Search
|
ee
PDF

On truth in Estonian language descriptions

Keywords: history of Estonian language description, Estonian case system, quantity degrees, palatalisation

 

The article sketches a picture of the past 400 years of studying the Estonian language, starting from the very first attempts to describe it. It is speculated whether and to what extent the truth about the Estonian language has been revealed by now and what might the truth about a language be anyway. Also, to what extent, if any, does it depend on the ideological background of this or that period of history, the method of research applied, and the purpose of the particular description? The discussion is illustrated by examples from the history of describing Estonian nominal inflection, quantity relations and palatalisation.

 

Kristiina Ross (b. 1955), PhD, Institute of the Estonian Language, Lead Research Fellow (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), kristiina.ross@eki.ee

Liisi Piits (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), liisi.piits@eki.ee

 

References

Kirjandus

A s u, Eva Liina, L i p p u s, Pärtel, P a j u s a l u, Karl, T e r a s, Pire 2016. Eesti keele hääldus. (Eesti keele varamu 2.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

EKG = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika I: Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1995.

EKV = Eesti keele varamu. Peatoim Helle Metslang. https://www.tyk.ee/eesti-keele-varamu (26. VIII 2019).

E r e l t, Mati, M e t s l a n g, Helle 2017. Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Göseken, Heinrich 2010 [1660]. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Koost ja tlk Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

H e l l e r, Johann Friedrich 1822, 1823. Versuch über das Wesen und den Gebrauch der ehstnischen Casen, besonders des sogenannten Nominativs, Genitivs und Accensativs. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache, kd XV; kd XVI.

H i n t, Mati 2019. Emakeelepäeva järel. – Sirp 29. III.

I g g e s e n, Oliver A. 2013. Number of cases. – The World Atlas of Language Structures Online. Toim Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. https://wals.info/chapter/49 (26. VIII 2019).

K a l v i k, Mari-Liis, Piits, Liisi 2017. Varieeruva vältega sõnad: häälduseelistused ja määramisraskused. – Mäetagused, kd 68, lk 83−100. https://doi.org/10.7592/MT2017.68.kalvik_piits (26. VIII 2019).

K a s i k, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu 1.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus

L a n g e m e t s, Margit, T i i t s, Mai, U i b o, Udo, V a l d r e, Tiia, V o l l, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958.

L u t h e r, Martin 2000 [1530]. Kiri tõlkimisest ja pühakute eestpalvest. Tlk Kristiina Ross. – Vikerkaar, nr 2–3, lk 83–96.

M i h k l a, Meelis 2007. Kõne ajalise struktuuri modelleerimine eestikeelsele tekst-kõne sünteesile. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 8.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

M o n t a i g n e, Michel de 2013. Esseid. Tlk Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

P e n j a m, Pille 2009. Mis on konstruktsioonigrammatika? – Oma Keel, nr 2, lk 5−12.

P i i t s, Liisi, K a l v i k, Mari-Liis 2019. Palatalisatsioonist ühesilbilistes i-tüvelistes pika vokaaliga sõnades. Roos närtsis, sest vaas oli tühi. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 942–958.

R o s s, Kristiina (koost ja toim) 2003. Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

S a h k a i, Heete 2006. Konstruktsioonipõhise keelekirjelduse võimalustest adessiivse viisi- ja põhjusmääruse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 816−831.

S i i m a n, Ann 2019. Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisseütleva käände näitel. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 45.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

S t a h l, Heinrich 1637. Author ad Isagogen. – H. Stahl, Anführung zu der Esthnischen Sprach [---]. Revall: Chr. Reusner der älter. V recto – VII recto.

V i h t, Annika, H a b i c h t, Külli (ilmumas). Eesti keele sõnamuutmine. (Eesti keele varamu.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 2011 [1875]. Eesti keele grammatika. Grammatik der ehstnischen Sprache zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. Tlk Heli Laanekask. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

Wikipedia: s.v. grammatical case. https://en.wikipedia.org/wiki/Grammatical_case (26. VIII 2019).