Keywords: Estonian, palatalisation, i-stemmed words, reading experiment, dialectical variation, text-to-speech synthesis
The study focuses on the palatalisation of the consonants l, n, s, t and d at the end of i-stemmed monosyllabic Estonian words, e.g. saal ‘hall’, veen ‘vein’, roos ‘rose’, pruut ‘bride’, kood ‘code’. The purpose of the study is to ascertain the extent of palatalisation. According to the Dictionary of Standard Estonian, which provides the basis for Estonian text-to-speech synthesis,the final consonant of an i-stemmed word with a (C)VVC structure should be palatalised. There is, however, large variation in actual pronunciation.
The investigation addresses 2274 pronunciations of 57 words with the above structure. There are 36 i-stemmed words and 21 words with some other stem vowel, chosen to enable a comparison of the acoustic features of the palatalisation. The target words have been embedded in sentences read out by 40 informants representing 10 different historical dialect areas of Estonia.
The target words were analysed both by audio assessment and by measuring the transition phase inside the long vowel. Previous speech studies have shown that the characteristic feature of Estonian palatalisation is an i-like transition phase, which constitutes more than a quarter of the total duration of the vowel. The results of this study show that according to the audio assessment, 29% of the consonants l, n, s, t, d at the end of the i-stemmed monosyllabic words analysed were perceived as palatalised; according to the duration of the transition phase the percentage of palatalisation is 33%. Palatalisation occurs in more than half of the pronunciation instances only in 5 words out of the 36. The results confirm that the palatalisation of the consonants l, n, s, t, d at the end of i-stemmed Estonian words with a (C)VVC structure is generally untypical.
In addition, some linguistic and sociolinguistic factors were investigated. It occurs that the palatalisation of the final consonant is influenced by the preceding vowel. According to the audio assessment the consonant is not palatalised when following the vowel ää; it is often palatalised when following the vowel ee. The acoustic analysis, however, does not support those results. The informant’s dialectal background was studied as a sociolinguistic factor. The results show a rather slight correlation between the present-day pronunciation and the palatalisation used in the respective historical dialects, but the general tendencies are still findable.
Liisi Piits (b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Department of Speech Research and Technology, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), liisi.piits@eki.ee
Mari-Liis Kalvik (b. 1979), MA, Institute of the Estonian Language, Department of Speech Research and Technology, Researcher; Department of the History and Dialects of the Estonian Language and the Finno-Ugric Languages, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), mariliis.kalvik@eki.ee
References
Võrguallikad
Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus. https://www.keel.ut.ee/et/foneetikakorpus (7. III 2019).
Eesti murrete korpus. https://www.keel.ut.ee/et/keelekogud/murdekorpus (7. III 2019).
Kirjandus
Antso, Siim, Koreinik, Kadri, Pajusalu, Karl 2016. Eesti kohamurrete olukord viimase rahvaloenduse peeglis. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 176–192. https://doi.org/10.54013/kk700a2
Ariste, Paul 1946. Eesti foneetika. Tartu: RK Teaduslik kirjandus.
A s u, Eva Liina, Lippus, Pärtel, Pajusalu, Karl, Teras, Pire 2016. Eesti keele hääldus. (Eesti keele varamu II.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Boersma, Paul, Weenink, David 2015. Praat: Doing phonetics by computer. [Arvutiprogramm.] http://www.praat.org/ (10. XII 2015).
Hint, Mati 1968. Ortoeepia normeerimise probleeme. – Keel ja struktuur, nr 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 2–123.
Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul alusel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
I v a, Triin 2002. Eesti ühiskeele mõjutused võru keeles. – Väikeisi kiili kokkuputmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Konvõrentś Pühäjärvel, märdikuu 2001. (Võro Instituudi toimõndusõq 14.) Toim Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võru: Võro Instituut´, lk 84–92.
Juhkam, Evi, Sepp, Aldi 2000. Läänemurdest. – E. Juhkam, A. Sepp, Läänemurde tekstid. (Eesti murded VIII.) Toim Anu Haak. Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk 8–62.
Kalvik, Mari-Liis, Piits, Liisi 2015. Lugemiseksperiment fonoloogilise varieerumise uurimiseks. – ESUKA/JEFUL, kd 6, nr 3, lk 49–77. https://doi.org/10.12697/jeful.2015.6.3.02
Keem, Hella 1970. Tartu murdest. – H. Keem, Tartu murde tekstid. (Eesti murded III.) Toim Salme Nigol. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, lk 9–47.
Keem, Hella, K ä s i, Inge 2002. Võru murdest. – H. Keem, I. Käsi, Võru murde tekstid. (Eesti murded VI.) Toim Aldi Sepp. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 9–53.
Laugaste, Gerda 1956. Konsonantide palatalisatsioon eesti keeles. (TRÜ toimetised, nr 43. Ajaloo-keeleteaduskonna töid.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 74–85.
Lehiste, Ilse 1965. Palatalization in Estonian: Some acoustic observations. – Estonian Poetry and Language: Studies in Honor of Ants Oras. Toim Viktor Kõressaar, Aleksis Rannit. Stockholm: Vaba Eesti, lk 136–162.
Liiv, Georg 1965. Some experiments on the effect of vowel-consonant transitions upon the perception of palatalization in Estonian. – Sovetskoe Finno-Ugrovedenie, kd 1, nr 1, lk 33–36. [Советское финно-угроведение, 1:1, 33–36.]
Lonn, Varje, Niit, Ellen 2002. Saarte murdest. – V. Lonn, E. Niit, Saarte murde tekstid. (Eesti murded VII.) Toim Evi Juhkam. Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk 9–64.
Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Toim Arvo Laanest. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Must, Mari 1995. Kirderannikumurdest. – M. Must, Kirderannikumurde tekstid. (Eesti murded V.) Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk 13–56.
Must, Mari, Univere, Aili 2002. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. (Eesti Keele Instituudi toimetised 10.) Toim Eevi Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Org, Laivi 2005.Võru palatalisatsiooni akustikast. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool. http://hdl.handle.net/10062/819
Pajusalu, Karl 2019. Eesti keele 100 aastat. Tallinn: Post Factum.
Pajusalu, Karl, H ennoste, Tiit, Niit, Ellen, Viikberg, Jüri 2018. Eesti murded ja kohanimed. Kolmas, täiendatud ja kohandatud trükk. Toim T. Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pall, Valdek 1994. Eesti murretest. – Eesti murrete sõnaraamat I (A–J). Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn, lk 5–12.
Põld, Enel 2016. Pika vokaali järgse konsonandi hääldus i-tüvelistes sõnades eesti murretes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/51894
Sepp, Arvi 1987. Acoustic variation and types of palatalization. – Proceedings of the XI International Congress of Phonetic Sciences, August 1–7, 1987. Kd 4. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian SSR, lk 36–39.
Tanning, Salme 1961. Mulgi murde peajooni. – S. Tanning, Mulgi murdetekstid. (Eesti murded I.) Toim Aili Univere. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 13–53.
Teras, Pire, Pajusalu, Karl 2014. Palatalisatsioonist ja prepalatalisatsioonist spontaanses eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 257–269. https://doi.org/10.54013/kk677a1
Toomse, Mihkel 1998. Lõuna-Eesti murded 1–30: kaardid. (Turun Yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 56.) Toim Karl Pajusalu. Turku: Turun yliopisto.
Univere, Aili 1988. Idamurre. – Emakeele Seltsi aastaraamat 32 (1986). Sõnavara teemadel. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, lk 59–93.
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
