PDF

Julius Mägiste as a researcher of the Finnic dialects spoken in Estonian Ingermanland

https://doi.org/10.54013/kk697a3

December 19, 2015 is the 115th anniversary of the birth of Estonian linguist Julius Mägiste. One of the earliest scholarly studies by Mägiste was his Master’s thesis Rosona (Eesti Ingeri) murde pääjooned („The main features of Rosona (Estonian Ingermanland) dialect”), defended in 1923 and published in 1925, which provides a systematic survey of two dialects spoken in the western part of Ingermanland. The linguists of the time did not consider Ingrian a separate language, but rather classified it among Finnish dialects. In his study Mägiste has grouped the dialects discussed in his thesis by the religious affiliation of the speakers, namely, Lutherans are soomlased ‘Finns’, while the Greek Catholics are ingrikud ehk isurlased ‘Ingrians, or Izhorians’. The press and officials of the new Estonian Republic were not particularly consistent in their reference to the inhabitants of Estonian Ingermanland either. In order to collect material for his Master’s thesis Mägiste conducted fieldwork in Estonian Ingermanland in 1922, supported by an allowance from the Mother Tongue Society. He replenished his collection in the spring and August of 1923. A survey of Mägiste’s first trip to the region was published in the journal Eesti Keel in 1922, and this was his first publication. Beside the language situation in Estonian Ingermanland he also touched upon the local educational and cultural life. At the early age of 28 Mägiste was elected Extraordinary Professor of Finnic Languages of the University of Tartu, on which occasion his scientific contribution, including his Master’s thesis was highly commended by his proponents Lauri Kettunen, Julius Mark and Andrus Saareste.

In 1937, Mägiste finished a 250-page manuscript of West-Ingrian texts with a glossary, but it was not published. Furthermore, the manuscript fell victim to WW II and it remains lost to this day. Although numerous later publications by Mägiste often contain examples from the language varieties used in Estonian Ingermanland, his Master’s thesis was the first and last special study devoted to the Ingrian dialects spoken in Estonia.

References

ALLIKAD

KM EKLA, f 340, m 25 : 4. A. Julius Mägiste Materjalid / Kirjad / Mägiste’le.

Käokuld… = Käokuld, Kusnetsov, Koivune. 90 aastat perekonnanimede panemisest Setomaal ja Eesti Ingeris. [Näitus.] Rahvusarhiiv.
http://www.ra.ee/et/kaokuld-kusnetsov-koivune/ (1. VII 2015).

Mägiste f 52 = Tartu Ülikooli Raamatukogu, f 52, s 167. J. Mägiste elulugu, teadustööde nimestikud, retsensioonid tema tööde kohta. Kõrgemale atesteerimiskomisjonile esitatud dokumentide duplikaadid. Masinakirjas. Veebr. 1941.

KIRJANDUS

Ariste, Paul 2008. Mälestusi. Toim Mart Orav. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Heinsoo, Heinike 1995. Paul Ariste ja Ingerimaa. – Minor Uralic Languages: Grammar and Lexis. Toim Ago Künnap. Tartu–Groningen: University of Tartu, University of Groningen, lk 61–66.

Itkonen, Terho 1960. Julius Mägiste ja hänelle omistettu „Vironseppo”. – Aamulehti, 19. XII, lk 7. [KM EKLA, f 340, m 59 : 3]

Laanest, Arvo 1986. Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn: ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut.

Leppik, Merle 1975. Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine. Tallinn: ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut.

Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Tallinn: ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut.

Mägiste, Julius 1922. Reisust Eesti-Ingeris. – Eesti Keel, kd I, nr 5–6, lk 156–164.

Mägiste, Julius 1925. Rosona (Eesti Ingeri) murde pääjooned. Tartu: K.Ü. „Postimehe” trükk.

Mägiste, Julius 1928. oi-,ei-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XII.2.) Tartu.

Mägiste, Julius 1937. Rahvuslike teaduste edust Eestis. – Looming, nr 3, lk 358–361; nr 4, lk 470–486.

Mägiste, Julius 1959. Woten erzählen. (Suomalais-ugrilasien seuran toimituksia 118.) Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.

Mägiste, Julius 1972. Inkeroismurteiden sanakirja ilmestynyt. – Virittäjä, kd 76, nr 4, lk 475–478.

Noormets, Tiit 2001. Eestlaste ja teiste vähemusrahvuste ümberasustamine Loode-Venemaalt Saksa okupatsiooni ajal 1942–1943. – Tuna, nr 2, lk 39–59.

Porkka, Volmari 1885. Ueber den ingrischen Dialekt mit Berücksichtigung der übrigen finnisch-ingermanländischen Dialekte. Helsingfors.

Rosenberg, Tiit 2013. Maareformist Eesti Vabariigi Virumaa Narva-tagustes valdades 1920–1940. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2012. Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2012. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 129–142.

Sommer, Samuel 1923. Perekonnanimede panemisest Naroova-tagustes valdades, Narva-Jõesuus ja Narva linnas. – Postimees, 13. VIII, nr 212, lk 4.

Viitso, Tiit-Rein 2000. Julius Mägiste keeleteadlasena. – Julius Mägiste 100. (TÜ eesti keele õppetooli toimetised 15.) Koost Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikool, lk 167–181.