim Mati Erelt. Tartu, lk 59–86.

Metslang, Helle 2001. Eesti las – imperatiivivormist partikliks. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. 7.–13. 8. 2000, Tartu. Pars V, Dissertationes sectionum: ­Linguistica II. Toim Tõnu Seilenthal. Tartu, lk 372–377.

Narrog, Heiko; Heine, Bernd 2011. Introduction. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. (Oxford Handbooks.) Toim H. Narrog, B. Heine. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0001

Nau, Nicole 1995. Möglichkeiten und Mechanismen kontaktbewegten Sprachwandels unter besonderer Berücksichtung des Finnischen. (Edition Linguistik 8.) München: Lincom Europa.

Pakerys, Jurgis 2017. Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions. – ESUKA–JEFUL, kd 8, nr 1, lk 179–195. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saukkonen, Pauli 1965. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa. Kd I: Johdanto. Adverbiaali infinitiivi. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 137.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd II: L–P. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.

Talmy, Leonard 2003. Toward a Cognitive Semantics. Kd I: Concept Structuring Systems. 2. tr. (Language, Speech, and Communication.) Cambridge–London: The MIT Press.

Tamm, Anne 2012. Let me introduce the Estonian analytical causatives: The permissive and factitive laskma ‘let, make, have, allow, permit’. – Analytical Causatives: From ‘give’ and ‘come’ to ‘let’ and ‘make’. (Lincom Studies in Language Typology 24.) Toim Jaakko Leino, Ruprecht von Waldenfels. München: Lincom Europa, lk 247–289.

Tomson, Kairit 2018. Panema-verb ja selle grammatilised kasutused. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 199–216. https://doi.org/10.54013/kk724a2

Tomson, Kairit 2020. Ajama-verbi polüseemia ja ajama-põhjustamiskonstruktsioon eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 502–523. https://doi.org/10.54013/kk751a3

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Van Valin, Robert D. Jr.; LaPolla, Randy John 1997. Syntax: Structure, Meaning and Function. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139166799

Vendler, Zeno 1957. Verbs and times. – The Philosophical Review, kd 66, nr 2, lk 143–160. https://doi.org/10.2307/2182371

Waldenfels, Ruprecht von 2015. Grammaticalization of ’give’ in Slavic between drift and contact: Causative, modal, imperative, existential, optative and volative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, Elke Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 107–127. https://doi.org/10.1075/slcs.167.03wal

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. ­St.-Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1923. Eesti-saksa sõnaraamat. Kolmas, muutmata trükk teisest, dr. Jakob Hurt’i poolt redigeeritud väljaandest. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi ­Kirjastus.

Keywords: poetics, free verse, runic verse, primal poetry, baroque poetry, poetry revival

The article explores the free-verse poetics of Artur Alliksaar (1923–1966), Estonia’s foremost poet of language. Alliksaar faced poverty and repression under the Soviet regime, making it challenging to publish his work. A small selection of his poems were published as a book only posthumously. Nonetheless, Alliksaar’s influence on the poetry revival of the 1960s and the emerging generation of poets was profound. Estonian poetry and the language itself have been forever altered by his volcanic inspiration.

In the late 1950s, Estonia witnessed a fierce debate over free verse: while the official stance favoured conservative metrical forms, the younger generation championed formal and substantive freedom. Alliksaar initially wrote in elegant metrical forms like sonnets and rhymed quatrains, but by 1960, he too embraced free verse. The article suggests that he drew inspiration from Walt Whitman’s prose-like long lines, which he meticulously instrumented and enriched with figurative devices, resulting in an unprecedented, baroque orchestration.

Alliksaar held deep reverence for the poetics of Estonian runic verse and consistently employed alliteration and open parallelism in his compelling associative compositions. His impressive arsenal includes all manners of figurative devices drawn from folklore and baroque rhetoric: sound devices, tropes, and figures – often used hyperbolically and comically. Unprecedented in Estonian poetry is the flood of linguistic wizardry: diverse repetitions, extended metaphors and metalepses, cata­chrestic contrasts and systematic antitheses, paradoxical puns, echoes and chiasms, refined vocabulary and ad hoc neologisms, rhetorical syntax, and graphic articulation. It could be argued that Alliksaar’s volcanic alliterative innovation finds its archetype in the free-verse-like primal structure of proto-accentual chants and lamentations that preceded quantitative runic verse.

Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 245, m 8:6. Artur Alliksaare kolm kirja Friedebert Tuglasele 15. I 1957 – 28. V 1960.

f 316, m 1:16. Artur Alliksaare kiri Friedebert Tuglasele, dat-ta.

f 316, m 2:5. Eesti Raamatu kirjad Artur Alliksaarele 2. II 1965 – 29. IV 1966.

f 316, m 3:15. Friedebert Tuglase üks kiri Artur Alliksaarele 22. VI 1960.

 

VEEBIVARAD

Härm, Viiu. Artur Alliksaar, „Õhtute kollane tolm”. – https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-05/alliksaar100_2p_ViiuHarm.mp4

Nublu. Mina ka. – https://www.youtube.com/watch?v=MGF3kdAIRtQ

Toe Tag. Legendaarne. – https://www.youtube.com/watch?v=klsqFRvXFFs

 

KIRJANDUS

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Koost Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa.

Artur Alliksaar mälestustes. Koost Henn-Kaarel Hellat, toim Kristina Schmidt. Tartu: Ilmamaa, 2007.

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. II kd, 2. vihk. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.

Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.

Heidegger, Martin 1999. Keel. Tlk Vilja Kiisler. – Akadeemia, nr 4, lk 711–729.

Hennoste, Tiit 2023. Vabastaja Alliksaar. – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatu­kogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 17.

Jakobson, Roman 2012 [1960]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.

Kirs, Tanar 2015. Juhan Liivi käsitus luulekunstist. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 67−83. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12453

Korhonen, Mikko 1994. The early history of the Kalevala metre. – Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. (Studia Fennica. Folkloristica 2.) Toim Anna-Leena ­Siikala, Sinikka Vakimo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 75–87.

Lajal, Lisanna 2023. Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs. Baka­laureusetöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/items/a90bba81-d3ed-4141-8663-69804ae7f72a

Laugaste, Eduard 1975. Eesti regivärsi struktuur, stiil ja kompositsioon. – E. Laugaste, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, lk 160–200.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Juri 1991. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–­kirjandus–kultuur. Tallinn: Olion, lk 65–74.

Lotman, Rebekka; Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2023. Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–986. https://doi.org/10.54013/kk790a2

Merilai, Arne 2015. Tammsaare aga-ometi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–315. https://doi.org/10.54013/kk690a1

Merilai, Arne 2022. Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 34–51. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19029

Merilai, Arne 2024. Tapeedile kirjutatud. – Sirp 22. III, lk 30.

Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.

Pilv, Aare 2022. „Ja mu sõnadest saab lalin”. – Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80. Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli muuseumis. 20. ja 21. jaanuaril 2022. Teesid. Koost Mart Velsker, Marin Laak, toim M. Laak. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, lk 18.

Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Monograafia. 2. tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rummo, Paul-Eerik 1985. Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957–1984. Tallinn: Eesti Raamat.

Rummo, Paul-Eerik 2023. „Oo!” – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 9.

Runnel, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.

Rüütel, Ingrid 1998. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni. – Mäetagused, nr 8, lk 80–95. https://doi.org/10.7592/MT1998.08.ing

Väike katekismus: 10 käsku. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. https://eelk.ee/katekismus/10-kasku

Keywords: women’s religiosity, gendered practices, gender contract, culture of exceptions, women priests in Russian Old Belief

This article explores ways in which women navigate their agency within the conser­vative religious context of Russian Old Belief. Specifically, it examines four closely situ­ated congregations in Kasepää, Suur-Kolkja, Varnja (Pomortsy), and Väike-Kolkja (Fedoseevtsy) in Peipsimaa, based on fieldwork conducted between 2020 and 2021.

In the Old Belief tradition, women are barred from leadership roles or preaching; however, they often assume duties traditionally reserved for men. Furthermore, Old Believer communities in Estonia, which tend to have a higher proportion of women than men, rely heavily on women to uphold religious practices. Women’s agency within Old Believer communities does not primarily involve gaining more religious knowledge or higher status.

The demographic composition of a religious community is shaped by external economic, political, and social factors. Women, who often lead congregations due to their familiarity with religious tradition and service capabilities, face additional challenges in navigating their religious practices, such as restrictions on reading the Gospel at services or baptizing children.

Importantly, the Old Believers’ “culture of exceptions” does not entail flouting essential religious rules; rather, it seeks solutions that are consistent with ritual semantics and acceptable within their religious framework.

Danila Rygovskiy (b. 1988), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Researcher (Ülikooli 16, 51003 Tartu); Head of Collections, TYPA Printing and Paper Art Centre (Kastani 48f, 50410, Tartu), danila.rygovskiy@ut.ee

References

VESTLUSKAASLASED

Suur-Kolkja 2021, naine, snd 1949

Väike-Kolkja 2021, mees, snd 1979, nastavnik

Väike-Kolkja 2021, naine, snd 1957

Varnja 2021, naine, 70-ndates eluaastates nastavnitsa

 

KIRJANDUS

Agejeva 2008 = Елена Агеева, Книжность старообрядческого Причудья. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 251–267.

Almazov 1894 = Александр Алмазов, Тайная исповедь в православной восточной церкви. Опыт внешней истории. Т. 2. Специальные уставы, отдельные молитвословия и церковно-гражданские постановления, относящиеся к исповеди. Одесса: Типо-литография Штаба Одесского Военного Округа.

Andrejev 1870 = Василий Андреев, Раскол и его значение в народной русской истории. Исторический очерк. Петербург: Типография М. Хана.

Antropov 2022 = Николай Антропов, Собиратели русского фольклора и их дневники: архив Эстонского литературного музея. – Sator: Studies in Folk Belief, Mythology and Customs, nr 23, lk 144–172. https://doi.org/10.7592/Sator.2022.23.05

Beljakova 2011 = Елена Белякова, Женщина в старообрядчестве. – Е. Белякова, Надеж­да Белякова, Елена Емченко, Женщина в православии: церковное право и российская практика. Москва: Кучково поле, с. 135–173.

Beloussov 1976 = Фольклор русского населения Прибалтики. Сост. Александр Белоусов. Москва: Наука.

Beloussov 1979 = Александр Белоусов, Из заметок о старообрядческой культуре: „Великое понятие нужды”. – Вторичные моделирующие системы: сборник статей. Отв. ред. Юрий Лотман. Тарту: Тартуский государственный университет, с. 68–73.

Beloussov 1980 = Александр Белоусов, Литературное наследие Древней Руси в народной словесности русских старожилов Прибалтики. Диссертация кандидата филологических наук. Тарту: Тартуский государственный университет.

Dowling 2006 = Констанс Доулинг, Повседневная жизнь женщин в старообрядческих селах Алтая на пороге перемен. – Женщина в старообрядчестве: материалы между­народной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 91–96.

Dronova 2006 = Татьяна Дронова, Действующие староверческие общины в Рес­публике Коми (последняя четверть XX–XXI вв.). – Староверие на Северо-Востоке европейской части России. Сборник статей. Ред. Т. Дронова. Сыктывкар: Коми научный центр Уральского отделения РАН, с. 9–21.

Fishman 2003 = Ольга Фишман, Жизнь по вере: тихвинские карелы-старообрядцы. Москва: Индрик.

Hirdman, Yvonne 1991. The gender system. – Moving On: New Perspectives on the Women’s Movement. Toim Tayo Andreasen, Y. Hirdman. Aarhus: Aarhus University Press, lk 187–207.

Hristoforova 2013 = Ольга Христофорова, „Худенька рубашка, да и то переменка”: жены и „подруги” в жизни верхокамских мужчин в XX в. – Визуальное и вербальное в народной культуре. Тезисы и материалы международной школы-конференции. Сост. Александра Архипова, Сергей Неклюдов, Дмитрий Николаев. Москва: Российский государственный гуманитарный университет, с. 322–323.

Jassevitš-Borodajevskaja 1912 = Варвара Ясевич-Бородаевская, Борьба за веру: Исто­рико-бытовые очерки и обзор законодательства по старообрядчеству и сектантству в его последовательном развитии с приложением статей закона и высочайших указов. Санкт-Петербург: Государственная типография.

Kerov 2011 = Валерий Керов, „В старообрядчестве женщина получила преимущества”: гендерный статус женщины в староверии и его факторы. – Частное и общественное: гендерный аспект. Материалы Четвертой международной научной конференции Российской ассоциации исследователей женской истории и Института этнологии и антропологии им. Н. Н. Миклухо-Маклая РАН, 20–22 октября 2011 года, Ярославль. Вып. 1. Отв. ред. Наталья Пушкарева. Москва: Институт этнологии и антропологии РАН, с. 168–173.

Kudrjavtsev 2009 = Юрий Кудрявцев, Актуальные вопросы диалектной этимологии (на материале говоров староверов Причудья). – Активные процессы в русском языке диаспоры и метрополии. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика XII.) Ред. Ю. Кудрявцев, Ирина Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 103–115.

Kuvaitseva 2017 = Марина Кувайцева, Белая Лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Külmoja 2007 = Ирина Кюльмоя, „Нету такого сплочения и мира, как раньше люди жили”. Об особенностях говора жительницы деревни Малые Кольки (рассказ староверки). – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. II. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика X.) Отв. ред. И. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 227–272.

Külmoja 2012 = Ирина Кюльмоя, „Хорошо я жизнь прожил очень, спасибо Богу”. (Об особенностях говора одного жителя острова Пийриссаар.) – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. III. (Acta Slavica Estonica I. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика ХV.) Отв. ред. И. П. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 241−267.

Leskov 1996 = Николай Лесков, Полное собрание сочинении в тридцати томах. Т. 3. Сочинения 1862–1864. Москва: Терра.

Litvina 2021 = Наталья Литвина, Женщины без мужчин: судьбы старообрядок Верхокамья в середине ХХ века, христианство и компромисс. – Studia Religiosa Rossica: Russian Journal of Religion, № 2, с. 82–93. https://doi.org/10.28995/2658-4158-2021-2-82-93

Mahmood, Saba 2012. Politics of Piety: The Islamic Revival and the Feminist Subject. Princeton–Oxford: Princeton University Press.

Mekšs, Èduard 1997. И. Н. Заволоко – подвижник старообрядчества в Латвии. – Revue des études slaves, kd 69, nr 1–2, lk 89–99.

Morozova, Nadežda 2015. Eesti vanausuliste kirjalik pärand. Tlk Marju Kõivupuu, Kristi Saarso, Igor Tõnurist. Tartu: TAOS.

Morozova, Novikov 2007 = Надежда Морозова, Юрий Новиков, Чудное Причудье. Фольклор староверов Эстонии. Тарту: общество культуры и развития староверов Эстонии, Huma.

Murnikova 1960 = Татьяна Мурникова, Русские говоры в Эстонии. – Ученые записки Латвийского государственного университета им. Петра Стучки, Т. 36, вып. 6, с. 44–52.

Nemtšenko jt 1963 = Василий Немченко, Александра Синица, Татьяна Мурникова, Материалы для словаря русских старожильческих говоров Прибалтики. Рига: Латвийский государственный университет.

Olson, Laura J.; Adonyeva, Svetlana 2012. The Worlds of Russian Village Women: Tradition, Transgression, Compromise. Madison: University of Wisconsin Press.

Paaver, Mari-Liis 2020. Ikoonimaalija Rajalt – Pimen Sofronov. Иконописец из Рая: Пимен Софронов. Vilnius: Petro ofsetas.

Paert, Irina 2003. Old Believers, Religious Dissent and Gender in Russia, 1760–1850. Manchester–New York: Manchester University Press.

Palikova 2008 = Оксана Паликова, Словарь говора староверов Эстонии. Книга для учащихся. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Pateman, Carole 1997. The Sexual Contract. Cambridge–Oxford: Polity Press.

Patton, Laurie L. 2012. The enjoyment of cows: Self-consciousness and ritual action in the early Indian Gṛhya Sūtras. – History of Religions, kd 51, nr 4, lk 364–381. https://doi.org/10.1086/664723

Plaat, Jaanus 2005. The identity and demographic situation of Russian Old Believers in Estonia. (With regard to the period of the 18th to the early 21st century.) – The Russian Speaking Minorities in Estonia and Latvia. (Pro Ethnologia 19.) Toim Terje Anepaio, Olaf Mertelsmann, J. Plaat. Tartu: Estonian National Museum, lk 7–31.

Podmazov 1998 = Арнольд Подмазов, Ранняя Федосеевщина в Прибалтике и её судьбы. – Старообрядчество: история, культура, современность. Ред. Ольга Ершова. Москва, с. 117–119.

Pokrovski 2008 = Николай Покровский, Чин исповедания сибирских бегунов-странников XX в. – Общественное сознание и литература России: источники и исследования. (Археография и источниковедение Сибири 27.) Ред. Н. Покровский, Елена Ромодановская, Любовь Титова. Новосибирск: Издательство Сибирского отделения Российской академии наук, с. 233–283.

Ponomarjova 1998 = Галина Пономарева, История изучения Причудья. – Радуга, № 2, с. 80–82.

Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik. Староверы Эстонии: краткий исторический справочник. The Old Believers of Estonia: A Brief Historical Survey. Tartu–Tallinn: Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Huma.

Pozdejeva 2020 = Ирина Поздеева, Триста лет и тридцать три года. Результаты комплексного археографического исследования Верхокамья. К 400-летию со дня рождения протопопа Аввакума. – Старообрядчество в истории и культуре России: проблемы изучения. Отв. ред. Виктор Захаров. Москва: Институт Российской истории РАН, с. 273–299.

Prommik, Anne 2015. Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel. – Sirp 30. I, lk 10–11.

Rich, Adrienne 1989. Blood, Bread, and Poetry: Selected Prose, 1979–1985. New York: ­Norton.

Rihter 1976 = Елизавета Рихтер, Русское население западного Причудья. Очерки истории, материальной и духовной культуры. Таллин: Валгус.

Rogers, Douglas 2009. The Old Faith and the Russian Land: A Historical Ethnography of Ethics in the Urals. Ithaca–London: Cornell University Press.

Rovnova, Külmoja 2008 = Ольга Ровнова, Ирина Кюльмоя, Говоры староверов в современной Эстонии. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 280–299.

Smiljanskaja 2013 = Елена Смилянская, Женское служение в старообрядческой общине конца XX века (из наблюдений полевого археографа). – Женщина в религиозной общине: Запад-Восток. (Одиссей. Человек в истории 24.) Сост. Юлия Арнаутова. Москва: Наука, с. 90–114.

Smirnov 1893 = Петр Смирнов, История русского раскола старообрядства. Рязань: Типография В. О. Тарасова.

Smirnov 1902 = Петр Смирнов, Значение женщины в истории русского старообряд­ческого раскола. – Христианское чтение, № 3, с. 326–350.

Žuravel 2006 = Ольга Журавель, Женские образы в современной агиографии староверов-часовенных (на материале Урало-Сибирского патерика). – Женщина в старо­обрядчестве: материалы международной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 138–144.

Tikász 2011 = Чеперке Оршойа Тикас, Женщина в беспоповском старообрядчестве в России в 1850–1905 гг по материалам Санкт-Петербургской, Новгородской, Вологодской и Олонецкой губерний. Saarbrücken: LAP Lambert Academic Publishing.

Varadinov 1863 = Николай Варадинов, История Министерства внутренних дел. Восьмая дополнительная книга. История распоряжений по расколу. Санкт-Петербург: Типография Второго Отделения Собственной Е. И. В. Канцелярии.

Vlassov s.a. = М. Власов, Почему нет святого причащения у старообрядцев-безпоповцев. Рига: Певческое старообрядческое общество Латвии.

Vorontsova 2018 = Елена Воронцова, «Женское пение – змеиное шипение»: к вопросу о месте женщины в современных беспоповских общинах. – Религиоведческие исследования, т. 17, № 1, с. 91–109. https://doi.org/10.23761/rrs2018-17.91-109

Vurgaft, Ušakov 1996 = Сергей Вургафт, Илья Ушаков, Старообрядчество. Лица, предметы, события и символы. Опыт энциклопедического словаря. Москва: Церковь.

Keywords: sociolinguistics, intergenerational transmission, language shift, language attitudes, South Estonian, Võro, Seto

This article approaches the endangerment status of Võro and Seto from two main aspects: intergenerational language transmission and language teaching in schools. Despite the revitalisation efforts for Võro and Seto beginning 35 years ago, their overall situation has not seen significant improvement. Currently, there are very few children growing up in a Võro/Seto speaking home.

In our survey, we focused on the mechanisms of intergenerational language transmission. This included identifying from whom different generations acquired their Võro/Seto proficiency and how many have passed the language on to their ­children. We also investigated experiences and attitudes towards learning the Võro/Seto language in schools. A total of 660 individuals with Võro/Seto roots responded to the survey.

The results indicate a steady language shift from Võro/Seto to Estonian since the 1960s. Võro and Seto have been relegated to the status of “granny languages”, with inconsistent usage resulting in partial acquisition and insufficient transmission to the next generation. Consequently, the role of kindergartens and schools in language learning is becoming increasingly important. However, current efforts have not been adequate to ensure sufficient proficiency among learners.

Commentary on the survey revealed that the Võro/Seto language shift is mainly driven by a widespread negative attitude towards local languages, favouring the use of Standard Estonian. The shift to Estonian is for the most part a voluntary process, motivated by the speakers’ perceived inferiority (stemming from low prestige and limited domains of use for Võro/Seto) and a wish to provide a better future for their children. Reversing this process without state support is very difficult. Nonetheless, the majority of respondents expressed a need to protect the Võro/Seto language and supported its teaching in schools.

 

Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee

Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee

Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language; Võru Institute, Researcher (Jakobi 2, 51005 Tartu), helen.plado@ut.ee

Triin Todesk (b. 1988), PhD, University of Tartu, Research Fellow in South Estonian Varieties (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee

References

VEEBIVARAD

ELP = Endangered Language Project. https://www.endangeredlanguages.com/

Perepis 2010 = Итоги всероссийской переписи населения 2010. Т. 4. Национальный состав и владение языками, гражданство. https://rosstat.gov.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/vol4pdf-m.html

Perepis 2020 = Итоги всероссийской переписи населения 2020. Т. 5. Национальный состав и владение языками. https://rosstat.gov.ru/vpn/2020/Tom5_Nacionalnyj_sostav_i_vladenie_yazykami

 

KIRJANDUS

I Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst. https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf

Allas, Tiia 2022. Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/89384

Allikas, Õ. 1969. Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa. – Koit 24. IV, lk 3.

Belew, Anna; Simpson, Sean 2018. The status of the world’s endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 20–47. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.4

Brown, Kara D. 2005. Võro keele ja kultuuri tund kooli ja õpetajate elus. – Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja -keeled. (Võro Instituudi toimõndusõq 17.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 56–66.

Campbell, Lyle; Rehg, Kenneth L. 2018. Introduction: Endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim K. L. Rehg, L. Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 1–18. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.3

Cohen, Jacob 1988. Statistical Power Analysis for the Behavioral Sciences. 2. tr. New York–London: Lawrence Erlbaum Associates.

Ederberg, Friedrich 1913. Rikutud Eesti keelest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 466–471.

Eesti keele arengukava 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf

Ehala, Martin 2006. Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. – Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. (Võro Instituudi toimõndusõq 18.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 11–26.

Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte ­seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.

Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–489.

EKN 2022 = Eesti keelenõukogu koosoleku otsusprotokoll (15.11.2022). https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eesti%20Keelenõukogu%20koosoleku%20otsusprotokoll%20%2815.11.2022%29.pdf

Fishman, Joshua A. 1991. Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters.

Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Iva, Sulev 2023. Võru keelest võrokeste kongressi taustal. – Sirp 2. VI, lk 18.

Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2014. Seto singing tradition in Siberia: Songs and ‘non-songs’. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 58, lk 149–186. https://doi.org/10.7592/FEJF2014.58.kalkun_oras

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica. Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168.

Kasik, Reet 2022. Keelekorraldus Nõukogude Eestis. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1093–1103. https://doi.org/10.54013/kk780a2

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.

Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001

Kook, Urmet 2023. Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse ema­keelena. – ERR. https://www.err.ee/1608986750

Koreinik, Kadri 2011. The Võru language in Estonia: An Overview of a Language in Context. (Working Papers in European Language Diversity 4.) Mainz–Helsinki–Wien–Tartu–Mariehamn–Oulu–Maribor: ELDIA. https://phaidra.univie.ac.at/download/o:102999

Koreinik, Kadri 2015a. Võru keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Koreinik, Kadri 2015b. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Krauss, Michael 1992. The world’s languages in crisis. – Language, kd 68, nr 1, lk 4–10. https://doi.org/10.1353/lan.1992.0075

Krauss, Michael 2007. Classification and terminology for degrees of language endangerment. – Language Diversity Endangered. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 181.) Toim Matthias Brenzinger. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1–8. https://doi.org/10.1515/9783110197129.1

Kuuba, Rainer 2023. Midä näütäse 2011. ja 2021. a rahva ülelugõmisõ võrokõisi rändäise kotsilõ. – Ettekanne. Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq. Võro, Võro Instituut 27.–28. rehekuu 2023. https://www.youtube.com/watch?v=pdWUU-XxcHE&ab_channel=V%C3%B5roInstituut

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus.

Lee, Nala H.; Van Way, John R. 2018. Assessing degrees of language endangerment. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 47–65. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.5

Lewis, Paul M.; Simons, Gary F. 2010. Assessing endangerment: Expanding Fishman’s GIDS. – Revue Romaine de Linguistique, kd 55, nr 2, lk 103–120.

Lindström, Liina; Risberg, Lydia; Plado, Helen 2023. Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning. – ESUKA–JEFUL, kd 14, nr 1, lk 7–48. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01

Lindström Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Todesk, Triin 2024. Võro ja seto keele­vahetuse küsitluse andmed. Open Science Framework. https://osf.io/qn9c8/

Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/541

Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. (Loodus, aeg, inimene.) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Manakov jt 2011 = Андрей Манаков, Наталья Теренина, Юлия Колпакова, Сергей Евдокимов, Карина Потапова, Oтчёт по итогам социально-демографического исследования сету печорского района летом 2011 года. Псков. http://ematf.pskgu.ru/projects/pgu/storage/SETU/text/setomaa_otchet%202012.pdf

Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 203–209.

Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt, Meeli ­Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu, lk 167–183.

Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (Võro Instituudi toimõndusõq 8.) Toim K. Koreinik, J. Rahman. Võro: Võro Instituut, lk 13–37.

Plado, Helen 2022. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1092. https://doi.org/10.54013/kk780a1

Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Põlisrahvana määratlemisest. XII Seto Kongress. Otsus. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/skvk/XIISeto-Kongressi-otsus7_polisrahvana-maaratlemisest.pdf

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

REL 2021 = 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldus. Eesti Statistika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-11/Loenduse%20valikuuringu%20metoodika%20raport.pdf

Riigi Statistika Keskbüroo 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Résultats du recensement de 1922 pour toute la République. Vihk I: Rahva demograafiline koosseis ja korteri­olud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.

Saar, Hipp 2022. „Kas ahju taha või prügimäele?” Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 142–148.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, kd 81, nr 2, lk 119–136.

Seto keele arõnguplaan. Seto Instituut, 2022. https://www.setoinstituut.ee/seto-keele-aronguplaan/

Skutnabb-Kangas, Tove 1996. Language and self-determination. – Self-Determination. Toim Donald Clark, Robert Williamson. London: Palgrave Macmillan, lk 124–140. https://doi.org/10.1007/978-1-349-24918-3_7

Thomason, Sarah G. 2015. Endangered Languages: An Introduction. Cambridge: Cam­bridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139033817

UNESCO 2003 = Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages, Language Vitality and Endangerment. Document adopted by the International Expert Meeting on UNESCO Programme Safeguarding of Endangered Languages. Paris, 10–12 March 2003. CLT/CEI/DCE/ELP/PI/2003/1. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000183699

Van Rooy, Raf 2020. Language or Dialect? The History of a Conceptual Pair. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198845713.001.0001

Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, lk 349−369.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Criteria for classifying dialects of Baltic Finnish languages. – Dialec­tologia Uralica: Materialien des ersten Internationalen Symposions zur Dialektologie der uralischen Sprachen, 4.–7. September 1984 in Hamburg. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Toim Wolfgang Veenker. Wiesbaden: Harrassowitz, lk 89–96.

Wichmann, Søren 2020. How to distinguish languages and dialects. – Computational Linguistics, kd 45, nr 4, lk 823–831. https://doi.org/10.1162/coli_a_00366

Keywords: narrative, early modern literature, Baltic German culture, Caspar Meyer

To date, there has been hardly any scholarly consideration of minutes (Protokoll) and reports (Bericht) as narrative texts with poetic potential, especially in 17th-century literature. In preparation for an edition of the minutes, this article is dedicated to an initial analysis of the minutes written by Caspar Meyer, secretary of the corporation of Estonian nobility (Estländische Ritterschaft) from 1634 to 1653. The analysis comprises several aspects: a preliminary look at definitions is followed by a discussion of the emergence of minutes as a combination of different text forms (e.g., records of meetings, travel reports, court verdicts, letters) in the presumably immediate draft transcript and the subsequent carefully crafted fair copy. It then outlines the narrative means and structures used to construct the lifeworld of the corporation of Estonian nobility in the protocol as a factual narrative. Particular attention is paid to the author of the protocol and his representation in the narrative. The strict requirements of brevity, neutrality, and reliability in representing reality severely limited the author’s options, but allow an illuminating insight into the means of constructing self-narratives, as the author is also a protagonist in the Baltic lifeworld (baltische Lebenswelt) of his time.

 

Martin Antonius Klöker (b. 1966), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the ­Estonian Academy of Sciences, Research Professor (Kohtu 6, 10130 Tallinn), mkloeker@uni-osnabrueck.de

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.854 Eestimaa rüütelkonna fond

EAA.854.2.641 – protokollid 1634–1644

EAA.854.2.642 – protokollid 1647–1651

EAA.854.2.643 – protokollid 1652–1653

EAA.854.2.644 – protokollid 1645–1653

EAA.854.2.793 – protokolli mustand 9. oktoobrist 1647

EAA.858 Eesti kõrgema maakohtu fond

EAA.858.1.224 – protokollid 1634–1642

 

VEEBIVARAD

Back, Jessica 2021. Stadtbücher als Medien administrativer Schriftlichkeit im Spätmittel­alter. 22.09.2020–23.09.2020, Halle (Saale). – H-Soz-Kult 22. I. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/fdkn-127422

ILS = Index Librorum Civitatum. https://www.stadtbuecher.de/

Rummel, Ulrich 2019. Ankündigung: „Protokoll-Editionen. Probleme und Lösungen”. Vor­tragsreihe des IZED, Wuppertal (07.05.–21.05.2019). – H-Germanistik 5. II. https://networks.h-net.org/node/79435/discussions/4082033/ank-vortragsreihe-des-ized-wuppertal-protokoll-editionen-probleme

Schuler, Vera 2017. Tagungsbericht: „Zu Protokoll. Theoriegeschichte und Ideenpolitik einer übersehenen Gattung”. 27.04.2017–28.04.2017, Berlin. – H-Soz-Kult 4. VII. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/tagungsberichte-7229

 

KIRJANDUS

Andresen, Andres 2004. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arnauld, Andreas von 2009. Was war, was ist – und was sein soll. Erzählen im juristischen Diskurs. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-litera­rischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 14–50. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_2

Arninck, Heinrich 1639. Medulla variarum earumque in orationibus et epistolis usitatissimarum formularum, ex optimis quibusvis authoribus, in usum Gymnasii Revaliensis, quod in Livonia est, collecta per Henricum Arningum, ibidem in Gymn. Rhet. Prof. Jena: Freyschmidt.

Barner, Wilfried 1970. Barockrhetorik. Untersuchungen zu ihren geschichtlichen Grund­lagen. Tübingen: Niemeyer.

Bunge, Friedrich Georg von 1832. Beitrag zur Kenntniß der Geschichte und der Quellen der Ritter- und Landrechte des Herzogthums Ehstland. – F. G. von Bunge, Beiträge zur Kunde der liv-, esth- und curlaendischen Rechtsquellen. Riga–Dorpat: C. J. Schünmann, lk 89–142.

Burdorf, Dieter; Fasbender, Christoph; Moennighoff, Burkhard (toim) 2007. Metzler Lexikon Literatur. Begriffe und Definitionen. Stuttgart–Weimar: J. B. Metzler. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05000-7

DRW = Deutsches Rechtswörterbuch. Wörterbuch der älteren deutschen Rechtssprache. 10. kd. Toim Heino Speer. Weimar: Heidelberger Akademie der Wissenschaften, 1997–2001.

Ewers, Johann Philipp Gustav 1821. Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. Sechs Bücher. Erster Druck. Mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen heraus­gegeben. Dorpat: Meinshausensche Buchhandlung.

Fludernik, Monika 2013. Erzähltheorie. Eine Einführung. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.

Fludernik, Monika; Ryan, Marie-Laure 2019. Narrative Factuality. A Handbook. (Revisionen 6.) Berlin: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110486278

Genette, Gérard 1990. Fictional narrative, factual narrative. – Poetics Today, kd 11, nr 4, lk 755–774. https://doi.org/10.2307/1773076

Gierlich, Ernst 1991. Reval 1621 bis 1645. Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. Bonn: Kulturstiftung der deutschen Vertriebenen.

Hansen, Gotthard von 1881. Geschichtsblätter des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250-jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881. Reval: F. Kluge.

Jaeger, Stephan 2009. Erzählen im historiographischen Diskurs. – Wirklichkeits­erzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 110–135. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_5

Klauk, Tobias; Köppe, Tilmann 2014. Fiktionalität. Ein interdisziplinäres Handbuch. (Revisionen 4.) Berlin–Boston–New York: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110322606

Klein, Christian; Martínez, Matías (toim) 2009. Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Stuttgart: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5

Klein, Wolf Peter 2011. Die deutsche Sprache in der Gelehrsamkeit der frühen Neuzeit. Von der lingua barbarica zur HaubtSprache. – Diskurse der Gelehrtenkultur in der Frühen Neuzeit. Ein Handbuch. Koost Herbert Jaumann. Berlin–Boston–New York: De Gruyter, lk 465–516. https://doi.org/10.1515/9783110241068.465

Klöker, Martin 2020. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahr­hunderts. (Baltische literarische Kultur 2.) Berlin–Münster: LIT Verlag.

Klöker, Martin 2024. Faktisches Erzählen im 17. Jahrhundert. – Überlegungen zu narrato­logischen Strukturen in Protokollen der Estländischen Ritterschaft. Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte des östlichen Europa 87.) Koost Maris Saagpakk, Antje Johanning-Radžienė, Rūta Eidukevičienė, Aigi Heero. Oldenburg: De Gruyter, lk 35–51. https://doi.org/10.1515/9783111381886-003

Küng, Enn 2019. Tallinn’s Balance of Trade in the 17th Century. – Hansische Geschichts­blätter, kd 137, lk 81–110.

Lugauer, Andreas 2020. Konferenzbericht: An den Schnittstellen von Fakt und Fiktion. Formen und Funktionen dokufiktionalen Erzählens in der Gegenwart. (Tagung in Erlangen v. 7.–9.11.2019.) – Zeitschrift für Germanistik. Neue Folge, kd 30, nr 3, lk 673–676.

Martínez, Matías 2009. Erzählen im Journalismus. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 179–191. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_8

Meier, Jörg; Ziegler, Arne 2004. Textsorten und Textallianzen in städtischen Kanzleien. – Textsortentypologien und Textallianzen von der Mitte des 15. bis zur Mitte des 16. Jahrhunderts: Akten zum internationalen Kongress in Berlin 21. bis 25. Mai 2003. (Berliner sprachwissenschaftliche Studien 6.) Toim Claudia Wich-Reif, Franz Simmler. Berlin: Weidler, lk 129–166.

Niehaus, Michael 2005. Protokollstile. Literarische Verwendungsweisen einer Textsorte. – Deutsche Vierteljahrsschrift für Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte, kd 79, lk 692–707. https://doi.org/10.1007/BF03374611

Niehaus, Michael; Schmidt-Hannisa, Hans-Walter 2005. Das Protokoll. Kulturelle Funktion einer Textsorte. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Paucker, Carl Julius Albert 1852. Der revidirten ehstländischen Ritter- und Landrechte erstes Buch oder die Gerichtsverfassung und das Gerichtsverfahren in Ehstland vor hundert Jahren. Ein Beitrag zur vaterländischen Rechtsgeschichte. Reval: Lindfors’ Erben.

Rau, Susanne 2019. Ratsprotokolle. – Enzyklopädie der Neuzeit Online. Toim Friedrich Jaeger, Georg Ekert, Ulrike Ludwig, Benjamine Steiner, Jörg Wesche. Stuttgart: J. B. Metzler. http://dx.doi.org/10.1163/2352-0248_edn_COM_333646

Reallexikon 1997 = Reallexikon der deutschen Literaturwissenschaft. Toim Klaus Weimar, Georg Braungart, Harald Fricke, Klaus Grubmüller, Jan-Dirk Müller, Friedrich Vollhardt. I kd. Berlin–Boston–New York: De Gruyter.

Zedler, Johann Heinrich 1741. Grosses vollständiges Universal-Lexicon aller Wissenschaften und Künste. 29. kd. Leipzig-Halle: [s. n.].

Tallinna ajalugu 2019 = Tallinna ajalugu II, 1561–1710. Koost Lea Kõiv, peatoim Tiina Kala, toim Toomas Tamla. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.

Volckmann, Adam 1621. NotariatKunst/ Das ist: Handbuch für die Notarien und andere Gerichts- und Schreiberey verwandte: In welchem unterschiedlicher nützlicher Bericht von den Amptspersonen eines Raths und Gerichtstuls … gehörig zubefinden. Leipzig: Grosse.

Westling, Gustav Oscar Friedrich 1900. Kirchengesetz und Kirchengesetzarbeiten in Ehstland zur Zeit der schwedischen Herrschaft. Eine kirchenhistorische Studie. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, kd 5, lk 39–68.

Wilpert, Gero von 2001. Sachwörterbuch der Literatur. Stuttgart: Kröner.

Keywords: Estonian poetry, tanka, classical form, extended themes, quasi-tanka.

The primary aim is to provide an overview of the evolution of the Estonian tanka genre, to delineate the requirements of its classical form and style, and to analyze its proliferation within Estonian literature. Tanka poems have been published since 1917, with their prevalence expanding notably in the 1960s and persisting to the present day. A total of 76 tankas writers have contributed 1296 tankas to the collection. In addition, there are 34 student authors featured in school almanacs. It is noteworthy that this poetic form has attracted a diverse range of authors, from amateurs to established writers. Over time, both the form and themes of tanka poetry have evolved, encompassing varied approaches to poem construction, from line arrangement to graphic design. At the same time, the subject matter has broadened from the human experience and the experience of nature to almost all aspects of human life, including social critique and expressions of sexuality. Prominent authors in this genre include Minni Nurme, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, and Mats Traat. The concise nature of tanka poetry has led writers to craft more condensed and precise compositions, often leveraging the compounding and wordplay inherent in the Estonian language. This genre allows authors to imbue their work with rich layers of meaning using minimal words. This results in a dense textual experience.

Heili Hani (b. 1964), MA, University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, doctoral student (Ülikooli 16, 51003 Tartu), heili@hansa.tartu.ee

PDF

Windows, entryways to infinity

Parallelisms in the works of Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu, and Jan Kaus

https://doi.org/10.54013/kk799a3

Keywords: lexicography, construction-based approach, constructicon, constructicography

A new field has emerged alongside constructional linguistic theories and electronic lexicography, known as constructicography (Lyngfelt 2018: 11). Its goal is to compile a constructicon, a resource that organizes and presents linguistic constructions much like dictionaries present words. This concept stems from the theoretical framework of Construction Grammar (see Fillmore 2006; Goldberg 2003; Hoffmann, Trousdale 2013). The main purpose of this study is to outline the necessary theoretical concepts, map out existing solutions, and identify the main challenges in creating different types of constructicons. This aims to inform decisions when beginning to create a potential Estonian language constructicon.

First, we discuss the main theoretical considerations and concepts essential for constructicon building. The basic assumption of this theory is that there is a continuum-like transition from grammar to lexicon, rather than a sharp boundary between these two basic linguistic phenomena. According to this view, linguistic units are constructions – pairings of form and meaning with a variable number of lexical components and various levels of schematicity.

We further examine the theoretical and methodological principles behind current constructiographic practices, using examples from eight initiatives across seven languages: English, German, Japanese, Russian, Hungarian, Swedish, and Brazilian Portuguese (Perek, Patten 2019; Ziem et al. 2019; Janda et al. 2020; Lyngfelt et al. 2018; Ohara 2018; Fillmore et al. 2012; Torrent et al. 2014; Sass 2023). Meta-analysis reveals that most constructicographic databases are linked to FrameNet resources created for respective languages. The target audiences for these resources vary from language experts to second language learners and language technology applications. The coverage of constructions ranges from 73 to approximately 13,000 entries. The constructicons include semi-schematic constructions, abstract valency patterns, argument structure constructions, and even idiomatic constructions located at the “lexical end” of the grammar–lexicon continuum. As constructions form networks characterized by inheritance relations, describing these relations is a crucial part of constructicon building.

Challenges discussed in the paper include defining a construction – whether narrowly or broadly; deciding if a constructicon should encompass general phrase structure constructions or be limited to idiosyncratic constructions; determining which constructions should be included in the resource and how to arrive at a nomenclature; handling constructions at different levels of abstraction; ensuring that the meta-language of descriptions is accessible to learners, native speakers, linguists, and NLP applications alike; and providing effective search functionalities in the dictionary/database for users.

Based on the analysis results, we highlight questions that need to be addressed if a constructicon is to be created as part of a relational lexicographical database for Estonian, specifically within the database of the EKI Combined Dictionary compiled within DWS Ekilex (Tavast et al. 2018).

 

Ene Vainik (b. 1964), PhD, Institute of the Estonian Language, Research Professor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ene.vainik@eki.ee

Geda Paulsen (b. 1973), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Uppsala university, Senior Lecturer / Associate Professor, geda.paulsen@eki.ee, geda.paulsen@moderna.uu.se

Jelena Kallas (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher-Project Manager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee

References

VEEBIVARAD

Berkeley FrameNet. https://framenet.icsi.berkeley.edu

Birmingham English Constructicon. https://englishconstructicon.bham.ac.uk

Constructicon for Swedish. https://www.gu.se/en/research/a-constructicon-for-swedish

EKI ühendsõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

FrameBank. http://framebank.ru

FrameNet Brasil. https://webtool.framenetbr.ufjf.br/index.php/webtool/report/cxn/main

FrameNet-Konstruktikon des Deutschen. https://gsw.phil.hhu.de

Hungarian Constructicon [kasutaja: eLex2023; salasõna: letssee]. https://ccn.nytud.hu

Japanese FrameNet. https://jfn.st.hc.keio.ac.jp

Russian Constructicon. https://constructicon.github.io/russian

 

KIRJANDUS

Bencini, Giulia M. L. 2013. Psycholinguistics. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 379–396. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0021

Boas, Hans C. (toim) 2022. Directions for Pedagogical Construction Grammar: Learning and Teaching (with) Constructions. (Applications of Cognitive Linguistics 49.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9783110746723

Booij, Geert 2010. Construction Morphology. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press.

Borin, Lars; Lyngfelt, Benjamin (ilmumas). Framenets and constructiCons. – The Cambridge Handbook of Construction Grammar. (Cambridge Handbooks in Language and Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage, and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan 2013. Usage-based theory and exemplar representations of constructions. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 49–69. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0004

Croft, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typological Perspective. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2013. Construction grammar and first language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 347–364. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0019

Diessel, Holger 2019. The Grammar Network: How Linguistic Structure Is Shaped by Language Use. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108671040

Ellis, Nick C. 2013. Construction grammar and second language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 365–378. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0020 

Endresen, Anna; Janda, Laura A. 2020. Taking construction grammar one step further: Families, clusters, and networks of evaluative constructions in Russian. – Frontiers in Psychology, nr 11, lk 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.574353

Fillmore, Charles J. 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Toim Emmon Bach, Robert T. Harms. New York: Holt, Rinehart, and Winston, lk 1–88.

Fillmore, Charles J. 1982. Frame semantics. – Linguistics in the Morning Calm: Selected Papers from SICOL-1981. Seoul: Hanshin Pub. Co.

Fillmore, Charles J. 2006. The articulation of lexicon and constructicon. – Plenaarettekanne 4. rahvusvahelisel konstruktsioonigrammatika konverentsil Tokyo ülikoolis 3. IX 2006.

Fillmore, Charles J.; Kay, Paul; O’Connor, Mary Catherine 1988. Regularity and idiomaticity in grammatical constructions: The case of let alone. – Language, kd 64, nr 3, lk 501–538. https://doi.org/10.2307/414531

Fillmore, Charles J.; Lee-Goldman, Russell R.; Rhodes, Russell 2012. The FrameNet constructicon. – Sign-Based Construction Grammar. Toim Hans C. Boas, Ivan A. Sag. Stanford: CSLI Publications, lk 309–372.

Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. (Cognitive Theory of Language and Culture.) Chicago: The University of Chicago Press.

Goldberg, Adele E. 2003. Constructions: A new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00080-9

Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work: The Nature of Generalization in Language. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199268511.001.0001

Goldberg, Adele E. 2013. Constructionist approaches. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 15–31. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0002

Goldberg, Adele E.; Jackendoff, Ray 2004. The English resultative as a family of constructions. – Language, kd 80, nr 3, lk 532–568. https://doi.org/10.1353/lan.2004.0129

Gras, Pedro; Elvira-García, Wendy 2021. The role of intonation in Construction Grammar: On prosodic constructions. – Journal of Pragmatics, nr 180, lk 232–247. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2021.05.010

Herbst, Thomas; Uhrig, Peter 2019. Towards a valency and argument structure constructicon of English: Turning the valency patternbank into a constructicon. – Lexicographica, nr 35, lk 87–104. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0006

Hoffmann, Thomas; Trousdale, Graeme (toim) 2013. The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) New York–Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.001.0001

Janda, Laura A.; Lyashevskaya, Olga; Nesset, Tore; Rakhilina, Ekaterina; Tyers, Francis M. 2018. A constructicon for Russian: Filling in the gaps. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 165–181. https://doi.org/10.1075/cal.22.06jan

Janda, Laura A.; Endresen, Anna; Zhukova, Valentina; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina 2020. How to build a constructicon in five years: The Russian example. – Belgian Journal of Linguistics, kd 34, nr 1, lk 161–173. https://doi.org/10.1075/bjl.00043.jan

Janda, Laura A.; Zhukova, Valentina; Endresen, Anna; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina; Lyashevskaya, Olga 2023. What happens if you try to build a constructicon for a whole language? – International FrameNet Workshop 2023: Cognitively Grounded Approaches to Applied Language Description (IFNW2023). Düsseldorf, August 7–11, 2023. https://www.globalframenet.org/ifnw-2023

Jurafsky, Daniel 1992. An On-line Computational Model of Human Sentence Interpretation: A Theory of the Representation and Use of Linguistic Knowledge. Doctoral dissertation. Berkeley: University of California. https://doi.org/10.21236/ADA604298

Kay, Paul; Fillmore, Charles J. 1999. Grammatical constructions and linguistic generalizations: The What’s X doing Y? construction. – Language, kd 75, nr 1, lk 1–33. https://doi.org/10.2307/417472

Kitsnik, Mare 2018. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lakoff, George 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What Categories Reveal about the Mind. Chicago: University of Chicago Press. https://doi.org/10.7208/chicago/9780226471013.001.0001

Langacker, Ronald W. 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Kd 1: Theoretical Pre­requisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele­portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lyngfelt, Benjamin 2018. Introduction: Constructicons and constructicography. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/cal.22.01lyn

Lyngfelt, Benjamin; Bäckström, Linnéa; Borin, Lars; Ehrlemark, Anna; Rydstedt, Rudolf 2018. Constructicography at work: Theory meets practice in the Swedish constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 41–106. https://doi.org/10.1075/cal.22.03lyn

Lyngfelt, Benjamin; Torrent, Tiago Timponi; da Silva Matos, Ely Edison; Bäckström, Linnéa 2022. Comparative concepts as a resource for multilingual constructicography. – Valency and Constructions: Perspectives on Combining Words. (Meijerbergs arkiv för svensk ordforskning 46.) Toim Kristian Blensenius. Göteborg: MASO, lk 101–130.

Ohara, Kyoko 2018. Relations between frames and constructions: A proposal from the Japanese FrameNet constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, K. Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 141–163. https://doi.org/10.1075/cal.22.05oha

Palusalu, Maria 2023. Naadimetsast paradiisiks ehk kuidas saada silmapaistvat ja vähe hoolt nõudvat aeda. Tallinn: Varrak.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5–12.

Penjam, Pille; Pajusalu, Renate 2006. Konstruktsioonigrammatika. – Teoreetiline keele­teadus Eestis II. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7.) Toim Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, lk 141–155.

Perek, Florent 2015. Argument Structure in Usage-Based Construction Grammar: Experimental and Corpus-Based Perspectives. (Constructional Approaches to Language 17.) Amsterdam: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/cal.17

Perek, Florent; Patten, Amanda L. 2019. Towards an English constructicon using patterns and frames. – International Journal of Corpus Linguistics, kd 24, nr 3, lk 354–384. https://doi.org/10.1075/ijcl.00016.per

Pilvik, Maarja-Liisa 2021. Action Nouns in a Constructional Network: A Corpus-based Investigation of the Productivity and Functions of the Deverbal Suffix –mine in Five Different Registers of Estonian. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 48.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pulvermüller, Friedemann; Cappelle, Bert; Shtyrov, Yury 2013. Brain basis of meaning, words, constructions, and grammar. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 397–416. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0022

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816–831.

Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11

Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika: eesti keele teonimede süntaks konstruktsiooni­põhises perspektiivis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Sahkai, Heete 2012. Konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 5–10.

Sass, Balint 2023. From a dictionary towards the Hungarian constructicon. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Proceedings of the eLex 2023 Conference, Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 534–544. https://elex.link/elex2023/wp-content/uploads/105.pdf

Saul, Kertu 2024. Eesti keele lausemallide automaatne tuvastamine liigutamisverbide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Schmid, Hans-Jörg 2020. The Dynamics of the Linguistic System: Usage, Conventionalization, and Entrenchment. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198814771.001.0001

Ziem, Alexander; Flick, Johanna; Sandkühler, Phillip 2019. The German constructicon project: Framework, methodology, resources. – Lexicographica, nr 35, lk 15–40. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0003

Ziem, Alexander; Böbel, Nina; Willich, Alexander 2023. What’s in the constructicon? Relating constructional forms and constructional meanings on the full range of the lexicon-grammar continuum. – 16th International Cognitive Linguistics Conference. Book of Abstracts. Düsseldorf: ICLC, lk 115. https://iclc16.github.io/abstracts/ICLC16_BoA.pdf

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, lk 749–761.

Tomasello, Michael 2006. Acquiring linguistic constructions. – Handbook of Child Psychology. Kd II: Cognition, Perception, and Language. Toim William Damon, Deanna Kuhn, Robert S. Siegler. New York: John Wiley & Sons, Inc., lk 255–298. https://doi.org/10.1002/9780470147658.chpsy0206

Torrent, Timponi Tiago; Meireles Lage, Ludmila; Sampaio, Thais Fernandes; da Silva Tavares, Tatiane; da Silva Matos, Ely Edison 2014. Revisiting border conflicts between FrameNet and Construction Grammar: Annotation policies for the Brazilian Portuguese constructicon. – Constructions and Frames, kd 6, nr 1, lk 34–51. https://doi.org/10.1075/cf.6.1.03tor

Östman, Jan-Ola; Fried, Mirjam 2004. Historical and intellectual background of Construction Grammar. – Construction Grammar in a Cross-Language Perspective. (Constructional Approaches to Language 2.) Toim M. Fried, J-O. Östman. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–10. https://doi.org/10.1075/cal.2.01ost

Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics

In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.

This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.

The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.

 

Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

HELIPLAADID

Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.

Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.

 

VEEBIVARAD

Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms

Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.

Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.

Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.

Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.

Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.

Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.

Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.

Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.

Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.

Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.

Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.

Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.

Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.

Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.

Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]

Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.

Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.

Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.

Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.

Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.

Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.

Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.

Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4

Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004

Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11

Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.

Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.

Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.

Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary ­Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. ­Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

 

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cam­bridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi ­Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keele­hooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifels­fälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keele­korraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt ­beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – ­Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keywords: grammaticalization, causative construction, verb laskma, literary language, Estonian

The article provides an overview of the meanings of the Estonian core verb laskma (‘to let’), explains the development and usage of its grammatical constructions, and describes the most common semantic types of the laskma-causative (LET-causative). Data for this study were collected from corpora of written Estonian texts from the 16th century to the present.

The first instance of the laskma-causative is impossible to ascertain due to the grammatical constructions of laskma already appearing in written texts in the 16th and 17th centuries (explained as forced grammaticalization). However, the process of grammaticalization can be elucidated through the relationships among the meanings of laskma and bridging constructions.

The lexical meanings of laskma were categorized into four groups: ‘to move a substance somewhere or in some direction’, ‘to not hinder’, ‘to act at full speed’, and ‘to discharge something from a firearm’. The verb laskma appears in a permissive causative construction (causer + laskma + causee + Vda-inf), expressing the meaning of ‘to allow’. Laskma + Vda-inf also signifies ‘to ask someone to do something’. The usage of laskma + Vda-inf ‘to allow’ is the most frequent among all laskma usages in each century, currently accounting for 45% of all instances of laskma. Additionally, laskma appears in a phasal construction that denotes an initial phase (causer + laskma + causee + Vma-inf). The evolution of the da– and ma-infinitive constructions is demonstrated through the bridging constructions (“to allow to move into some place or state” and “to allow” (with the objective case)).

The cases of the construction laskma + Vda-inf (‘to allow’ or ‘to ask someone to do something’) that explicitly express causer and causee were analyzed in terms of semantic roles. Among 24 different types, the three most frequent types are AGENT-PATIENT-PROCESS (28%), AGENT-PATIENT-ACTION (21%) and AGENT-PATIENT-STATE (12%).

Kairit Tomson (b. 1986), MA, University of Tartu, Estonian and Finno-Ugric Linguistics, PhD Student (Jakobi 2, 51005 Tartu), kairit.tomson@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti kirjakeele korpus. https://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss/

etTenTen13 = Internetist alla laetud eestikeelsete veebilehtede korpus Keeleveebis. http://www.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/

etTenTen21 = Estonian Web corpus 2021. https://www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus

Sketch Engine. https://www.sketchengine.eu/

Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://vakk.ut.ee/

 

KIRJANDUS

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Kd II: ­Satzlehre. Reval: Kluge und Ström.

Comrie, Bernard 1989. Language Universals and Linguistic Typology. Oxford: Blackwell ­Publishers.

Diedrichsen, Elke 2015. Degrees of causativity in German lassen causative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, E. Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 53–105. https://doi.org/10.1075/slcs.167.02die

Dixon, Robert M. W. 2000. A typology of causatives: Form, syntax and meaning. – Changing Valency: Case Studies in Transitivity. Toim R. M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald. Cambridge: Cambridge University Press, lk 29–83. https://doi.org/10.1017/CBO9780511627750.003

EES = Eesti etümoloogia sõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Toim I. Metsmägi, Meeli ­Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, 2012.

Erelt, Mati; Metslang, Helle 2004. Grammar and pragmatics: Changes in the paradigm of the Estonian imperative. – Linguistica Uralica, kd XL, nr 3, lk 161–178. https://doi.org/10.3176/lu.2004.3.01

Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim) 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Heine, Bernd 2002. On the role of context in grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization. (Typological Studies in Language 49.) Toim Ilse Wischer, Gabriele Diewald. Amsterdam: John Benjamins, lk 83–101. https://doi.org/10.1075/tsl.49.08hei

Heine, Bernd 2018. Are there two different ways of approaching grammaticalization? – New Trends in Grammaticalization and Language Change. (Studies in Language Companion Series 202.) Toim Sylvie Hancil, Tine Breban, José Vicente Lozano. Amsterdam: John Benjamins, lk 23–54.

Heine, Bernd; Claudi, Ulrike; Hünnemeyer, Friederike 1991. Grammaticalization: A Conceptual Framework. Chicago–London: The University of Chicago Press.

Heine, Bernd; Kuteva, Tania 2005. Language Contact and Grammatical Change. (Cam­bridge Approaches to Language Contact.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511614132

Hopper, Paul J.; Traugott, Elizabeth Closs 2003. Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139165525

Häkkinen, Kaisa 2005. Nykysuomen etymologinen sanakirja. 3. tr. Juva: WSOY.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli ­Kirjastus, lk 77–122.

Klettenberg, Reet 2007a. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/2930

Klettenberg, Reet 2007b. Permissiivkonstruktsioonidest 17. ja 18. sajandi eesti kirja­keeles. – Grammatika és kontextus: új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. Kielioppi ja konteksti: uusia näkökulmia uralilaisten kielten tutkimukseen. Grammatika ja kontekst: uued vaatenurgad uurali keelte uurimises. Grammar and Context: New Approaches to the Uralic Languages. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor tanszék. Budapest, 2004. április 4–7. (Urálisztikai tanulmányok 17.) Toim Csepregi Márta, Virpi Masonen. Budapest, lk 133−145.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. tr. Toim Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.

Kuteva, Tania; Heine, Bernd; Hong, Bo; Long, Haiping; Narrog, Heiko; Rhee, Seongha 2019. World Lexicon of Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316479704

Langacker, Ronald W. 1991. Foundations of Cognitive Grammar. Kd II: Descriptive Application. Stanford: Stanford University Press.

Lindström, Liina; Taremaa, Piia 2013. Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. – ESUKA–JEFUL, kd 4, nr 1, lk 35–52. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.03

Metslang, Helle 2000. Reflections on the development of a particle in Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14.) Toim Mati Erelt. Tartu, lk 59–86.

Metslang, Helle 2001. Eesti las – imperatiivivormist partikliks. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. 7.–13. 8. 2000, Tartu. Pars V, Dissertationes sectionum: ­Linguistica II. Toim Tõnu Seilenthal. Tartu, lk 372–377.

Narrog, Heiko; Heine, Bernd 2011. Introduction. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. (Oxford Handbooks.) Toim H. Narrog, B. Heine. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0001

Nau, Nicole 1995. Möglichkeiten und Mechanismen kontaktbewegten Sprachwandels unter besonderer Berücksichtung des Finnischen. (Edition Linguistik 8.) München: Lincom Europa.

Pakerys, Jurgis 2017. Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions. – ESUKA–JEFUL, kd 8, nr 1, lk 179–195. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saukkonen, Pauli 1965. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa. Kd I: Johdanto. Adverbiaali infinitiivi. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 137.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd II: L–P. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.

Talmy, Leonard 2003. Toward a Cognitive Semantics. Kd I: Concept Structuring Systems. 2. tr. (Language, Speech, and Communication.) Cambridge–London: The MIT Press.

Tamm, Anne 2012. Let me introduce the Estonian analytical causatives: The permissive and factitive laskma ‘let, make, have, allow, permit’. – Analytical Causatives: From ‘give’ and ‘come’ to ‘let’ and ‘make’. (Lincom Studies in Language Typology 24.) Toim Jaakko Leino, Ruprecht von Waldenfels. München: Lincom Europa, lk 247–289.

Tomson, Kairit 2018. Panema-verb ja selle grammatilised kasutused. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 199–216. https://doi.org/10.54013/kk724a2

Tomson, Kairit 2020. Ajama-verbi polüseemia ja ajama-põhjustamiskonstruktsioon eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 502–523. https://doi.org/10.54013/kk751a3

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Van Valin, Robert D. Jr.; LaPolla, Randy John 1997. Syntax: Structure, Meaning and Function. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139166799

Vendler, Zeno 1957. Verbs and times. – The Philosophical Review, kd 66, nr 2, lk 143–160. https://doi.org/10.2307/2182371

Waldenfels, Ruprecht von 2015. Grammaticalization of ’give’ in Slavic between drift and contact: Causative, modal, imperative, existential, optative and volative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, Elke Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 107–127. https://doi.org/10.1075/slcs.167.03wal

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. ­St.-Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1923. Eesti-saksa sõnaraamat. Kolmas, muutmata trükk teisest, dr. Jakob Hurt’i poolt redigeeritud väljaandest. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi ­Kirjastus.

Keywords: poetics, free verse, runic verse, primal poetry, baroque poetry, poetry revival

The article explores the free-verse poetics of Artur Alliksaar (1923–1966), Estonia’s foremost poet of language. Alliksaar faced poverty and repression under the Soviet regime, making it challenging to publish his work. A small selection of his poems were published as a book only posthumously. Nonetheless, Alliksaar’s influence on the poetry revival of the 1960s and the emerging generation of poets was profound. Estonian poetry and the language itself have been forever altered by his volcanic inspiration.

In the late 1950s, Estonia witnessed a fierce debate over free verse: while the official stance favoured conservative metrical forms, the younger generation championed formal and substantive freedom. Alliksaar initially wrote in elegant metrical forms like sonnets and rhymed quatrains, but by 1960, he too embraced free verse. The article suggests that he drew inspiration from Walt Whitman’s prose-like long lines, which he meticulously instrumented and enriched with figurative devices, resulting in an unprecedented, baroque orchestration.

Alliksaar held deep reverence for the poetics of Estonian runic verse and consistently employed alliteration and open parallelism in his compelling associative compositions. His impressive arsenal includes all manners of figurative devices drawn from folklore and baroque rhetoric: sound devices, tropes, and figures – often used hyperbolically and comically. Unprecedented in Estonian poetry is the flood of linguistic wizardry: diverse repetitions, extended metaphors and metalepses, cata­chrestic contrasts and systematic antitheses, paradoxical puns, echoes and chiasms, refined vocabulary and ad hoc neologisms, rhetorical syntax, and graphic articulation. It could be argued that Alliksaar’s volcanic alliterative innovation finds its archetype in the free-verse-like primal structure of proto-accentual chants and lamentations that preceded quantitative runic verse.

Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 245, m 8:6. Artur Alliksaare kolm kirja Friedebert Tuglasele 15. I 1957 – 28. V 1960.

f 316, m 1:16. Artur Alliksaare kiri Friedebert Tuglasele, dat-ta.

f 316, m 2:5. Eesti Raamatu kirjad Artur Alliksaarele 2. II 1965 – 29. IV 1966.

f 316, m 3:15. Friedebert Tuglase üks kiri Artur Alliksaarele 22. VI 1960.

 

VEEBIVARAD

Härm, Viiu. Artur Alliksaar, „Õhtute kollane tolm”. – https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-05/alliksaar100_2p_ViiuHarm.mp4

Nublu. Mina ka. – https://www.youtube.com/watch?v=MGF3kdAIRtQ

Toe Tag. Legendaarne. – https://www.youtube.com/watch?v=klsqFRvXFFs

 

KIRJANDUS

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Koost Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa.

Artur Alliksaar mälestustes. Koost Henn-Kaarel Hellat, toim Kristina Schmidt. Tartu: Ilmamaa, 2007.

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. II kd, 2. vihk. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.

Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.

Heidegger, Martin 1999. Keel. Tlk Vilja Kiisler. – Akadeemia, nr 4, lk 711–729.

Hennoste, Tiit 2023. Vabastaja Alliksaar. – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatu­kogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 17.

Jakobson, Roman 2012 [1960]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.

Kirs, Tanar 2015. Juhan Liivi käsitus luulekunstist. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 67−83. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12453

Korhonen, Mikko 1994. The early history of the Kalevala metre. – Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. (Studia Fennica. Folkloristica 2.) Toim Anna-Leena ­Siikala, Sinikka Vakimo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 75–87.

Lajal, Lisanna 2023. Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs. Baka­laureusetöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/items/a90bba81-d3ed-4141-8663-69804ae7f72a

Laugaste, Eduard 1975. Eesti regivärsi struktuur, stiil ja kompositsioon. – E. Laugaste, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, lk 160–200.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Juri 1991. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–­kirjandus–kultuur. Tallinn: Olion, lk 65–74.

Lotman, Rebekka; Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2023. Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–986. https://doi.org/10.54013/kk790a2

Merilai, Arne 2015. Tammsaare aga-ometi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–315. https://doi.org/10.54013/kk690a1

Merilai, Arne 2022. Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 34–51. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19029

Merilai, Arne 2024. Tapeedile kirjutatud. – Sirp 22. III, lk 30.

Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.

Pilv, Aare 2022. „Ja mu sõnadest saab lalin”. – Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80. Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli muuseumis. 20. ja 21. jaanuaril 2022. Teesid. Koost Mart Velsker, Marin Laak, toim M. Laak. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, lk 18.

Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Monograafia. 2. tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rummo, Paul-Eerik 1985. Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957–1984. Tallinn: Eesti Raamat.

Rummo, Paul-Eerik 2023. „Oo!” – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 9.

Runnel, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.

Rüütel, Ingrid 1998. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni. – Mäetagused, nr 8, lk 80–95. https://doi.org/10.7592/MT1998.08.ing

Väike katekismus: 10 käsku. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. https://eelk.ee/katekismus/10-kasku

Keywords: women’s religiosity, gendered practices, gender contract, culture of exceptions, women priests in Russian Old Belief

This article explores ways in which women navigate their agency within the conser­vative religious context of Russian Old Belief. Specifically, it examines four closely situ­ated congregations in Kasepää, Suur-Kolkja, Varnja (Pomortsy), and Väike-Kolkja (Fedoseevtsy) in Peipsimaa, based on fieldwork conducted between 2020 and 2021.

In the Old Belief tradition, women are barred from leadership roles or preaching; however, they often assume duties traditionally reserved for men. Furthermore, Old Believer communities in Estonia, which tend to have a higher proportion of women than men, rely heavily on women to uphold religious practices. Women’s agency within Old Believer communities does not primarily involve gaining more religious knowledge or higher status.

The demographic composition of a religious community is shaped by external economic, political, and social factors. Women, who often lead congregations due to their familiarity with religious tradition and service capabilities, face additional challenges in navigating their religious practices, such as restrictions on reading the Gospel at services or baptizing children.

Importantly, the Old Believers’ “culture of exceptions” does not entail flouting essential religious rules; rather, it seeks solutions that are consistent with ritual semantics and acceptable within their religious framework.

Danila Rygovskiy (b. 1988), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Researcher (Ülikooli 16, 51003 Tartu); Head of Collections, TYPA Printing and Paper Art Centre (Kastani 48f, 50410, Tartu), danila.rygovskiy@ut.ee

References

VESTLUSKAASLASED

Suur-Kolkja 2021, naine, snd 1949

Väike-Kolkja 2021, mees, snd 1979, nastavnik

Väike-Kolkja 2021, naine, snd 1957

Varnja 2021, naine, 70-ndates eluaastates nastavnitsa

 

KIRJANDUS

Agejeva 2008 = Елена Агеева, Книжность старообрядческого Причудья. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 251–267.

Almazov 1894 = Александр Алмазов, Тайная исповедь в православной восточной церкви. Опыт внешней истории. Т. 2. Специальные уставы, отдельные молитвословия и церковно-гражданские постановления, относящиеся к исповеди. Одесса: Типо-литография Штаба Одесского Военного Округа.

Andrejev 1870 = Василий Андреев, Раскол и его значение в народной русской истории. Исторический очерк. Петербург: Типография М. Хана.

Antropov 2022 = Николай Антропов, Собиратели русского фольклора и их дневники: архив Эстонского литературного музея. – Sator: Studies in Folk Belief, Mythology and Customs, nr 23, lk 144–172. https://doi.org/10.7592/Sator.2022.23.05

Beljakova 2011 = Елена Белякова, Женщина в старообрядчестве. – Е. Белякова, Надеж­да Белякова, Елена Емченко, Женщина в православии: церковное право и российская практика. Москва: Кучково поле, с. 135–173.

Beloussov 1976 = Фольклор русского населения Прибалтики. Сост. Александр Белоусов. Москва: Наука.

Beloussov 1979 = Александр Белоусов, Из заметок о старообрядческой культуре: „Великое понятие нужды”. – Вторичные моделирующие системы: сборник статей. Отв. ред. Юрий Лотман. Тарту: Тартуский государственный университет, с. 68–73.

Beloussov 1980 = Александр Белоусов, Литературное наследие Древней Руси в народной словесности русских старожилов Прибалтики. Диссертация кандидата филологических наук. Тарту: Тартуский государственный университет.

Dowling 2006 = Констанс Доулинг, Повседневная жизнь женщин в старообрядческих селах Алтая на пороге перемен. – Женщина в старообрядчестве: материалы между­народной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 91–96.

Dronova 2006 = Татьяна Дронова, Действующие староверческие общины в Рес­публике Коми (последняя четверть XX–XXI вв.). – Староверие на Северо-Востоке европейской части России. Сборник статей. Ред. Т. Дронова. Сыктывкар: Коми научный центр Уральского отделения РАН, с. 9–21.

Fishman 2003 = Ольга Фишман, Жизнь по вере: тихвинские карелы-старообрядцы. Москва: Индрик.

Hirdman, Yvonne 1991. The gender system. – Moving On: New Perspectives on the Women’s Movement. Toim Tayo Andreasen, Y. Hirdman. Aarhus: Aarhus University Press, lk 187–207.

Hristoforova 2013 = Ольга Христофорова, „Худенька рубашка, да и то переменка”: жены и „подруги” в жизни верхокамских мужчин в XX в. – Визуальное и вербальное в народной культуре. Тезисы и материалы международной школы-конференции. Сост. Александра Архипова, Сергей Неклюдов, Дмитрий Николаев. Москва: Российский государственный гуманитарный университет, с. 322–323.

Jassevitš-Borodajevskaja 1912 = Варвара Ясевич-Бородаевская, Борьба за веру: Исто­рико-бытовые очерки и обзор законодательства по старообрядчеству и сектантству в его последовательном развитии с приложением статей закона и высочайших указов. Санкт-Петербург: Государственная типография.

Kerov 2011 = Валерий Керов, „В старообрядчестве женщина получила преимущества”: гендерный статус женщины в староверии и его факторы. – Частное и общественное: гендерный аспект. Материалы Четвертой международной научной конференции Российской ассоциации исследователей женской истории и Института этнологии и антропологии им. Н. Н. Миклухо-Маклая РАН, 20–22 октября 2011 года, Ярославль. Вып. 1. Отв. ред. Наталья Пушкарева. Москва: Институт этнологии и антропологии РАН, с. 168–173.

Kudrjavtsev 2009 = Юрий Кудрявцев, Актуальные вопросы диалектной этимологии (на материале говоров староверов Причудья). – Активные процессы в русском языке диаспоры и метрополии. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика XII.) Ред. Ю. Кудрявцев, Ирина Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 103–115.

Kuvaitseva 2017 = Марина Кувайцева, Белая Лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Külmoja 2007 = Ирина Кюльмоя, „Нету такого сплочения и мира, как раньше люди жили”. Об особенностях говора жительницы деревни Малые Кольки (рассказ староверки). – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. II. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика X.) Отв. ред. И. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 227–272.

Külmoja 2012 = Ирина Кюльмоя, „Хорошо я жизнь прожил очень, спасибо Богу”. (Об особенностях говора одного жителя острова Пийриссаар.) – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. III. (Acta Slavica Estonica I. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика ХV.) Отв. ред. И. П. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 241−267.

Leskov 1996 = Николай Лесков, Полное собрание сочинении в тридцати томах. Т. 3. Сочинения 1862–1864. Москва: Терра.

Litvina 2021 = Наталья Литвина, Женщины без мужчин: судьбы старообрядок Верхокамья в середине ХХ века, христианство и компромисс. – Studia Religiosa Rossica: Russian Journal of Religion, № 2, с. 82–93. https://doi.org/10.28995/2658-4158-2021-2-82-93

Mahmood, Saba 2012. Politics of Piety: The Islamic Revival and the Feminist Subject. Princeton–Oxford: Princeton University Press.

Mekšs, Èduard 1997. И. Н. Заволоко – подвижник старообрядчества в Латвии. – Revue des études slaves, kd 69, nr 1–2, lk 89–99.

Morozova, Nadežda 2015. Eesti vanausuliste kirjalik pärand. Tlk Marju Kõivupuu, Kristi Saarso, Igor Tõnurist. Tartu: TAOS.

Morozova, Novikov 2007 = Надежда Морозова, Юрий Новиков, Чудное Причудье. Фольклор староверов Эстонии. Тарту: общество культуры и развития староверов Эстонии, Huma.

Murnikova 1960 = Татьяна Мурникова, Русские говоры в Эстонии. – Ученые записки Латвийского государственного университета им. Петра Стучки, Т. 36, вып. 6, с. 44–52.

Nemtšenko jt 1963 = Василий Немченко, Александра Синица, Татьяна Мурникова, Материалы для словаря русских старожильческих говоров Прибалтики. Рига: Латвийский государственный университет.

Olson, Laura J.; Adonyeva, Svetlana 2012. The Worlds of Russian Village Women: Tradition, Transgression, Compromise. Madison: University of Wisconsin Press.

Paaver, Mari-Liis 2020. Ikoonimaalija Rajalt – Pimen Sofronov. Иконописец из Рая: Пимен Софронов. Vilnius: Petro ofsetas.

Paert, Irina 2003. Old Believers, Religious Dissent and Gender in Russia, 1760–1850. Manchester–New York: Manchester University Press.

Palikova 2008 = Оксана Паликова, Словарь говора староверов Эстонии. Книга для учащихся. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Pateman, Carole 1997. The Sexual Contract. Cambridge–Oxford: Polity Press.

Patton, Laurie L. 2012. The enjoyment of cows: Self-consciousness and ritual action in the early Indian Gṛhya Sūtras. – History of Religions, kd 51, nr 4, lk 364–381. https://doi.org/10.1086/664723

Plaat, Jaanus 2005. The identity and demographic situation of Russian Old Believers in Estonia. (With regard to the period of the 18th to the early 21st century.) – The Russian Speaking Minorities in Estonia and Latvia. (Pro Ethnologia 19.) Toim Terje Anepaio, Olaf Mertelsmann, J. Plaat. Tartu: Estonian National Museum, lk 7–31.

Podmazov 1998 = Арнольд Подмазов, Ранняя Федосеевщина в Прибалтике и её судьбы. – Старообрядчество: история, культура, современность. Ред. Ольга Ершова. Москва, с. 117–119.

Pokrovski 2008 = Николай Покровский, Чин исповедания сибирских бегунов-странников XX в. – Общественное сознание и литература России: источники и исследования. (Археография и источниковедение Сибири 27.) Ред. Н. Покровский, Елена Ромодановская, Любовь Титова. Новосибирск: Издательство Сибирского отделения Российской академии наук, с. 233–283.

Ponomarjova 1998 = Галина Пономарева, История изучения Причудья. – Радуга, № 2, с. 80–82.

Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik. Староверы Эстонии: краткий исторический справочник. The Old Believers of Estonia: A Brief Historical Survey. Tartu–Tallinn: Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Huma.

Pozdejeva 2020 = Ирина Поздеева, Триста лет и тридцать три года. Результаты комплексного археографического исследования Верхокамья. К 400-летию со дня рождения протопопа Аввакума. – Старообрядчество в истории и культуре России: проблемы изучения. Отв. ред. Виктор Захаров. Москва: Институт Российской истории РАН, с. 273–299.

Prommik, Anne 2015. Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel. – Sirp 30. I, lk 10–11.

Rich, Adrienne 1989. Blood, Bread, and Poetry: Selected Prose, 1979–1985. New York: ­Norton.

Rihter 1976 = Елизавета Рихтер, Русское население западного Причудья. Очерки истории, материальной и духовной культуры. Таллин: Валгус.

Rogers, Douglas 2009. The Old Faith and the Russian Land: A Historical Ethnography of Ethics in the Urals. Ithaca–London: Cornell University Press.

Rovnova, Külmoja 2008 = Ольга Ровнова, Ирина Кюльмоя, Говоры староверов в современной Эстонии. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 280–299.

Smiljanskaja 2013 = Елена Смилянская, Женское служение в старообрядческой общине конца XX века (из наблюдений полевого археографа). – Женщина в религиозной общине: Запад-Восток. (Одиссей. Человек в истории 24.) Сост. Юлия Арнаутова. Москва: Наука, с. 90–114.

Smirnov 1893 = Петр Смирнов, История русского раскола старообрядства. Рязань: Типография В. О. Тарасова.

Smirnov 1902 = Петр Смирнов, Значение женщины в истории русского старообряд­ческого раскола. – Христианское чтение, № 3, с. 326–350.

Žuravel 2006 = Ольга Журавель, Женские образы в современной агиографии староверов-часовенных (на материале Урало-Сибирского патерика). – Женщина в старо­обрядчестве: материалы международной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 138–144.

Tikász 2011 = Чеперке Оршойа Тикас, Женщина в беспоповском старообрядчестве в России в 1850–1905 гг по материалам Санкт-Петербургской, Новгородской, Вологодской и Олонецкой губерний. Saarbrücken: LAP Lambert Academic Publishing.

Varadinov 1863 = Николай Варадинов, История Министерства внутренних дел. Восьмая дополнительная книга. История распоряжений по расколу. Санкт-Петербург: Типография Второго Отделения Собственной Е. И. В. Канцелярии.

Vlassov s.a. = М. Власов, Почему нет святого причащения у старообрядцев-безпоповцев. Рига: Певческое старообрядческое общество Латвии.

Vorontsova 2018 = Елена Воронцова, «Женское пение – змеиное шипение»: к вопросу о месте женщины в современных беспоповских общинах. – Религиоведческие исследования, т. 17, № 1, с. 91–109. https://doi.org/10.23761/rrs2018-17.91-109

Vurgaft, Ušakov 1996 = Сергей Вургафт, Илья Ушаков, Старообрядчество. Лица, предметы, события и символы. Опыт энциклопедического словаря. Москва: Церковь.

Keywords: sociolinguistics, intergenerational transmission, language shift, language attitudes, South Estonian, Võro, Seto

This article approaches the endangerment status of Võro and Seto from two main aspects: intergenerational language transmission and language teaching in schools. Despite the revitalisation efforts for Võro and Seto beginning 35 years ago, their overall situation has not seen significant improvement. Currently, there are very few children growing up in a Võro/Seto speaking home.

In our survey, we focused on the mechanisms of intergenerational language transmission. This included identifying from whom different generations acquired their Võro/Seto proficiency and how many have passed the language on to their ­children. We also investigated experiences and attitudes towards learning the Võro/Seto language in schools. A total of 660 individuals with Võro/Seto roots responded to the survey.

The results indicate a steady language shift from Võro/Seto to Estonian since the 1960s. Võro and Seto have been relegated to the status of “granny languages”, with inconsistent usage resulting in partial acquisition and insufficient transmission to the next generation. Consequently, the role of kindergartens and schools in language learning is becoming increasingly important. However, current efforts have not been adequate to ensure sufficient proficiency among learners.

Commentary on the survey revealed that the Võro/Seto language shift is mainly driven by a widespread negative attitude towards local languages, favouring the use of Standard Estonian. The shift to Estonian is for the most part a voluntary process, motivated by the speakers’ perceived inferiority (stemming from low prestige and limited domains of use for Võro/Seto) and a wish to provide a better future for their children. Reversing this process without state support is very difficult. Nonetheless, the majority of respondents expressed a need to protect the Võro/Seto language and supported its teaching in schools.

 

Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee

Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee

Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language; Võru Institute, Researcher (Jakobi 2, 51005 Tartu), helen.plado@ut.ee

Triin Todesk (b. 1988), PhD, University of Tartu, Research Fellow in South Estonian Varieties (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee

References

VEEBIVARAD

ELP = Endangered Language Project. https://www.endangeredlanguages.com/

Perepis 2010 = Итоги всероссийской переписи населения 2010. Т. 4. Национальный состав и владение языками, гражданство. https://rosstat.gov.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/vol4pdf-m.html

Perepis 2020 = Итоги всероссийской переписи населения 2020. Т. 5. Национальный состав и владение языками. https://rosstat.gov.ru/vpn/2020/Tom5_Nacionalnyj_sostav_i_vladenie_yazykami

 

KIRJANDUS

I Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst. https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf

Allas, Tiia 2022. Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/89384

Allikas, Õ. 1969. Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa. – Koit 24. IV, lk 3.

Belew, Anna; Simpson, Sean 2018. The status of the world’s endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 20–47. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.4

Brown, Kara D. 2005. Võro keele ja kultuuri tund kooli ja õpetajate elus. – Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja -keeled. (Võro Instituudi toimõndusõq 17.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 56–66.

Campbell, Lyle; Rehg, Kenneth L. 2018. Introduction: Endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim K. L. Rehg, L. Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 1–18. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.3

Cohen, Jacob 1988. Statistical Power Analysis for the Behavioral Sciences. 2. tr. New York–London: Lawrence Erlbaum Associates.

Ederberg, Friedrich 1913. Rikutud Eesti keelest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 466–471.

Eesti keele arengukava 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf

Ehala, Martin 2006. Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. – Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. (Võro Instituudi toimõndusõq 18.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 11–26.

Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte ­seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.

Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–489.

EKN 2022 = Eesti keelenõukogu koosoleku otsusprotokoll (15.11.2022). https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eesti%20Keelenõukogu%20koosoleku%20otsusprotokoll%20%2815.11.2022%29.pdf

Fishman, Joshua A. 1991. Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters.

Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Iva, Sulev 2023. Võru keelest võrokeste kongressi taustal. – Sirp 2. VI, lk 18.

Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2014. Seto singing tradition in Siberia: Songs and ‘non-songs’. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 58, lk 149–186. https://doi.org/10.7592/FEJF2014.58.kalkun_oras

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica. Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168.

Kasik, Reet 2022. Keelekorraldus Nõukogude Eestis. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1093–1103. https://doi.org/10.54013/kk780a2

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.

Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001

Kook, Urmet 2023. Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse ema­keelena. – ERR. https://www.err.ee/1608986750

Koreinik, Kadri 2011. The Võru language in Estonia: An Overview of a Language in Context. (Working Papers in European Language Diversity 4.) Mainz–Helsinki–Wien–Tartu–Mariehamn–Oulu–Maribor: ELDIA. https://phaidra.univie.ac.at/download/o:102999

Koreinik, Kadri 2015a. Võru keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Koreinik, Kadri 2015b. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Krauss, Michael 1992. The world’s languages in crisis. – Language, kd 68, nr 1, lk 4–10. https://doi.org/10.1353/lan.1992.0075

Krauss, Michael 2007. Classification and terminology for degrees of language endangerment. – Language Diversity Endangered. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 181.) Toim Matthias Brenzinger. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1–8. https://doi.org/10.1515/9783110197129.1

Kuuba, Rainer 2023. Midä näütäse 2011. ja 2021. a rahva ülelugõmisõ võrokõisi rändäise kotsilõ. – Ettekanne. Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq. Võro, Võro Instituut 27.–28. rehekuu 2023. https://www.youtube.com/watch?v=pdWUU-XxcHE&ab_channel=V%C3%B5roInstituut

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus.

Lee, Nala H.; Van Way, John R. 2018. Assessing degrees of language endangerment. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 47–65. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.5

Lewis, Paul M.; Simons, Gary F. 2010. Assessing endangerment: Expanding Fishman’s GIDS. – Revue Romaine de Linguistique, kd 55, nr 2, lk 103–120.

Lindström, Liina; Risberg, Lydia; Plado, Helen 2023. Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning. – ESUKA–JEFUL, kd 14, nr 1, lk 7–48. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01

Lindström Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Todesk, Triin 2024. Võro ja seto keele­vahetuse küsitluse andmed. Open Science Framework. https://osf.io/qn9c8/

Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/541

Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. (Loodus, aeg, inimene.) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Manakov jt 2011 = Андрей Манаков, Наталья Теренина, Юлия Колпакова, Сергей Евдокимов, Карина Потапова, Oтчёт по итогам социально-демографического исследования сету печорского района летом 2011 года. Псков. http://ematf.pskgu.ru/projects/pgu/storage/SETU/text/setomaa_otchet%202012.pdf

Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 203–209.

Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt, Meeli ­Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu, lk 167–183.

Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (Võro Instituudi toimõndusõq 8.) Toim K. Koreinik, J. Rahman. Võro: Võro Instituut, lk 13–37.

Plado, Helen 2022. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1092. https://doi.org/10.54013/kk780a1

Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Põlisrahvana määratlemisest. XII Seto Kongress. Otsus. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/skvk/XIISeto-Kongressi-otsus7_polisrahvana-maaratlemisest.pdf

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

REL 2021 = 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldus. Eesti Statistika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-11/Loenduse%20valikuuringu%20metoodika%20raport.pdf

Riigi Statistika Keskbüroo 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Résultats du recensement de 1922 pour toute la République. Vihk I: Rahva demograafiline koosseis ja korteri­olud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.

Saar, Hipp 2022. „Kas ahju taha või prügimäele?” Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 142–148.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, kd 81, nr 2, lk 119–136.

Seto keele arõnguplaan. Seto Instituut, 2022. https://www.setoinstituut.ee/seto-keele-aronguplaan/

Skutnabb-Kangas, Tove 1996. Language and self-determination. – Self-Determination. Toim Donald Clark, Robert Williamson. London: Palgrave Macmillan, lk 124–140. https://doi.org/10.1007/978-1-349-24918-3_7

Thomason, Sarah G. 2015. Endangered Languages: An Introduction. Cambridge: Cam­bridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139033817

UNESCO 2003 = Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages, Language Vitality and Endangerment. Document adopted by the International Expert Meeting on UNESCO Programme Safeguarding of Endangered Languages. Paris, 10–12 March 2003. CLT/CEI/DCE/ELP/PI/2003/1. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000183699

Van Rooy, Raf 2020. Language or Dialect? The History of a Conceptual Pair. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198845713.001.0001

Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, lk 349−369.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Criteria for classifying dialects of Baltic Finnish languages. – Dialec­tologia Uralica: Materialien des ersten Internationalen Symposions zur Dialektologie der uralischen Sprachen, 4.–7. September 1984 in Hamburg. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Toim Wolfgang Veenker. Wiesbaden: Harrassowitz, lk 89–96.

Wichmann, Søren 2020. How to distinguish languages and dialects. – Computational Linguistics, kd 45, nr 4, lk 823–831. https://doi.org/10.1162/coli_a_00366

Keywords: narrative, early modern literature, Baltic German culture, Caspar Meyer

To date, there has been hardly any scholarly consideration of minutes (Protokoll) and reports (Bericht) as narrative texts with poetic potential, especially in 17th-century literature. In preparation for an edition of the minutes, this article is dedicated to an initial analysis of the minutes written by Caspar Meyer, secretary of the corporation of Estonian nobility (Estländische Ritterschaft) from 1634 to 1653. The analysis comprises several aspects: a preliminary look at definitions is followed by a discussion of the emergence of minutes as a combination of different text forms (e.g., records of meetings, travel reports, court verdicts, letters) in the presumably immediate draft transcript and the subsequent carefully crafted fair copy. It then outlines the narrative means and structures used to construct the lifeworld of the corporation of Estonian nobility in the protocol as a factual narrative. Particular attention is paid to the author of the protocol and his representation in the narrative. The strict requirements of brevity, neutrality, and reliability in representing reality severely limited the author’s options, but allow an illuminating insight into the means of constructing self-narratives, as the author is also a protagonist in the Baltic lifeworld (baltische Lebenswelt) of his time.

 

Martin Antonius Klöker (b. 1966), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the ­Estonian Academy of Sciences, Research Professor (Kohtu 6, 10130 Tallinn), mkloeker@uni-osnabrueck.de

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.854 Eestimaa rüütelkonna fond

EAA.854.2.641 – protokollid 1634–1644

EAA.854.2.642 – protokollid 1647–1651

EAA.854.2.643 – protokollid 1652–1653

EAA.854.2.644 – protokollid 1645–1653

EAA.854.2.793 – protokolli mustand 9. oktoobrist 1647

EAA.858 Eesti kõrgema maakohtu fond

EAA.858.1.224 – protokollid 1634–1642

 

VEEBIVARAD

Back, Jessica 2021. Stadtbücher als Medien administrativer Schriftlichkeit im Spätmittel­alter. 22.09.2020–23.09.2020, Halle (Saale). – H-Soz-Kult 22. I. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/fdkn-127422

ILS = Index Librorum Civitatum. https://www.stadtbuecher.de/

Rummel, Ulrich 2019. Ankündigung: „Protokoll-Editionen. Probleme und Lösungen”. Vor­tragsreihe des IZED, Wuppertal (07.05.–21.05.2019). – H-Germanistik 5. II. https://networks.h-net.org/node/79435/discussions/4082033/ank-vortragsreihe-des-ized-wuppertal-protokoll-editionen-probleme

Schuler, Vera 2017. Tagungsbericht: „Zu Protokoll. Theoriegeschichte und Ideenpolitik einer übersehenen Gattung”. 27.04.2017–28.04.2017, Berlin. – H-Soz-Kult 4. VII. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/tagungsberichte-7229

 

KIRJANDUS

Andresen, Andres 2004. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arnauld, Andreas von 2009. Was war, was ist – und was sein soll. Erzählen im juristischen Diskurs. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-litera­rischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 14–50. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_2

Arninck, Heinrich 1639. Medulla variarum earumque in orationibus et epistolis usitatissimarum formularum, ex optimis quibusvis authoribus, in usum Gymnasii Revaliensis, quod in Livonia est, collecta per Henricum Arningum, ibidem in Gymn. Rhet. Prof. Jena: Freyschmidt.

Barner, Wilfried 1970. Barockrhetorik. Untersuchungen zu ihren geschichtlichen Grund­lagen. Tübingen: Niemeyer.

Bunge, Friedrich Georg von 1832. Beitrag zur Kenntniß der Geschichte und der Quellen der Ritter- und Landrechte des Herzogthums Ehstland. – F. G. von Bunge, Beiträge zur Kunde der liv-, esth- und curlaendischen Rechtsquellen. Riga–Dorpat: C. J. Schünmann, lk 89–142.

Burdorf, Dieter; Fasbender, Christoph; Moennighoff, Burkhard (toim) 2007. Metzler Lexikon Literatur. Begriffe und Definitionen. Stuttgart–Weimar: J. B. Metzler. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05000-7

DRW = Deutsches Rechtswörterbuch. Wörterbuch der älteren deutschen Rechtssprache. 10. kd. Toim Heino Speer. Weimar: Heidelberger Akademie der Wissenschaften, 1997–2001.

Ewers, Johann Philipp Gustav 1821. Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. Sechs Bücher. Erster Druck. Mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen heraus­gegeben. Dorpat: Meinshausensche Buchhandlung.

Fludernik, Monika 2013. Erzähltheorie. Eine Einführung. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.

Fludernik, Monika; Ryan, Marie-Laure 2019. Narrative Factuality. A Handbook. (Revisionen 6.) Berlin: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110486278

Genette, Gérard 1990. Fictional narrative, factual narrative. – Poetics Today, kd 11, nr 4, lk 755–774. https://doi.org/10.2307/1773076

Gierlich, Ernst 1991. Reval 1621 bis 1645. Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. Bonn: Kulturstiftung der deutschen Vertriebenen.

Hansen, Gotthard von 1881. Geschichtsblätter des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250-jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881. Reval: F. Kluge.

Jaeger, Stephan 2009. Erzählen im historiographischen Diskurs. – Wirklichkeits­erzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 110–135. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_5

Klauk, Tobias; Köppe, Tilmann 2014. Fiktionalität. Ein interdisziplinäres Handbuch. (Revisionen 4.) Berlin–Boston–New York: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110322606

Klein, Christian; Martínez, Matías (toim) 2009. Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Stuttgart: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5

Klein, Wolf Peter 2011. Die deutsche Sprache in der Gelehrsamkeit der frühen Neuzeit. Von der lingua barbarica zur HaubtSprache. – Diskurse der Gelehrtenkultur in der Frühen Neuzeit. Ein Handbuch. Koost Herbert Jaumann. Berlin–Boston–New York: De Gruyter, lk 465–516. https://doi.org/10.1515/9783110241068.465

Klöker, Martin 2020. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahr­hunderts. (Baltische literarische Kultur 2.) Berlin–Münster: LIT Verlag.

Klöker, Martin 2024. Faktisches Erzählen im 17. Jahrhundert. – Überlegungen zu narrato­logischen Strukturen in Protokollen der Estländischen Ritterschaft. Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte des östlichen Europa 87.) Koost Maris Saagpakk, Antje Johanning-Radžienė, Rūta Eidukevičienė, Aigi Heero. Oldenburg: De Gruyter, lk 35–51. https://doi.org/10.1515/9783111381886-003

Küng, Enn 2019. Tallinn’s Balance of Trade in the 17th Century. – Hansische Geschichts­blätter, kd 137, lk 81–110.

Lugauer, Andreas 2020. Konferenzbericht: An den Schnittstellen von Fakt und Fiktion. Formen und Funktionen dokufiktionalen Erzählens in der Gegenwart. (Tagung in Erlangen v. 7.–9.11.2019.) – Zeitschrift für Germanistik. Neue Folge, kd 30, nr 3, lk 673–676.

Martínez, Matías 2009. Erzählen im Journalismus. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 179–191. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_8

Meier, Jörg; Ziegler, Arne 2004. Textsorten und Textallianzen in städtischen Kanzleien. – Textsortentypologien und Textallianzen von der Mitte des 15. bis zur Mitte des 16. Jahrhunderts: Akten zum internationalen Kongress in Berlin 21. bis 25. Mai 2003. (Berliner sprachwissenschaftliche Studien 6.) Toim Claudia Wich-Reif, Franz Simmler. Berlin: Weidler, lk 129–166.

Niehaus, Michael 2005. Protokollstile. Literarische Verwendungsweisen einer Textsorte. – Deutsche Vierteljahrsschrift für Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte, kd 79, lk 692–707. https://doi.org/10.1007/BF03374611

Niehaus, Michael; Schmidt-Hannisa, Hans-Walter 2005. Das Protokoll. Kulturelle Funktion einer Textsorte. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Paucker, Carl Julius Albert 1852. Der revidirten ehstländischen Ritter- und Landrechte erstes Buch oder die Gerichtsverfassung und das Gerichtsverfahren in Ehstland vor hundert Jahren. Ein Beitrag zur vaterländischen Rechtsgeschichte. Reval: Lindfors’ Erben.

Rau, Susanne 2019. Ratsprotokolle. – Enzyklopädie der Neuzeit Online. Toim Friedrich Jaeger, Georg Ekert, Ulrike Ludwig, Benjamine Steiner, Jörg Wesche. Stuttgart: J. B. Metzler. http://dx.doi.org/10.1163/2352-0248_edn_COM_333646

Reallexikon 1997 = Reallexikon der deutschen Literaturwissenschaft. Toim Klaus Weimar, Georg Braungart, Harald Fricke, Klaus Grubmüller, Jan-Dirk Müller, Friedrich Vollhardt. I kd. Berlin–Boston–New York: De Gruyter.

Zedler, Johann Heinrich 1741. Grosses vollständiges Universal-Lexicon aller Wissenschaften und Künste. 29. kd. Leipzig-Halle: [s. n.].

Tallinna ajalugu 2019 = Tallinna ajalugu II, 1561–1710. Koost Lea Kõiv, peatoim Tiina Kala, toim Toomas Tamla. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.

Volckmann, Adam 1621. NotariatKunst/ Das ist: Handbuch für die Notarien und andere Gerichts- und Schreiberey verwandte: In welchem unterschiedlicher nützlicher Bericht von den Amptspersonen eines Raths und Gerichtstuls … gehörig zubefinden. Leipzig: Grosse.

Westling, Gustav Oscar Friedrich 1900. Kirchengesetz und Kirchengesetzarbeiten in Ehstland zur Zeit der schwedischen Herrschaft. Eine kirchenhistorische Studie. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, kd 5, lk 39–68.

Wilpert, Gero von 2001. Sachwörterbuch der Literatur. Stuttgart: Kröner.

Keywords: Estonian poetry, tanka, classical form, extended themes, quasi-tanka.

The primary aim is to provide an overview of the evolution of the Estonian tanka genre, to delineate the requirements of its classical form and style, and to analyze its proliferation within Estonian literature. Tanka poems have been published since 1917, with their prevalence expanding notably in the 1960s and persisting to the present day. A total of 76 tankas writers have contributed 1296 tankas to the collection. In addition, there are 34 student authors featured in school almanacs. It is noteworthy that this poetic form has attracted a diverse range of authors, from amateurs to established writers. Over time, both the form and themes of tanka poetry have evolved, encompassing varied approaches to poem construction, from line arrangement to graphic design. At the same time, the subject matter has broadened from the human experience and the experience of nature to almost all aspects of human life, including social critique and expressions of sexuality. Prominent authors in this genre include Minni Nurme, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, and Mats Traat. The concise nature of tanka poetry has led writers to craft more condensed and precise compositions, often leveraging the compounding and wordplay inherent in the Estonian language. This genre allows authors to imbue their work with rich layers of meaning using minimal words. This results in a dense textual experience.

Heili Hani (b. 1964), MA, University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, doctoral student (Ülikooli 16, 51003 Tartu), heili@hansa.tartu.ee

PDF

Windows, entryways to infinity

Parallelisms in the works of Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu, and Jan Kaus

https://doi.org/10.54013/kk799a3

Keywords: lexicography, construction-based approach, constructicon, constructicography

A new field has emerged alongside constructional linguistic theories and electronic lexicography, known as constructicography (Lyngfelt 2018: 11). Its goal is to compile a constructicon, a resource that organizes and presents linguistic constructions much like dictionaries present words. This concept stems from the theoretical framework of Construction Grammar (see Fillmore 2006; Goldberg 2003; Hoffmann, Trousdale 2013). The main purpose of this study is to outline the necessary theoretical concepts, map out existing solutions, and identify the main challenges in creating different types of constructicons. This aims to inform decisions when beginning to create a potential Estonian language constructicon.

First, we discuss the main theoretical considerations and concepts essential for constructicon building. The basic assumption of this theory is that there is a continuum-like transition from grammar to lexicon, rather than a sharp boundary between these two basic linguistic phenomena. According to this view, linguistic units are constructions – pairings of form and meaning with a variable number of lexical components and various levels of schematicity.

We further examine the theoretical and methodological principles behind current constructiographic practices, using examples from eight initiatives across seven languages: English, German, Japanese, Russian, Hungarian, Swedish, and Brazilian Portuguese (Perek, Patten 2019; Ziem et al. 2019; Janda et al. 2020; Lyngfelt et al. 2018; Ohara 2018; Fillmore et al. 2012; Torrent et al. 2014; Sass 2023). Meta-analysis reveals that most constructicographic databases are linked to FrameNet resources created for respective languages. The target audiences for these resources vary from language experts to second language learners and language technology applications. The coverage of constructions ranges from 73 to approximately 13,000 entries. The constructicons include semi-schematic constructions, abstract valency patterns, argument structure constructions, and even idiomatic constructions located at the “lexical end” of the grammar–lexicon continuum. As constructions form networks characterized by inheritance relations, describing these relations is a crucial part of constructicon building.

Challenges discussed in the paper include defining a construction – whether narrowly or broadly; deciding if a constructicon should encompass general phrase structure constructions or be limited to idiosyncratic constructions; determining which constructions should be included in the resource and how to arrive at a nomenclature; handling constructions at different levels of abstraction; ensuring that the meta-language of descriptions is accessible to learners, native speakers, linguists, and NLP applications alike; and providing effective search functionalities in the dictionary/database for users.

Based on the analysis results, we highlight questions that need to be addressed if a constructicon is to be created as part of a relational lexicographical database for Estonian, specifically within the database of the EKI Combined Dictionary compiled within DWS Ekilex (Tavast et al. 2018).

 

Ene Vainik (b. 1964), PhD, Institute of the Estonian Language, Research Professor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ene.vainik@eki.ee

Geda Paulsen (b. 1973), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Uppsala university, Senior Lecturer / Associate Professor, geda.paulsen@eki.ee, geda.paulsen@moderna.uu.se

Jelena Kallas (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher-Project Manager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee

References

VEEBIVARAD

Berkeley FrameNet. https://framenet.icsi.berkeley.edu

Birmingham English Constructicon. https://englishconstructicon.bham.ac.uk

Constructicon for Swedish. https://www.gu.se/en/research/a-constructicon-for-swedish

EKI ühendsõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

FrameBank. http://framebank.ru

FrameNet Brasil. https://webtool.framenetbr.ufjf.br/index.php/webtool/report/cxn/main

FrameNet-Konstruktikon des Deutschen. https://gsw.phil.hhu.de

Hungarian Constructicon [kasutaja: eLex2023; salasõna: letssee]. https://ccn.nytud.hu

Japanese FrameNet. https://jfn.st.hc.keio.ac.jp

Russian Constructicon. https://constructicon.github.io/russian

 

KIRJANDUS

Bencini, Giulia M. L. 2013. Psycholinguistics. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 379–396. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0021

Boas, Hans C. (toim) 2022. Directions for Pedagogical Construction Grammar: Learning and Teaching (with) Constructions. (Applications of Cognitive Linguistics 49.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9783110746723

Booij, Geert 2010. Construction Morphology. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press.

Borin, Lars; Lyngfelt, Benjamin (ilmumas). Framenets and constructiCons. – The Cambridge Handbook of Construction Grammar. (Cambridge Handbooks in Language and Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage, and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan 2013. Usage-based theory and exemplar representations of constructions. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 49–69. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0004

Croft, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typological Perspective. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2013. Construction grammar and first language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 347–364. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0019

Diessel, Holger 2019. The Grammar Network: How Linguistic Structure Is Shaped by Language Use. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108671040

Ellis, Nick C. 2013. Construction grammar and second language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 365–378. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0020 

Endresen, Anna; Janda, Laura A. 2020. Taking construction grammar one step further: Families, clusters, and networks of evaluative constructions in Russian. – Frontiers in Psychology, nr 11, lk 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.574353

Fillmore, Charles J. 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Toim Emmon Bach, Robert T. Harms. New York: Holt, Rinehart, and Winston, lk 1–88.

Fillmore, Charles J. 1982. Frame semantics. – Linguistics in the Morning Calm: Selected Papers from SICOL-1981. Seoul: Hanshin Pub. Co.

Fillmore, Charles J. 2006. The articulation of lexicon and constructicon. – Plenaarettekanne 4. rahvusvahelisel konstruktsioonigrammatika konverentsil Tokyo ülikoolis 3. IX 2006.

Fillmore, Charles J.; Kay, Paul; O’Connor, Mary Catherine 1988. Regularity and idiomaticity in grammatical constructions: The case of let alone. – Language, kd 64, nr 3, lk 501–538. https://doi.org/10.2307/414531

Fillmore, Charles J.; Lee-Goldman, Russell R.; Rhodes, Russell 2012. The FrameNet constructicon. – Sign-Based Construction Grammar. Toim Hans C. Boas, Ivan A. Sag. Stanford: CSLI Publications, lk 309–372.

Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. (Cognitive Theory of Language and Culture.) Chicago: The University of Chicago Press.

Goldberg, Adele E. 2003. Constructions: A new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00080-9

Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work: The Nature of Generalization in Language. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199268511.001.0001

Goldberg, Adele E. 2013. Constructionist approaches. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 15–31. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0002

Goldberg, Adele E.; Jackendoff, Ray 2004. The English resultative as a family of constructions. – Language, kd 80, nr 3, lk 532–568. https://doi.org/10.1353/lan.2004.0129

Gras, Pedro; Elvira-García, Wendy 2021. The role of intonation in Construction Grammar: On prosodic constructions. – Journal of Pragmatics, nr 180, lk 232–247. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2021.05.010

Herbst, Thomas; Uhrig, Peter 2019. Towards a valency and argument structure constructicon of English: Turning the valency patternbank into a constructicon. – Lexicographica, nr 35, lk 87–104. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0006

Hoffmann, Thomas; Trousdale, Graeme (toim) 2013. The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) New York–Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.001.0001

Janda, Laura A.; Lyashevskaya, Olga; Nesset, Tore; Rakhilina, Ekaterina; Tyers, Francis M. 2018. A constructicon for Russian: Filling in the gaps. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 165–181. https://doi.org/10.1075/cal.22.06jan

Janda, Laura A.; Endresen, Anna; Zhukova, Valentina; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina 2020. How to build a constructicon in five years: The Russian example. – Belgian Journal of Linguistics, kd 34, nr 1, lk 161–173. https://doi.org/10.1075/bjl.00043.jan

Janda, Laura A.; Zhukova, Valentina; Endresen, Anna; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina; Lyashevskaya, Olga 2023. What happens if you try to build a constructicon for a whole language? – International FrameNet Workshop 2023: Cognitively Grounded Approaches to Applied Language Description (IFNW2023). Düsseldorf, August 7–11, 2023. https://www.globalframenet.org/ifnw-2023

Jurafsky, Daniel 1992. An On-line Computational Model of Human Sentence Interpretation: A Theory of the Representation and Use of Linguistic Knowledge. Doctoral dissertation. Berkeley: University of California. https://doi.org/10.21236/ADA604298

Kay, Paul; Fillmore, Charles J. 1999. Grammatical constructions and linguistic generalizations: The What’s X doing Y? construction. – Language, kd 75, nr 1, lk 1–33. https://doi.org/10.2307/417472

Kitsnik, Mare 2018. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lakoff, George 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What Categories Reveal about the Mind. Chicago: University of Chicago Press. https://doi.org/10.7208/chicago/9780226471013.001.0001

Langacker, Ronald W. 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Kd 1: Theoretical Pre­requisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele­portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lyngfelt, Benjamin 2018. Introduction: Constructicons and constructicography. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/cal.22.01lyn

Lyngfelt, Benjamin; Bäckström, Linnéa; Borin, Lars; Ehrlemark, Anna; Rydstedt, Rudolf 2018. Constructicography at work: Theory meets practice in the Swedish constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 41–106. https://doi.org/10.1075/cal.22.03lyn

Lyngfelt, Benjamin; Torrent, Tiago Timponi; da Silva Matos, Ely Edison; Bäckström, Linnéa 2022. Comparative concepts as a resource for multilingual constructicography. – Valency and Constructions: Perspectives on Combining Words. (Meijerbergs arkiv för svensk ordforskning 46.) Toim Kristian Blensenius. Göteborg: MASO, lk 101–130.

Ohara, Kyoko 2018. Relations between frames and constructions: A proposal from the Japanese FrameNet constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, K. Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 141–163. https://doi.org/10.1075/cal.22.05oha

Palusalu, Maria 2023. Naadimetsast paradiisiks ehk kuidas saada silmapaistvat ja vähe hoolt nõudvat aeda. Tallinn: Varrak.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5–12.

Penjam, Pille; Pajusalu, Renate 2006. Konstruktsioonigrammatika. – Teoreetiline keele­teadus Eestis II. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7.) Toim Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, lk 141–155.

Perek, Florent 2015. Argument Structure in Usage-Based Construction Grammar: Experimental and Corpus-Based Perspectives. (Constructional Approaches to Language 17.) Amsterdam: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/cal.17

Perek, Florent; Patten, Amanda L. 2019. Towards an English constructicon using patterns and frames. – International Journal of Corpus Linguistics, kd 24, nr 3, lk 354–384. https://doi.org/10.1075/ijcl.00016.per

Pilvik, Maarja-Liisa 2021. Action Nouns in a Constructional Network: A Corpus-based Investigation of the Productivity and Functions of the Deverbal Suffix –mine in Five Different Registers of Estonian. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 48.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pulvermüller, Friedemann; Cappelle, Bert; Shtyrov, Yury 2013. Brain basis of meaning, words, constructions, and grammar. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 397–416. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0022

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816–831.

Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11

Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika: eesti keele teonimede süntaks konstruktsiooni­põhises perspektiivis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Sahkai, Heete 2012. Konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 5–10.

Sass, Balint 2023. From a dictionary towards the Hungarian constructicon. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Proceedings of the eLex 2023 Conference, Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 534–544. https://elex.link/elex2023/wp-content/uploads/105.pdf

Saul, Kertu 2024. Eesti keele lausemallide automaatne tuvastamine liigutamisverbide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Schmid, Hans-Jörg 2020. The Dynamics of the Linguistic System: Usage, Conventionalization, and Entrenchment. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198814771.001.0001

Ziem, Alexander; Flick, Johanna; Sandkühler, Phillip 2019. The German constructicon project: Framework, methodology, resources. – Lexicographica, nr 35, lk 15–40. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0003

Ziem, Alexander; Böbel, Nina; Willich, Alexander 2023. What’s in the constructicon? Relating constructional forms and constructional meanings on the full range of the lexicon-grammar continuum. – 16th International Cognitive Linguistics Conference. Book of Abstracts. Düsseldorf: ICLC, lk 115. https://iclc16.github.io/abstracts/ICLC16_BoA.pdf

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, lk 749–761.

Tomasello, Michael 2006. Acquiring linguistic constructions. – Handbook of Child Psychology. Kd II: Cognition, Perception, and Language. Toim William Damon, Deanna Kuhn, Robert S. Siegler. New York: John Wiley & Sons, Inc., lk 255–298. https://doi.org/10.1002/9780470147658.chpsy0206

Torrent, Timponi Tiago; Meireles Lage, Ludmila; Sampaio, Thais Fernandes; da Silva Tavares, Tatiane; da Silva Matos, Ely Edison 2014. Revisiting border conflicts between FrameNet and Construction Grammar: Annotation policies for the Brazilian Portuguese constructicon. – Constructions and Frames, kd 6, nr 1, lk 34–51. https://doi.org/10.1075/cf.6.1.03tor

Östman, Jan-Ola; Fried, Mirjam 2004. Historical and intellectual background of Construction Grammar. – Construction Grammar in a Cross-Language Perspective. (Constructional Approaches to Language 2.) Toim M. Fried, J-O. Östman. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–10. https://doi.org/10.1075/cal.2.01ost

Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics

In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.

This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.

The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.

 

Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

HELIPLAADID

Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.

Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.

 

VEEBIVARAD

Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms

Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.

Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.

Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.

Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.

Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.

Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.

Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.

Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.

Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.

Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.

Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.

Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.

Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.

Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.

Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]

Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.

Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.

Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.

Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.

Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.

Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.

Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.

Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4

Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004

Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11

Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.

Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.

Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.

Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary ­Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. ­Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

 

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cam­bridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi ­Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keele­hooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifels­fälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keele­korraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt ­beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – ­Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Keywords: grammaticalization, causative construction, verb laskma, literary language, Estonian

The article provides an overview of the meanings of the Estonian core verb laskma (‘to let’), explains the development and usage of its grammatical constructions, and describes the most common semantic types of the laskma-causative (LET-causative). Data for this study were collected from corpora of written Estonian texts from the 16th century to the present.

The first instance of the laskma-causative is impossible to ascertain due to the grammatical constructions of laskma already appearing in written texts in the 16th and 17th centuries (explained as forced grammaticalization). However, the process of grammaticalization can be elucidated through the relationships among the meanings of laskma and bridging constructions.

The lexical meanings of laskma were categorized into four groups: ‘to move a substance somewhere or in some direction’, ‘to not hinder’, ‘to act at full speed’, and ‘to discharge something from a firearm’. The verb laskma appears in a permissive causative construction (causer + laskma + causee + Vda-inf), expressing the meaning of ‘to allow’. Laskma + Vda-inf also signifies ‘to ask someone to do something’. The usage of laskma + Vda-inf ‘to allow’ is the most frequent among all laskma usages in each century, currently accounting for 45% of all instances of laskma. Additionally, laskma appears in a phasal construction that denotes an initial phase (causer + laskma + causee + Vma-inf). The evolution of the da– and ma-infinitive constructions is demonstrated through the bridging constructions (“to allow to move into some place or state” and “to allow” (with the objective case)).

The cases of the construction laskma + Vda-inf (‘to allow’ or ‘to ask someone to do something’) that explicitly express causer and causee were analyzed in terms of semantic roles. Among 24 different types, the three most frequent types are AGENT-PATIENT-PROCESS (28%), AGENT-PATIENT-ACTION (21%) and AGENT-PATIENT-STATE (12%).

Kairit Tomson (b. 1986), MA, University of Tartu, Estonian and Finno-Ugric Linguistics, PhD Student (Jakobi 2, 51005 Tartu), kairit.tomson@ut.ee

References

VEEBIVARAD

Eesti kirjakeele korpus. https://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/index.php?lang=et

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss/

etTenTen13 = Internetist alla laetud eestikeelsete veebilehtede korpus Keeleveebis. http://www.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/

etTenTen21 = Estonian Web corpus 2021. https://www.sketchengine.eu/ettenten-estonian-corpus

Sketch Engine. https://www.sketchengine.eu/

Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/

VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://vakk.ut.ee/

 

KIRJANDUS

Ahrens, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Kd II: ­Satzlehre. Reval: Kluge und Ström.

Comrie, Bernard 1989. Language Universals and Linguistic Typology. Oxford: Blackwell ­Publishers.

Diedrichsen, Elke 2015. Degrees of causativity in German lassen causative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, E. Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 53–105. https://doi.org/10.1075/slcs.167.02die

Dixon, Robert M. W. 2000. A typology of causatives: Form, syntax and meaning. – Changing Valency: Case Studies in Transitivity. Toim R. M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald. Cambridge: Cambridge University Press, lk 29–83. https://doi.org/10.1017/CBO9780511627750.003

EES = Eesti etümoloogia sõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Toim I. Metsmägi, Meeli ­Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, 2012.

Erelt, Mati; Metslang, Helle 2004. Grammar and pragmatics: Changes in the paradigm of the Estonian imperative. – Linguistica Uralica, kd XL, nr 3, lk 161–178. https://doi.org/10.3176/lu.2004.3.01

Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim) 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Heine, Bernd 2002. On the role of context in grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization. (Typological Studies in Language 49.) Toim Ilse Wischer, Gabriele Diewald. Amsterdam: John Benjamins, lk 83–101. https://doi.org/10.1075/tsl.49.08hei

Heine, Bernd 2018. Are there two different ways of approaching grammaticalization? – New Trends in Grammaticalization and Language Change. (Studies in Language Companion Series 202.) Toim Sylvie Hancil, Tine Breban, José Vicente Lozano. Amsterdam: John Benjamins, lk 23–54.

Heine, Bernd; Claudi, Ulrike; Hünnemeyer, Friederike 1991. Grammaticalization: A Conceptual Framework. Chicago–London: The University of Chicago Press.

Heine, Bernd; Kuteva, Tania 2005. Language Contact and Grammatical Change. (Cam­bridge Approaches to Language Contact.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511614132

Hopper, Paul J.; Traugott, Elizabeth Closs 2003. Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139165525

Häkkinen, Kaisa 2005. Nykysuomen etymologinen sanakirja. 3. tr. Juva: WSOY.

Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli ­Kirjastus, lk 77–122.

Klettenberg, Reet 2007a. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/2930

Klettenberg, Reet 2007b. Permissiivkonstruktsioonidest 17. ja 18. sajandi eesti kirja­keeles. – Grammatika és kontextus: új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. Kielioppi ja konteksti: uusia näkökulmia uralilaisten kielten tutkimukseen. Grammatika ja kontekst: uued vaatenurgad uurali keelte uurimises. Grammar and Context: New Approaches to the Uralic Languages. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor tanszék. Budapest, 2004. április 4–7. (Urálisztikai tanulmányok 17.) Toim Csepregi Márta, Virpi Masonen. Budapest, lk 133−145.

Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. tr. Toim Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.

Kuteva, Tania; Heine, Bernd; Hong, Bo; Long, Haiping; Narrog, Heiko; Rhee, Seongha 2019. World Lexicon of Grammaticalization. 2. tr. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316479704

Langacker, Ronald W. 1991. Foundations of Cognitive Grammar. Kd II: Descriptive Application. Stanford: Stanford University Press.

Lindström, Liina; Taremaa, Piia 2013. Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. – ESUKA–JEFUL, kd 4, nr 1, lk 35–52. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.03

Metslang, Helle 2000. Reflections on the development of a particle in Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 14.) Toim Mati Erelt. Tartu, lk 59–86.

Metslang, Helle 2001. Eesti las – imperatiivivormist partikliks. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. 7.–13. 8. 2000, Tartu. Pars V, Dissertationes sectionum: ­Linguistica II. Toim Tõnu Seilenthal. Tartu, lk 372–377.

Narrog, Heiko; Heine, Bernd 2011. Introduction. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. (Oxford Handbooks.) Toim H. Narrog, B. Heine. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0001

Nau, Nicole 1995. Möglichkeiten und Mechanismen kontaktbewegten Sprachwandels unter besonderer Berücksichtung des Finnischen. (Edition Linguistik 8.) München: Lincom Europa.

Pakerys, Jurgis 2017. Baltic context of some Estonian periphrastic causative constructions. – ESUKA–JEFUL, kd 8, nr 1, lk 179–195. https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.10

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saukkonen, Pauli 1965. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa. Kd I: Johdanto. Adverbiaali infinitiivi. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 137.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd II: L–P. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.

Talmy, Leonard 2003. Toward a Cognitive Semantics. Kd I: Concept Structuring Systems. 2. tr. (Language, Speech, and Communication.) Cambridge–London: The MIT Press.

Tamm, Anne 2012. Let me introduce the Estonian analytical causatives: The permissive and factitive laskma ‘let, make, have, allow, permit’. – Analytical Causatives: From ‘give’ and ‘come’ to ‘let’ and ‘make’. (Lincom Studies in Language Typology 24.) Toim Jaakko Leino, Ruprecht von Waldenfels. München: Lincom Europa, lk 247–289.

Tomson, Kairit 2018. Panema-verb ja selle grammatilised kasutused. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 199–216. https://doi.org/10.54013/kk724a2

Tomson, Kairit 2020. Ajama-verbi polüseemia ja ajama-põhjustamiskonstruktsioon eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 502–523. https://doi.org/10.54013/kk751a3

Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Van Valin, Robert D. Jr.; LaPolla, Randy John 1997. Syntax: Structure, Meaning and Function. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139166799

Vendler, Zeno 1957. Verbs and times. – The Philosophical Review, kd 66, nr 2, lk 143–160. https://doi.org/10.2307/2182371

Waldenfels, Ruprecht von 2015. Grammaticalization of ’give’ in Slavic between drift and contact: Causative, modal, imperative, existential, optative and volative constructions. – Causation, Permission, and Transfer: Argument Realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET Verbs. (Studies in Language Companion Series 167.) Toim Brian Nolan, Gudrun Rawoen, Elke Diedrichsen. Amsterdam: John Benjamins, lk 107–127. https://doi.org/10.1075/slcs.167.03wal

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. ­St.-Pétersbourg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1923. Eesti-saksa sõnaraamat. Kolmas, muutmata trükk teisest, dr. Jakob Hurt’i poolt redigeeritud väljaandest. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi ­Kirjastus.

Keywords: poetics, free verse, runic verse, primal poetry, baroque poetry, poetry revival

The article explores the free-verse poetics of Artur Alliksaar (1923–1966), Estonia’s foremost poet of language. Alliksaar faced poverty and repression under the Soviet regime, making it challenging to publish his work. A small selection of his poems were published as a book only posthumously. Nonetheless, Alliksaar’s influence on the poetry revival of the 1960s and the emerging generation of poets was profound. Estonian poetry and the language itself have been forever altered by his volcanic inspiration.

In the late 1950s, Estonia witnessed a fierce debate over free verse: while the official stance favoured conservative metrical forms, the younger generation championed formal and substantive freedom. Alliksaar initially wrote in elegant metrical forms like sonnets and rhymed quatrains, but by 1960, he too embraced free verse. The article suggests that he drew inspiration from Walt Whitman’s prose-like long lines, which he meticulously instrumented and enriched with figurative devices, resulting in an unprecedented, baroque orchestration.

Alliksaar held deep reverence for the poetics of Estonian runic verse and consistently employed alliteration and open parallelism in his compelling associative compositions. His impressive arsenal includes all manners of figurative devices drawn from folklore and baroque rhetoric: sound devices, tropes, and figures – often used hyperbolically and comically. Unprecedented in Estonian poetry is the flood of linguistic wizardry: diverse repetitions, extended metaphors and metalepses, cata­chrestic contrasts and systematic antitheses, paradoxical puns, echoes and chiasms, refined vocabulary and ad hoc neologisms, rhetorical syntax, and graphic articulation. It could be argued that Alliksaar’s volcanic alliterative innovation finds its archetype in the free-verse-like primal structure of proto-accentual chants and lamentations that preceded quantitative runic verse.

Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)

f 245, m 8:6. Artur Alliksaare kolm kirja Friedebert Tuglasele 15. I 1957 – 28. V 1960.

f 316, m 1:16. Artur Alliksaare kiri Friedebert Tuglasele, dat-ta.

f 316, m 2:5. Eesti Raamatu kirjad Artur Alliksaarele 2. II 1965 – 29. IV 1966.

f 316, m 3:15. Friedebert Tuglase üks kiri Artur Alliksaarele 22. VI 1960.

 

VEEBIVARAD

Härm, Viiu. Artur Alliksaar, „Õhtute kollane tolm”. – https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-05/alliksaar100_2p_ViiuHarm.mp4

Nublu. Mina ka. – https://www.youtube.com/watch?v=MGF3kdAIRtQ

Toe Tag. Legendaarne. – https://www.youtube.com/watch?v=klsqFRvXFFs

 

KIRJANDUS

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Koost Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa.

Artur Alliksaar mälestustes. Koost Henn-Kaarel Hellat, toim Kristina Schmidt. Tartu: Ilmamaa, 2007.

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. II kd, 2. vihk. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.

Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.

Heidegger, Martin 1999. Keel. Tlk Vilja Kiisler. – Akadeemia, nr 4, lk 711–729.

Hennoste, Tiit 2023. Vabastaja Alliksaar. – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatu­kogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 17.

Jakobson, Roman 2012 [1960]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.

Kirs, Tanar 2015. Juhan Liivi käsitus luulekunstist. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 67−83. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12453

Korhonen, Mikko 1994. The early history of the Kalevala metre. – Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. (Studia Fennica. Folkloristica 2.) Toim Anna-Leena ­Siikala, Sinikka Vakimo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 75–87.

Lajal, Lisanna 2023. Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs. Baka­laureusetöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/items/a90bba81-d3ed-4141-8663-69804ae7f72a

Laugaste, Eduard 1975. Eesti regivärsi struktuur, stiil ja kompositsioon. – E. Laugaste, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, lk 160–200.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Juri 1991. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–­kirjandus–kultuur. Tallinn: Olion, lk 65–74.

Lotman, Rebekka; Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2023. Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–986. https://doi.org/10.54013/kk790a2

Merilai, Arne 2015. Tammsaare aga-ometi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–315. https://doi.org/10.54013/kk690a1

Merilai, Arne 2022. Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 34–51. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19029

Merilai, Arne 2024. Tapeedile kirjutatud. – Sirp 22. III, lk 30.

Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.

Pilv, Aare 2022. „Ja mu sõnadest saab lalin”. – Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80. Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli muuseumis. 20. ja 21. jaanuaril 2022. Teesid. Koost Mart Velsker, Marin Laak, toim M. Laak. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, lk 18.

Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Monograafia. 2. tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Rummo, Paul-Eerik 1985. Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957–1984. Tallinn: Eesti Raamat.

Rummo, Paul-Eerik 2023. „Oo!” – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 9.

Runnel, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.

Rüütel, Ingrid 1998. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni. – Mäetagused, nr 8, lk 80–95. https://doi.org/10.7592/MT1998.08.ing

Väike katekismus: 10 käsku. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. https://eelk.ee/katekismus/10-kasku

Keywords: women’s religiosity, gendered practices, gender contract, culture of exceptions, women priests in Russian Old Belief

This article explores ways in which women navigate their agency within the conser­vative religious context of Russian Old Belief. Specifically, it examines four closely situ­ated congregations in Kasepää, Suur-Kolkja, Varnja (Pomortsy), and Väike-Kolkja (Fedoseevtsy) in Peipsimaa, based on fieldwork conducted between 2020 and 2021.

In the Old Belief tradition, women are barred from leadership roles or preaching; however, they often assume duties traditionally reserved for men. Furthermore, Old Believer communities in Estonia, which tend to have a higher proportion of women than men, rely heavily on women to uphold religious practices. Women’s agency within Old Believer communities does not primarily involve gaining more religious knowledge or higher status.

The demographic composition of a religious community is shaped by external economic, political, and social factors. Women, who often lead congregations due to their familiarity with religious tradition and service capabilities, face additional challenges in navigating their religious practices, such as restrictions on reading the Gospel at services or baptizing children.

Importantly, the Old Believers’ “culture of exceptions” does not entail flouting essential religious rules; rather, it seeks solutions that are consistent with ritual semantics and acceptable within their religious framework.

Danila Rygovskiy (b. 1988), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Researcher (Ülikooli 16, 51003 Tartu); Head of Collections, TYPA Printing and Paper Art Centre (Kastani 48f, 50410, Tartu), danila.rygovskiy@ut.ee

References

VESTLUSKAASLASED

Suur-Kolkja 2021, naine, snd 1949

Väike-Kolkja 2021, mees, snd 1979, nastavnik

Väike-Kolkja 2021, naine, snd 1957

Varnja 2021, naine, 70-ndates eluaastates nastavnitsa

 

KIRJANDUS

Agejeva 2008 = Елена Агеева, Книжность старообрядческого Причудья. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 251–267.

Almazov 1894 = Александр Алмазов, Тайная исповедь в православной восточной церкви. Опыт внешней истории. Т. 2. Специальные уставы, отдельные молитвословия и церковно-гражданские постановления, относящиеся к исповеди. Одесса: Типо-литография Штаба Одесского Военного Округа.

Andrejev 1870 = Василий Андреев, Раскол и его значение в народной русской истории. Исторический очерк. Петербург: Типография М. Хана.

Antropov 2022 = Николай Антропов, Собиратели русского фольклора и их дневники: архив Эстонского литературного музея. – Sator: Studies in Folk Belief, Mythology and Customs, nr 23, lk 144–172. https://doi.org/10.7592/Sator.2022.23.05

Beljakova 2011 = Елена Белякова, Женщина в старообрядчестве. – Е. Белякова, Надеж­да Белякова, Елена Емченко, Женщина в православии: церковное право и российская практика. Москва: Кучково поле, с. 135–173.

Beloussov 1976 = Фольклор русского населения Прибалтики. Сост. Александр Белоусов. Москва: Наука.

Beloussov 1979 = Александр Белоусов, Из заметок о старообрядческой культуре: „Великое понятие нужды”. – Вторичные моделирующие системы: сборник статей. Отв. ред. Юрий Лотман. Тарту: Тартуский государственный университет, с. 68–73.

Beloussov 1980 = Александр Белоусов, Литературное наследие Древней Руси в народной словесности русских старожилов Прибалтики. Диссертация кандидата филологических наук. Тарту: Тартуский государственный университет.

Dowling 2006 = Констанс Доулинг, Повседневная жизнь женщин в старообрядческих селах Алтая на пороге перемен. – Женщина в старообрядчестве: материалы между­народной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 91–96.

Dronova 2006 = Татьяна Дронова, Действующие староверческие общины в Рес­публике Коми (последняя четверть XX–XXI вв.). – Староверие на Северо-Востоке европейской части России. Сборник статей. Ред. Т. Дронова. Сыктывкар: Коми научный центр Уральского отделения РАН, с. 9–21.

Fishman 2003 = Ольга Фишман, Жизнь по вере: тихвинские карелы-старообрядцы. Москва: Индрик.

Hirdman, Yvonne 1991. The gender system. – Moving On: New Perspectives on the Women’s Movement. Toim Tayo Andreasen, Y. Hirdman. Aarhus: Aarhus University Press, lk 187–207.

Hristoforova 2013 = Ольга Христофорова, „Худенька рубашка, да и то переменка”: жены и „подруги” в жизни верхокамских мужчин в XX в. – Визуальное и вербальное в народной культуре. Тезисы и материалы международной школы-конференции. Сост. Александра Архипова, Сергей Неклюдов, Дмитрий Николаев. Москва: Российский государственный гуманитарный университет, с. 322–323.

Jassevitš-Borodajevskaja 1912 = Варвара Ясевич-Бородаевская, Борьба за веру: Исто­рико-бытовые очерки и обзор законодательства по старообрядчеству и сектантству в его последовательном развитии с приложением статей закона и высочайших указов. Санкт-Петербург: Государственная типография.

Kerov 2011 = Валерий Керов, „В старообрядчестве женщина получила преимущества”: гендерный статус женщины в староверии и его факторы. – Частное и общественное: гендерный аспект. Материалы Четвертой международной научной конференции Российской ассоциации исследователей женской истории и Института этнологии и антропологии им. Н. Н. Миклухо-Маклая РАН, 20–22 октября 2011 года, Ярославль. Вып. 1. Отв. ред. Наталья Пушкарева. Москва: Институт этнологии и антропологии РАН, с. 168–173.

Kudrjavtsev 2009 = Юрий Кудрявцев, Актуальные вопросы диалектной этимологии (на материале говоров староверов Причудья). – Активные процессы в русском языке диаспоры и метрополии. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика XII.) Ред. Ю. Кудрявцев, Ирина Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 103–115.

Kuvaitseva 2017 = Марина Кувайцева, Белая Лестовка. Похоронно-поминальный обряд староверов Эстонии. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Külmoja 2007 = Ирина Кюльмоя, „Нету такого сплочения и мира, как раньше люди жили”. Об особенностях говора жительницы деревни Малые Кольки (рассказ староверки). – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. II. (Humaniora: lingua russica. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика X.) Отв. ред. И. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 227–272.

Külmoja 2012 = Ирина Кюльмоя, „Хорошо я жизнь прожил очень, спасибо Богу”. (Об особенностях говора одного жителя острова Пийриссаар.) – Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Т. III. (Acta Slavica Estonica I. Труды по русской и славянской филологии. Лингвистика ХV.) Отв. ред. И. П. Кюльмоя. Тарту: Издательство Тартуского университета, с. 241−267.

Leskov 1996 = Николай Лесков, Полное собрание сочинении в тридцати томах. Т. 3. Сочинения 1862–1864. Москва: Терра.

Litvina 2021 = Наталья Литвина, Женщины без мужчин: судьбы старообрядок Верхокамья в середине ХХ века, христианство и компромисс. – Studia Religiosa Rossica: Russian Journal of Religion, № 2, с. 82–93. https://doi.org/10.28995/2658-4158-2021-2-82-93

Mahmood, Saba 2012. Politics of Piety: The Islamic Revival and the Feminist Subject. Princeton–Oxford: Princeton University Press.

Mekšs, Èduard 1997. И. Н. Заволоко – подвижник старообрядчества в Латвии. – Revue des études slaves, kd 69, nr 1–2, lk 89–99.

Morozova, Nadežda 2015. Eesti vanausuliste kirjalik pärand. Tlk Marju Kõivupuu, Kristi Saarso, Igor Tõnurist. Tartu: TAOS.

Morozova, Novikov 2007 = Надежда Морозова, Юрий Новиков, Чудное Причудье. Фольклор староверов Эстонии. Тарту: общество культуры и развития староверов Эстонии, Huma.

Murnikova 1960 = Татьяна Мурникова, Русские говоры в Эстонии. – Ученые записки Латвийского государственного университета им. Петра Стучки, Т. 36, вып. 6, с. 44–52.

Nemtšenko jt 1963 = Василий Немченко, Александра Синица, Татьяна Мурникова, Материалы для словаря русских старожильческих говоров Прибалтики. Рига: Латвийский государственный университет.

Olson, Laura J.; Adonyeva, Svetlana 2012. The Worlds of Russian Village Women: Tradition, Transgression, Compromise. Madison: University of Wisconsin Press.

Paaver, Mari-Liis 2020. Ikoonimaalija Rajalt – Pimen Sofronov. Иконописец из Рая: Пимен Софронов. Vilnius: Petro ofsetas.

Paert, Irina 2003. Old Believers, Religious Dissent and Gender in Russia, 1760–1850. Manchester–New York: Manchester University Press.

Palikova 2008 = Оксана Паликова, Словарь говора староверов Эстонии. Книга для учащихся. Тарту: Общество культуры и развития староверов Эстонии.

Pateman, Carole 1997. The Sexual Contract. Cambridge–Oxford: Polity Press.

Patton, Laurie L. 2012. The enjoyment of cows: Self-consciousness and ritual action in the early Indian Gṛhya Sūtras. – History of Religions, kd 51, nr 4, lk 364–381. https://doi.org/10.1086/664723

Plaat, Jaanus 2005. The identity and demographic situation of Russian Old Believers in Estonia. (With regard to the period of the 18th to the early 21st century.) – The Russian Speaking Minorities in Estonia and Latvia. (Pro Ethnologia 19.) Toim Terje Anepaio, Olaf Mertelsmann, J. Plaat. Tartu: Estonian National Museum, lk 7–31.

Podmazov 1998 = Арнольд Подмазов, Ранняя Федосеевщина в Прибалтике и её судьбы. – Старообрядчество: история, культура, современность. Ред. Ольга Ершова. Москва, с. 117–119.

Pokrovski 2008 = Николай Покровский, Чин исповедания сибирских бегунов-странников XX в. – Общественное сознание и литература России: источники и исследования. (Археография и источниковедение Сибири 27.) Ред. Н. Покровский, Елена Ромодановская, Любовь Титова. Новосибирск: Издательство Сибирского отделения Российской академии наук, с. 233–283.

Ponomarjova 1998 = Галина Пономарева, История изучения Причудья. – Радуга, № 2, с. 80–82.

Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik. Староверы Эстонии: краткий исторический справочник. The Old Believers of Estonia: A Brief Historical Survey. Tartu–Tallinn: Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Huma.

Pozdejeva 2020 = Ирина Поздеева, Триста лет и тридцать три года. Результаты комплексного археографического исследования Верхокамья. К 400-летию со дня рождения протопопа Аввакума. – Старообрядчество в истории и культуре России: проблемы изучения. Отв. ред. Виктор Захаров. Москва: Институт Российской истории РАН, с. 273–299.

Prommik, Anne 2015. Ortodoksi hääl – side taeva ja maa vahel. – Sirp 30. I, lk 10–11.

Rich, Adrienne 1989. Blood, Bread, and Poetry: Selected Prose, 1979–1985. New York: ­Norton.

Rihter 1976 = Елизавета Рихтер, Русское население западного Причудья. Очерки истории, материальной и духовной культуры. Таллин: Валгус.

Rogers, Douglas 2009. The Old Faith and the Russian Land: A Historical Ethnography of Ethics in the Urals. Ithaca–London: Cornell University Press.

Rovnova, Külmoja 2008 = Ольга Ровнова, Ирина Кюльмоя, Говоры староверов в современной Эстонии. – Русские старообрядцы. Язык, культура, история. Сборник статей к XIV Международному съезду славистов. Отв. ред. Леонид Касаткин. Москва: Языки славянских культур, с. 280–299.

Smiljanskaja 2013 = Елена Смилянская, Женское служение в старообрядческой общине конца XX века (из наблюдений полевого археографа). – Женщина в религиозной общине: Запад-Восток. (Одиссей. Человек в истории 24.) Сост. Юлия Арнаутова. Москва: Наука, с. 90–114.

Smirnov 1893 = Петр Смирнов, История русского раскола старообрядства. Рязань: Типография В. О. Тарасова.

Smirnov 1902 = Петр Смирнов, Значение женщины в истории русского старообряд­ческого раскола. – Христианское чтение, № 3, с. 326–350.

Žuravel 2006 = Ольга Журавель, Женские образы в современной агиографии староверов-часовенных (на материале Урало-Сибирского патерика). – Женщина в старо­обрядчестве: материалы международной научно-практической конференции, посвященной 300-летию основания Лексинской старообрядческой обители. Ред. Александр Пашков, Александр Пигин, Ирина Ружинская. Петрозаводск: Издательство Петрозаводского государственного университета, с. 138–144.

Tikász 2011 = Чеперке Оршойа Тикас, Женщина в беспоповском старообрядчестве в России в 1850–1905 гг по материалам Санкт-Петербургской, Новгородской, Вологодской и Олонецкой губерний. Saarbrücken: LAP Lambert Academic Publishing.

Varadinov 1863 = Николай Варадинов, История Министерства внутренних дел. Восьмая дополнительная книга. История распоряжений по расколу. Санкт-Петербург: Типография Второго Отделения Собственной Е. И. В. Канцелярии.

Vlassov s.a. = М. Власов, Почему нет святого причащения у старообрядцев-безпоповцев. Рига: Певческое старообрядческое общество Латвии.

Vorontsova 2018 = Елена Воронцова, «Женское пение – змеиное шипение»: к вопросу о месте женщины в современных беспоповских общинах. – Религиоведческие исследования, т. 17, № 1, с. 91–109. https://doi.org/10.23761/rrs2018-17.91-109

Vurgaft, Ušakov 1996 = Сергей Вургафт, Илья Ушаков, Старообрядчество. Лица, предметы, события и символы. Опыт энциклопедического словаря. Москва: Церковь.

Keywords: sociolinguistics, intergenerational transmission, language shift, language attitudes, South Estonian, Võro, Seto

This article approaches the endangerment status of Võro and Seto from two main aspects: intergenerational language transmission and language teaching in schools. Despite the revitalisation efforts for Võro and Seto beginning 35 years ago, their overall situation has not seen significant improvement. Currently, there are very few children growing up in a Võro/Seto speaking home.

In our survey, we focused on the mechanisms of intergenerational language transmission. This included identifying from whom different generations acquired their Võro/Seto proficiency and how many have passed the language on to their ­children. We also investigated experiences and attitudes towards learning the Võro/Seto language in schools. A total of 660 individuals with Võro/Seto roots responded to the survey.

The results indicate a steady language shift from Võro/Seto to Estonian since the 1960s. Võro and Seto have been relegated to the status of “granny languages”, with inconsistent usage resulting in partial acquisition and insufficient transmission to the next generation. Consequently, the role of kindergartens and schools in language learning is becoming increasingly important. However, current efforts have not been adequate to ensure sufficient proficiency among learners.

Commentary on the survey revealed that the Võro/Seto language shift is mainly driven by a widespread negative attitude towards local languages, favouring the use of Standard Estonian. The shift to Estonian is for the most part a voluntary process, motivated by the speakers’ perceived inferiority (stemming from low prestige and limited domains of use for Võro/Seto) and a wish to provide a better future for their children. Reversing this process without state support is very difficult. Nonetheless, the majority of respondents expressed a need to protect the Võro/Seto language and supported its teaching in schools.

 

Liina Lindström (b. 1973), PhD, University of Tartu, Professor of Modern Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.lindstrom@ut.ee

Maarja-Liisa Pilvik (b. 1989), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language (Jakobi 2, 51005 Tartu), maarja-liisa.pilvik@ut.ee

Helen Plado (b. 1981), PhD, University of Tartu, Research Fellow in Estonian Language; Võru Institute, Researcher (Jakobi 2, 51005 Tartu), helen.plado@ut.ee

Triin Todesk (b. 1988), PhD, University of Tartu, Research Fellow in South Estonian Varieties (Jakobi 2, 51005 Tartu), triin.todesk@ut.ee

References

VEEBIVARAD

ELP = Endangered Language Project. https://www.endangeredlanguages.com/

Perepis 2010 = Итоги всероссийской переписи населения 2010. Т. 4. Национальный состав и владение языками, гражданство. https://rosstat.gov.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/vol4pdf-m.html

Perepis 2020 = Итоги всероссийской переписи населения 2020. Т. 5. Национальный состав и владение языками. https://rosstat.gov.ru/vpn/2020/Tom5_Nacionalnyj_sostav_i_vladenie_yazykami

 

KIRJANDUS

I Võrokõisi Kongressi otsus võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst. https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf

Allas, Tiia 2022. Miks ja kuidas õpetada kohta? Kultuurilise identiteedi kujundamine võru keele ja kirjanduse õpetamise kaudu Vana-Võrumaa üldhariduskoolides. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/89384

Allikas, Õ. 1969. Sõnad õpetavad, eeskujud tõmbavad kaasa. – Koit 24. IV, lk 3.

Belew, Anna; Simpson, Sean 2018. The status of the world’s endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 20–47. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.4

Brown, Kara D. 2005. Võro keele ja kultuuri tund kooli ja õpetajate elus. – Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja -keeled. (Võro Instituudi toimõndusõq 17.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 56–66.

Campbell, Lyle; Rehg, Kenneth L. 2018. Introduction: Endangered languages. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim K. L. Rehg, L. Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 1–18. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.3

Cohen, Jacob 1988. Statistical Power Analysis for the Behavioral Sciences. 2. tr. New York–London: Lawrence Erlbaum Associates.

Ederberg, Friedrich 1913. Rikutud Eesti keelest. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 466–471.

Eesti keele arengukava 2021–2035. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf

Ehala, Martin 2006. Keelevahetuse pööramisvõimalusi võru keelealal. – Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas. (Võro Instituudi toimõndusõq 18.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võro Instituut’, lk 11–26.

Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte ­seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.

Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–489.

EKN 2022 = Eesti keelenõukogu koosoleku otsusprotokoll (15.11.2022). https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eesti%20Keelenõukogu%20koosoleku%20otsusprotokoll%20%2815.11.2022%29.pdf

Fishman, Joshua A. 1991. Reversing Language Shift: Theoretical and Empirical Foundations of Assistance to Threatened Languages. Clevedon: Multilingual Matters.

Iva, Sulev 2007. Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Iva, Sulev 2023. Võru keelest võrokeste kongressi taustal. – Sirp 2. VI, lk 18.

Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2014. Seto singing tradition in Siberia: Songs and ‘non-songs’. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 58, lk 149–186. https://doi.org/10.7592/FEJF2014.58.kalkun_oras

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, fabula, fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica. Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168.

Kasik, Reet 2022. Keelekorraldus Nõukogude Eestis. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1093–1103. https://doi.org/10.54013/kk780a2

Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. Tallinn: Valgus.

Keeleseadus. RT I, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001

Kook, Urmet 2023. Ettepanek: seto ja võro keelt võiks saada märkida registritesse ema­keelena. – ERR. https://www.err.ee/1608986750

Koreinik, Kadri 2011. The Võru language in Estonia: An Overview of a Language in Context. (Working Papers in European Language Diversity 4.) Mainz–Helsinki–Wien–Tartu–Mariehamn–Oulu–Maribor: ELDIA. https://phaidra.univie.ac.at/download/o:102999

Koreinik, Kadri 2015a. Võru keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Koreinik, Kadri 2015b. Setu keel: ELDIA uuringu lühikokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikool.

Krauss, Michael 1992. The world’s languages in crisis. – Language, kd 68, nr 1, lk 4–10. https://doi.org/10.1353/lan.1992.0075

Krauss, Michael 2007. Classification and terminology for degrees of language endangerment. – Language Diversity Endangered. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 181.) Toim Matthias Brenzinger. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 1–8. https://doi.org/10.1515/9783110197129.1

Kuuba, Rainer 2023. Midä näütäse 2011. ja 2021. a rahva ülelugõmisõ võrokõisi rändäise kotsilõ. – Ettekanne. Põlidsõq ja rändäjäq, olõjaq ja tulõjaq, läbikäümine ja mõotusõq. Võro, Võro Instituut 27.–28. rehekuu 2023. https://www.youtube.com/watch?v=pdWUU-XxcHE&ab_channel=V%C3%B5roInstituut

Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus.

Lee, Nala H.; Van Way, John R. 2018. Assessing degrees of language endangerment. – The Oxford Handbook of Endangered Languages. Toim Kenneth L. Rehg, Lyle Campbell. Oxford: Oxford University Press, lk 47–65. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190610029.013.5

Lewis, Paul M.; Simons, Gary F. 2010. Assessing endangerment: Expanding Fishman’s GIDS. – Revue Romaine de Linguistique, kd 55, nr 2, lk 103–120.

Lindström, Liina; Risberg, Lydia; Plado, Helen 2023. Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning. – ESUKA–JEFUL, kd 14, nr 1, lk 7–48. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01

Lindström Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Todesk, Triin 2024. Võro ja seto keele­vahetuse küsitluse andmed. Open Science Framework. https://osf.io/qn9c8/

Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/541

Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920–1940. (Loodus, aeg, inimene.) Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Manakov jt 2011 = Андрей Манаков, Наталья Теренина, Юлия Колпакова, Сергей Евдокимов, Карина Потапова, Oтчёт по итогам социально-демографического исследования сету печорского района летом 2011 года. Псков. http://ematf.pskgu.ru/projects/pgu/storage/SETU/text/setomaa_otchet%202012.pdf

Org, Ervin; Reiman, Nele; Uind, Katrin; Velsker, Eva; Pajusalu, Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 203–209.

Pajusalu, Karl 1997. Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 8.) Toim Mati Erelt, Meeli ­Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu, lk 167–183.

Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pajusalu, Karl; Koreinik, Kadri; Rahman, Jan 2000. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. – A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist. (Võro Instituudi toimõndusõq 8.) Toim K. Koreinik, J. Rahman. Võro: Võro Instituut, lk 13–37.

Plado, Helen 2022. Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses. (Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole.) – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1075–1092. https://doi.org/10.54013/kk780a1

Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Põlisrahvana määratlemisest. XII Seto Kongress. Otsus. https://www.setomaa.ee/kogukond/docs/file/skvk/XIISeto-Kongressi-otsus7_polisrahvana-maaratlemisest.pdf

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

REL 2021 = 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldus. Eesti Statistika. https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-11/Loenduse%20valikuuringu%20metoodika%20raport.pdf

Riigi Statistika Keskbüroo 1924 = 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Résultats du recensement de 1922 pour toute la République. Vihk I: Rahva demograafiline koosseis ja korteri­olud Eestis. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.

Saar, Hipp 2022. „Kas ahju taha või prügimäele?” Murdeteemaline arutelu 1969. aasta Põlva ajalehes Koit ja selle järelkajad. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 142–148.

Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksiä. – Virittäjä, kd 81, nr 2, lk 119–136.

Seto keele arõnguplaan. Seto Instituut, 2022. https://www.setoinstituut.ee/seto-keele-aronguplaan/

Skutnabb-Kangas, Tove 1996. Language and self-determination. – Self-Determination. Toim Donald Clark, Robert Williamson. London: Palgrave Macmillan, lk 124–140. https://doi.org/10.1007/978-1-349-24918-3_7

Thomason, Sarah G. 2015. Endangered Languages: An Introduction. Cambridge: Cam­bridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139033817

UNESCO 2003 = Ad Hoc Expert Group on Endangered Languages, Language Vitality and Endangerment. Document adopted by the International Expert Meeting on UNESCO Programme Safeguarding of Endangered Languages. Paris, 10–12 March 2003. CLT/CEI/DCE/ELP/PI/2003/1. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000183699

Van Rooy, Raf 2020. Language or Dialect? The History of a Conceptual Pair. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198845713.001.0001

Viikberg, Jüri 2021. Emakeele Selts ja murdekogumine. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Emakeele Selts, lk 349−369.

Viitso, Tiit-Rein 1985. Criteria for classifying dialects of Baltic Finnish languages. – Dialec­tologia Uralica: Materialien des ersten Internationalen Symposions zur Dialektologie der uralischen Sprachen, 4.–7. September 1984 in Hamburg. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 20.) Toim Wolfgang Veenker. Wiesbaden: Harrassowitz, lk 89–96.

Wichmann, Søren 2020. How to distinguish languages and dialects. – Computational Linguistics, kd 45, nr 4, lk 823–831. https://doi.org/10.1162/coli_a_00366

Keywords: narrative, early modern literature, Baltic German culture, Caspar Meyer

To date, there has been hardly any scholarly consideration of minutes (Protokoll) and reports (Bericht) as narrative texts with poetic potential, especially in 17th-century literature. In preparation for an edition of the minutes, this article is dedicated to an initial analysis of the minutes written by Caspar Meyer, secretary of the corporation of Estonian nobility (Estländische Ritterschaft) from 1634 to 1653. The analysis comprises several aspects: a preliminary look at definitions is followed by a discussion of the emergence of minutes as a combination of different text forms (e.g., records of meetings, travel reports, court verdicts, letters) in the presumably immediate draft transcript and the subsequent carefully crafted fair copy. It then outlines the narrative means and structures used to construct the lifeworld of the corporation of Estonian nobility in the protocol as a factual narrative. Particular attention is paid to the author of the protocol and his representation in the narrative. The strict requirements of brevity, neutrality, and reliability in representing reality severely limited the author’s options, but allow an illuminating insight into the means of constructing self-narratives, as the author is also a protagonist in the Baltic lifeworld (baltische Lebenswelt) of his time.

 

Martin Antonius Klöker (b. 1966), PhD, Under and Tuglas Literature Centre of the ­Estonian Academy of Sciences, Research Professor (Kohtu 6, 10130 Tallinn), mkloeker@uni-osnabrueck.de

References

ARHIIVIALLIKAD

Rahvusarhiiv (RA)

EAA.854 Eestimaa rüütelkonna fond

EAA.854.2.641 – protokollid 1634–1644

EAA.854.2.642 – protokollid 1647–1651

EAA.854.2.643 – protokollid 1652–1653

EAA.854.2.644 – protokollid 1645–1653

EAA.854.2.793 – protokolli mustand 9. oktoobrist 1647

EAA.858 Eesti kõrgema maakohtu fond

EAA.858.1.224 – protokollid 1634–1642

 

VEEBIVARAD

Back, Jessica 2021. Stadtbücher als Medien administrativer Schriftlichkeit im Spätmittel­alter. 22.09.2020–23.09.2020, Halle (Saale). – H-Soz-Kult 22. I. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/fdkn-127422

ILS = Index Librorum Civitatum. https://www.stadtbuecher.de/

Rummel, Ulrich 2019. Ankündigung: „Protokoll-Editionen. Probleme und Lösungen”. Vor­tragsreihe des IZED, Wuppertal (07.05.–21.05.2019). – H-Germanistik 5. II. https://networks.h-net.org/node/79435/discussions/4082033/ank-vortragsreihe-des-ized-wuppertal-protokoll-editionen-probleme

Schuler, Vera 2017. Tagungsbericht: „Zu Protokoll. Theoriegeschichte und Ideenpolitik einer übersehenen Gattung”. 27.04.2017–28.04.2017, Berlin. – H-Soz-Kult 4. VII. https://www.hsozkult.de/conferencereport/id/tagungsberichte-7229

 

KIRJANDUS

Andresen, Andres 2004. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710–1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arnauld, Andreas von 2009. Was war, was ist – und was sein soll. Erzählen im juristischen Diskurs. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-litera­rischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 14–50. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_2

Arninck, Heinrich 1639. Medulla variarum earumque in orationibus et epistolis usitatissimarum formularum, ex optimis quibusvis authoribus, in usum Gymnasii Revaliensis, quod in Livonia est, collecta per Henricum Arningum, ibidem in Gymn. Rhet. Prof. Jena: Freyschmidt.

Barner, Wilfried 1970. Barockrhetorik. Untersuchungen zu ihren geschichtlichen Grund­lagen. Tübingen: Niemeyer.

Bunge, Friedrich Georg von 1832. Beitrag zur Kenntniß der Geschichte und der Quellen der Ritter- und Landrechte des Herzogthums Ehstland. – F. G. von Bunge, Beiträge zur Kunde der liv-, esth- und curlaendischen Rechtsquellen. Riga–Dorpat: C. J. Schünmann, lk 89–142.

Burdorf, Dieter; Fasbender, Christoph; Moennighoff, Burkhard (toim) 2007. Metzler Lexikon Literatur. Begriffe und Definitionen. Stuttgart–Weimar: J. B. Metzler. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05000-7

DRW = Deutsches Rechtswörterbuch. Wörterbuch der älteren deutschen Rechtssprache. 10. kd. Toim Heino Speer. Weimar: Heidelberger Akademie der Wissenschaften, 1997–2001.

Ewers, Johann Philipp Gustav 1821. Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte. Sechs Bücher. Erster Druck. Mit erläuternden Urkunden und ergänzenden Beilagen heraus­gegeben. Dorpat: Meinshausensche Buchhandlung.

Fludernik, Monika 2013. Erzähltheorie. Eine Einführung. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.

Fludernik, Monika; Ryan, Marie-Laure 2019. Narrative Factuality. A Handbook. (Revisionen 6.) Berlin: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110486278

Genette, Gérard 1990. Fictional narrative, factual narrative. – Poetics Today, kd 11, nr 4, lk 755–774. https://doi.org/10.2307/1773076

Gierlich, Ernst 1991. Reval 1621 bis 1645. Von der Eroberung Livlands durch Gustav Adolf bis zum Frieden von Brömsebro. Bonn: Kulturstiftung der deutschen Vertriebenen.

Hansen, Gotthard von 1881. Geschichtsblätter des Revalschen Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250-jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881. Reval: F. Kluge.

Jaeger, Stephan 2009. Erzählen im historiographischen Diskurs. – Wirklichkeits­erzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 110–135. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_5

Klauk, Tobias; Köppe, Tilmann 2014. Fiktionalität. Ein interdisziplinäres Handbuch. (Revisionen 4.) Berlin–Boston–New York: De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110322606

Klein, Christian; Martínez, Matías (toim) 2009. Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Stuttgart: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5

Klein, Wolf Peter 2011. Die deutsche Sprache in der Gelehrsamkeit der frühen Neuzeit. Von der lingua barbarica zur HaubtSprache. – Diskurse der Gelehrtenkultur in der Frühen Neuzeit. Ein Handbuch. Koost Herbert Jaumann. Berlin–Boston–New York: De Gruyter, lk 465–516. https://doi.org/10.1515/9783110241068.465

Klöker, Martin 2020. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahr­hunderts. (Baltische literarische Kultur 2.) Berlin–Münster: LIT Verlag.

Klöker, Martin 2024. Faktisches Erzählen im 17. Jahrhundert. – Überlegungen zu narrato­logischen Strukturen in Protokollen der Estländischen Ritterschaft. Baltische Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, translations- und sprachwissenschaftliche Aspekte. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte des östlichen Europa 87.) Koost Maris Saagpakk, Antje Johanning-Radžienė, Rūta Eidukevičienė, Aigi Heero. Oldenburg: De Gruyter, lk 35–51. https://doi.org/10.1515/9783111381886-003

Küng, Enn 2019. Tallinn’s Balance of Trade in the 17th Century. – Hansische Geschichts­blätter, kd 137, lk 81–110.

Lugauer, Andreas 2020. Konferenzbericht: An den Schnittstellen von Fakt und Fiktion. Formen und Funktionen dokufiktionalen Erzählens in der Gegenwart. (Tagung in Erlangen v. 7.–9.11.2019.) – Zeitschrift für Germanistik. Neue Folge, kd 30, nr 3, lk 673–676.

Martínez, Matías 2009. Erzählen im Journalismus. – Wirklichkeitserzählungen. Felder, Formen und Funktionen nicht-literarischen Erzählens. Toim Christian Klein, Matías Martínez. Stuttgart: Springer, lk 179–191. https://doi.org/10.1007/978-3-476-05228-5_8

Meier, Jörg; Ziegler, Arne 2004. Textsorten und Textallianzen in städtischen Kanzleien. – Textsortentypologien und Textallianzen von der Mitte des 15. bis zur Mitte des 16. Jahrhunderts: Akten zum internationalen Kongress in Berlin 21. bis 25. Mai 2003. (Berliner sprachwissenschaftliche Studien 6.) Toim Claudia Wich-Reif, Franz Simmler. Berlin: Weidler, lk 129–166.

Niehaus, Michael 2005. Protokollstile. Literarische Verwendungsweisen einer Textsorte. – Deutsche Vierteljahrsschrift für Literaturwissenschaft und Geistesgeschichte, kd 79, lk 692–707. https://doi.org/10.1007/BF03374611

Niehaus, Michael; Schmidt-Hannisa, Hans-Walter 2005. Das Protokoll. Kulturelle Funktion einer Textsorte. Frankfurt am Main: Peter Lang.

Paucker, Carl Julius Albert 1852. Der revidirten ehstländischen Ritter- und Landrechte erstes Buch oder die Gerichtsverfassung und das Gerichtsverfahren in Ehstland vor hundert Jahren. Ein Beitrag zur vaterländischen Rechtsgeschichte. Reval: Lindfors’ Erben.

Rau, Susanne 2019. Ratsprotokolle. – Enzyklopädie der Neuzeit Online. Toim Friedrich Jaeger, Georg Ekert, Ulrike Ludwig, Benjamine Steiner, Jörg Wesche. Stuttgart: J. B. Metzler. http://dx.doi.org/10.1163/2352-0248_edn_COM_333646

Reallexikon 1997 = Reallexikon der deutschen Literaturwissenschaft. Toim Klaus Weimar, Georg Braungart, Harald Fricke, Klaus Grubmüller, Jan-Dirk Müller, Friedrich Vollhardt. I kd. Berlin–Boston–New York: De Gruyter.

Zedler, Johann Heinrich 1741. Grosses vollständiges Universal-Lexicon aller Wissenschaften und Künste. 29. kd. Leipzig-Halle: [s. n.].

Tallinna ajalugu 2019 = Tallinna ajalugu II, 1561–1710. Koost Lea Kõiv, peatoim Tiina Kala, toim Toomas Tamla. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.

Volckmann, Adam 1621. NotariatKunst/ Das ist: Handbuch für die Notarien und andere Gerichts- und Schreiberey verwandte: In welchem unterschiedlicher nützlicher Bericht von den Amptspersonen eines Raths und Gerichtstuls … gehörig zubefinden. Leipzig: Grosse.

Westling, Gustav Oscar Friedrich 1900. Kirchengesetz und Kirchengesetzarbeiten in Ehstland zur Zeit der schwedischen Herrschaft. Eine kirchenhistorische Studie. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, kd 5, lk 39–68.

Wilpert, Gero von 2001. Sachwörterbuch der Literatur. Stuttgart: Kröner.

Keywords: Estonian poetry, tanka, classical form, extended themes, quasi-tanka.

The primary aim is to provide an overview of the evolution of the Estonian tanka genre, to delineate the requirements of its classical form and style, and to analyze its proliferation within Estonian literature. Tanka poems have been published since 1917, with their prevalence expanding notably in the 1960s and persisting to the present day. A total of 76 tankas writers have contributed 1296 tankas to the collection. In addition, there are 34 student authors featured in school almanacs. It is noteworthy that this poetic form has attracted a diverse range of authors, from amateurs to established writers. Over time, both the form and themes of tanka poetry have evolved, encompassing varied approaches to poem construction, from line arrangement to graphic design. At the same time, the subject matter has broadened from the human experience and the experience of nature to almost all aspects of human life, including social critique and expressions of sexuality. Prominent authors in this genre include Minni Nurme, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, and Mats Traat. The concise nature of tanka poetry has led writers to craft more condensed and precise compositions, often leveraging the compounding and wordplay inherent in the Estonian language. This genre allows authors to imbue their work with rich layers of meaning using minimal words. This results in a dense textual experience.

Heili Hani (b. 1964), MA, University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, doctoral student (Ülikooli 16, 51003 Tartu), heili@hansa.tartu.ee

PDF

Windows, entryways to infinity

Parallelisms in the works of Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu, and Jan Kaus

https://doi.org/10.54013/kk799a3

Keywords: lexicography, construction-based approach, constructicon, constructicography

A new field has emerged alongside constructional linguistic theories and electronic lexicography, known as constructicography (Lyngfelt 2018: 11). Its goal is to compile a constructicon, a resource that organizes and presents linguistic constructions much like dictionaries present words. This concept stems from the theoretical framework of Construction Grammar (see Fillmore 2006; Goldberg 2003; Hoffmann, Trousdale 2013). The main purpose of this study is to outline the necessary theoretical concepts, map out existing solutions, and identify the main challenges in creating different types of constructicons. This aims to inform decisions when beginning to create a potential Estonian language constructicon.

First, we discuss the main theoretical considerations and concepts essential for constructicon building. The basic assumption of this theory is that there is a continuum-like transition from grammar to lexicon, rather than a sharp boundary between these two basic linguistic phenomena. According to this view, linguistic units are constructions – pairings of form and meaning with a variable number of lexical components and various levels of schematicity.

We further examine the theoretical and methodological principles behind current constructiographic practices, using examples from eight initiatives across seven languages: English, German, Japanese, Russian, Hungarian, Swedish, and Brazilian Portuguese (Perek, Patten 2019; Ziem et al. 2019; Janda et al. 2020; Lyngfelt et al. 2018; Ohara 2018; Fillmore et al. 2012; Torrent et al. 2014; Sass 2023). Meta-analysis reveals that most constructicographic databases are linked to FrameNet resources created for respective languages. The target audiences for these resources vary from language experts to second language learners and language technology applications. The coverage of constructions ranges from 73 to approximately 13,000 entries. The constructicons include semi-schematic constructions, abstract valency patterns, argument structure constructions, and even idiomatic constructions located at the “lexical end” of the grammar–lexicon continuum. As constructions form networks characterized by inheritance relations, describing these relations is a crucial part of constructicon building.

Challenges discussed in the paper include defining a construction – whether narrowly or broadly; deciding if a constructicon should encompass general phrase structure constructions or be limited to idiosyncratic constructions; determining which constructions should be included in the resource and how to arrive at a nomenclature; handling constructions at different levels of abstraction; ensuring that the meta-language of descriptions is accessible to learners, native speakers, linguists, and NLP applications alike; and providing effective search functionalities in the dictionary/database for users.

Based on the analysis results, we highlight questions that need to be addressed if a constructicon is to be created as part of a relational lexicographical database for Estonian, specifically within the database of the EKI Combined Dictionary compiled within DWS Ekilex (Tavast et al. 2018).

 

Ene Vainik (b. 1964), PhD, Institute of the Estonian Language, Research Professor (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ene.vainik@eki.ee

Geda Paulsen (b. 1973), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), Uppsala university, Senior Lecturer / Associate Professor, geda.paulsen@eki.ee, geda.paulsen@moderna.uu.se

Jelena Kallas (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher-Project Manager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee

References

VEEBIVARAD

Berkeley FrameNet. https://framenet.icsi.berkeley.edu

Birmingham English Constructicon. https://englishconstructicon.bham.ac.uk

Constructicon for Swedish. https://www.gu.se/en/research/a-constructicon-for-swedish

EKI ühendsõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

FrameBank. http://framebank.ru

FrameNet Brasil. https://webtool.framenetbr.ufjf.br/index.php/webtool/report/cxn/main

FrameNet-Konstruktikon des Deutschen. https://gsw.phil.hhu.de

Hungarian Constructicon [kasutaja: eLex2023; salasõna: letssee]. https://ccn.nytud.hu

Japanese FrameNet. https://jfn.st.hc.keio.ac.jp

Russian Constructicon. https://constructicon.github.io/russian

 

KIRJANDUS

Bencini, Giulia M. L. 2013. Psycholinguistics. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 379–396. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0021

Boas, Hans C. (toim) 2022. Directions for Pedagogical Construction Grammar: Learning and Teaching (with) Constructions. (Applications of Cognitive Linguistics 49.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9783110746723

Booij, Geert 2010. Construction Morphology. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press.

Borin, Lars; Lyngfelt, Benjamin (ilmumas). Framenets and constructiCons. – The Cambridge Handbook of Construction Grammar. (Cambridge Handbooks in Language and Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.

Bybee, Joan 2010. Language, Usage, and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Bybee, Joan 2013. Usage-based theory and exemplar representations of constructions. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 49–69. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0004

Croft, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typological Perspective. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198299554.001.0001

Croft, William; Cruse, D. Alan 2004. Cognitive Linguistics. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511803864

Diessel, Holger 2013. Construction grammar and first language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 347–364. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0019

Diessel, Holger 2019. The Grammar Network: How Linguistic Structure Is Shaped by Language Use. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781108671040

Ellis, Nick C. 2013. Construction grammar and second language acquisition. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 365–378. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0020 

Endresen, Anna; Janda, Laura A. 2020. Taking construction grammar one step further: Families, clusters, and networks of evaluative constructions in Russian. – Frontiers in Psychology, nr 11, lk 1–22. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2020.574353

Fillmore, Charles J. 1968. The case for case. – Universals in Linguistic Theory. Toim Emmon Bach, Robert T. Harms. New York: Holt, Rinehart, and Winston, lk 1–88.

Fillmore, Charles J. 1982. Frame semantics. – Linguistics in the Morning Calm: Selected Papers from SICOL-1981. Seoul: Hanshin Pub. Co.

Fillmore, Charles J. 2006. The articulation of lexicon and constructicon. – Plenaarettekanne 4. rahvusvahelisel konstruktsioonigrammatika konverentsil Tokyo ülikoolis 3. IX 2006.

Fillmore, Charles J.; Kay, Paul; O’Connor, Mary Catherine 1988. Regularity and idiomaticity in grammatical constructions: The case of let alone. – Language, kd 64, nr 3, lk 501–538. https://doi.org/10.2307/414531

Fillmore, Charles J.; Lee-Goldman, Russell R.; Rhodes, Russell 2012. The FrameNet constructicon. – Sign-Based Construction Grammar. Toim Hans C. Boas, Ivan A. Sag. Stanford: CSLI Publications, lk 309–372.

Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. (Cognitive Theory of Language and Culture.) Chicago: The University of Chicago Press.

Goldberg, Adele E. 2003. Constructions: A new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224. https://doi.org/10.1016/S1364-6613(03)00080-9

Goldberg, Adele E. 2006. Constructions at Work: The Nature of Generalization in Language. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199268511.001.0001

Goldberg, Adele E. 2013. Constructionist approaches. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 15–31. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0002

Goldberg, Adele E.; Jackendoff, Ray 2004. The English resultative as a family of constructions. – Language, kd 80, nr 3, lk 532–568. https://doi.org/10.1353/lan.2004.0129

Gras, Pedro; Elvira-García, Wendy 2021. The role of intonation in Construction Grammar: On prosodic constructions. – Journal of Pragmatics, nr 180, lk 232–247. https://doi.org/10.1016/j.pragma.2021.05.010

Herbst, Thomas; Uhrig, Peter 2019. Towards a valency and argument structure constructicon of English: Turning the valency patternbank into a constructicon. – Lexicographica, nr 35, lk 87–104. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0006

Hoffmann, Thomas; Trousdale, Graeme (toim) 2013. The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) New York–Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.001.0001

Janda, Laura A.; Lyashevskaya, Olga; Nesset, Tore; Rakhilina, Ekaterina; Tyers, Francis M. 2018. A constructicon for Russian: Filling in the gaps. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 165–181. https://doi.org/10.1075/cal.22.06jan

Janda, Laura A.; Endresen, Anna; Zhukova, Valentina; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina 2020. How to build a constructicon in five years: The Russian example. – Belgian Journal of Linguistics, kd 34, nr 1, lk 161–173. https://doi.org/10.1075/bjl.00043.jan

Janda, Laura A.; Zhukova, Valentina; Endresen, Anna; Mordashova, Daria; Rakhilina, Ekaterina; Lyashevskaya, Olga 2023. What happens if you try to build a constructicon for a whole language? – International FrameNet Workshop 2023: Cognitively Grounded Approaches to Applied Language Description (IFNW2023). Düsseldorf, August 7–11, 2023. https://www.globalframenet.org/ifnw-2023

Jurafsky, Daniel 1992. An On-line Computational Model of Human Sentence Interpretation: A Theory of the Representation and Use of Linguistic Knowledge. Doctoral dissertation. Berkeley: University of California. https://doi.org/10.21236/ADA604298

Kay, Paul; Fillmore, Charles J. 1999. Grammatical constructions and linguistic generalizations: The What’s X doing Y? construction. – Language, kd 75, nr 1, lk 1–33. https://doi.org/10.2307/417472

Kitsnik, Mare 2018. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Lakoff, George 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What Categories Reveal about the Mind. Chicago: University of Chicago Press. https://doi.org/10.7208/chicago/9780226471013.001.0001

Langacker, Ronald W. 1987. Foundations of Cognitive Grammar. Kd 1: Theoretical Pre­requisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele­portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lyngfelt, Benjamin 2018. Introduction: Constructicons and constructicography. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–18. https://doi.org/10.1075/cal.22.01lyn

Lyngfelt, Benjamin; Bäckström, Linnéa; Borin, Lars; Ehrlemark, Anna; Rydstedt, Rudolf 2018. Constructicography at work: Theory meets practice in the Swedish constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim B. Lyngfelt, Lars Borin, Kyoko Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 41–106. https://doi.org/10.1075/cal.22.03lyn

Lyngfelt, Benjamin; Torrent, Tiago Timponi; da Silva Matos, Ely Edison; Bäckström, Linnéa 2022. Comparative concepts as a resource for multilingual constructicography. – Valency and Constructions: Perspectives on Combining Words. (Meijerbergs arkiv för svensk ordforskning 46.) Toim Kristian Blensenius. Göteborg: MASO, lk 101–130.

Ohara, Kyoko 2018. Relations between frames and constructions: A proposal from the Japanese FrameNet constructicon. – Constructicography: Constructicon Development Across Languages. (Constructional Approaches to Language 22.) Toim Benjamin Lyngfelt, Lars Borin, K. Ohara, Tiago Timponi Torrent. Amsterdam: John Benjamins, lk 141–163. https://doi.org/10.1075/cal.22.05oha

Palusalu, Maria 2023. Naadimetsast paradiisiks ehk kuidas saada silmapaistvat ja vähe hoolt nõudvat aeda. Tallinn: Varrak.

Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Penjam, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5–12.

Penjam, Pille; Pajusalu, Renate 2006. Konstruktsioonigrammatika. – Teoreetiline keele­teadus Eestis II. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 7.) Toim Ilona Tragel, Haldur Õim. Tartu: Tartu Ülikool, lk 141–155.

Perek, Florent 2015. Argument Structure in Usage-Based Construction Grammar: Experimental and Corpus-Based Perspectives. (Constructional Approaches to Language 17.) Amsterdam: John Benjamins. https://doi.org/10.1075/cal.17

Perek, Florent; Patten, Amanda L. 2019. Towards an English constructicon using patterns and frames. – International Journal of Corpus Linguistics, kd 24, nr 3, lk 354–384. https://doi.org/10.1075/ijcl.00016.per

Pilvik, Maarja-Liisa 2021. Action Nouns in a Constructional Network: A Corpus-based Investigation of the Productivity and Functions of the Deverbal Suffix –mine in Five Different Registers of Estonian. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 48.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pulvermüller, Friedemann; Cappelle, Bert; Shtyrov, Yury 2013. Brain basis of meaning, words, constructions, and grammar. – The Oxford Handbook of Construction Grammar. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. New York–Oxford: Oxford University Press, lk 397–416. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780195396683.013.0022

Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Sahkai, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816–831.

Sahkai, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 177–186. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa4.11

Sahkai, Heete 2011. Teine grammatika: eesti keele teonimede süntaks konstruktsiooni­põhises perspektiivis. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Sahkai, Heete 2012. Konstruktsioonigrammatika. – Oma Keel, nr 2, lk 5–10.

Sass, Balint 2023. From a dictionary towards the Hungarian constructicon. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Proceedings of the eLex 2023 Conference, Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o., lk 534–544. https://elex.link/elex2023/wp-content/uploads/105.pdf

Saul, Kertu 2024. Eesti keele lausemallide automaatne tuvastamine liigutamisverbide näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Schmid, Hans-Jörg 2020. The Dynamics of the Linguistic System: Usage, Conventionalization, and Entrenchment. (Oxford Linguistics.) Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780198814771.001.0001

Ziem, Alexander; Flick, Johanna; Sandkühler, Phillip 2019. The German constructicon project: Framework, methodology, resources. – Lexicographica, nr 35, lk 15–40. https://doi.org/10.1515/lex-2019-0003

Ziem, Alexander; Böbel, Nina; Willich, Alexander 2023. What’s in the constructicon? Relating constructional forms and constructional meanings on the full range of the lexicon-grammar continuum. – 16th International Cognitive Linguistics Conference. Book of Abstracts. Düsseldorf: ICLC, lk 115. https://iclc16.github.io/abstracts/ICLC16_BoA.pdf

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, lk 749–761.

Tomasello, Michael 2006. Acquiring linguistic constructions. – Handbook of Child Psychology. Kd II: Cognition, Perception, and Language. Toim William Damon, Deanna Kuhn, Robert S. Siegler. New York: John Wiley & Sons, Inc., lk 255–298. https://doi.org/10.1002/9780470147658.chpsy0206

Torrent, Timponi Tiago; Meireles Lage, Ludmila; Sampaio, Thais Fernandes; da Silva Tavares, Tatiane; da Silva Matos, Ely Edison 2014. Revisiting border conflicts between FrameNet and Construction Grammar: Annotation policies for the Brazilian Portuguese constructicon. – Constructions and Frames, kd 6, nr 1, lk 34–51. https://doi.org/10.1075/cf.6.1.03tor

Östman, Jan-Ola; Fried, Mirjam 2004. Historical and intellectual background of Construction Grammar. – Construction Grammar in a Cross-Language Perspective. (Constructional Approaches to Language 2.) Toim M. Fried, J-O. Östman. Amsterdam: John Benjamins, lk 1–10. https://doi.org/10.1075/cal.2.01ost

Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics

In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.

This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.

The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.

 

Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

HELIPLAADID

Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.

Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.

 

VEEBIVARAD

Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms

Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.

Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.

Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.

Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.

Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.

Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.

Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.

Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.

Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.

Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.

Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.

Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.

Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.

Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.

Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.

Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.

Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.

Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]

Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.

Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.

Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.

Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.

Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.

Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.

Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.

Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4

Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004

Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11

Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.

Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.

Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.

Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.

Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.

Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary ­Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. ­Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

 

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cam­bridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi ­Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keele­hooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifels­fälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keele­korraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt ­beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – ­Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.