PDF

Place-lore – why and for whom?

An interim synopsis from the contact areas

https://doi.org/10.54013/kk750a2

Keywords: place-lore, history of folklore studies, cultural identity, interdisciplinarity, ­Estonian Folklore Archives

The article discusses the necessity of place-based tradition as a multidisciplinary thematic area. A survey is given of the value of place-lore, including place legends, as a subject of research in Estonian folklore studies, beginning from the early days of folklore collection in the late 19th century until today. The concept of place-lore came to broaden the earlier genre- and text-based approach in the early 1990s, right after Estonia had regained its independence, when various paradigm shifts were due in science, as well as in society. This was also when a more in-depth research in place-lore began at the Estonian Folklore Archives. In 1998, in collaboration with archaeologists of the University of Tartu, a digital database of place-based tradition was created, with a special team to go with. The old cardfiles are still there, but the system is hardly comparable to the options of the modern database, now over 36,000 records strong. By now the team has contributed to a number of publications on place-lore and archived a lot of modern fieldwork recordings. The team members have participated in large-scale implementation projects, such as study of memory landscapes in national parks, or inventory of natural sanctuaries. The activities of the Archives workers have been connected with research in archaeology, semiotics, geography, toponymy and other humanities. The growth of interdisciplinarity and prestige of place-lore over the past three decades motivates finding new ways to enable continuation of research, storage and publication of the relevant material at the Folklore Archives. This is particularly important at a time when many an enduring value relating to nature and traditional culture is losing ground. Place-lore and its interpretation are important not only in scholarly context: the local communities still surviving in Estonia are in need of support and knowledge to maintain their regional cultural continuity. Hence the steady demand for vernacular collections of intangible heritage and for digital map applications.

Mall Hiiemäe (b. 1937), PhD, Estonian Folklore Archives, Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mall.hiiemae@folklore.ee

 

Mari-Ann Remmel (b. 1966), MA, Estonian Folklore Archives, Estonian Literary Museum, Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), mari-ann.remmel@folklore.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)

     ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

     EFA – Eesti Folklooriarhiivi rahvaluulekogu

     E – M. J. Eiseni rahvaluulekogu

Veebiallikad

Kohapärimuse kaardirakendus. – Geoportaal. Maa-amet. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Kohaparimus/Kohaparimuse-kaardirakenduse-kirjeldus-p474.html

Koobas. Kohapärimuse andmebaas. http://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?dok_id=7&module=2&op=

Kirjandus

Anttonen, Veikko 1992. “Püha” mõiste rahvausundi uurimises. Tlk Aino Laagus. – Akadeemia, nr 12, lk 2514-2535.
Augé, Marc 2012. Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse. Tlk Anti Saar. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.
Bird, S. Elizabeth 2002. It makes sense to us: Cultural identity in local legends of place. – Journal of Contemporary Ethnography, kd 31, nr 5, lk 519-547.
https://doi.org/10.1177/089124102236541
Eesti kohanimeraamat. Koost Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll jt. Toim P. Päll, M. Kallasmaa. Eesti Keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
Eisen, Matthias Johann 1882. Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud. Tartu: Schnakenburg.
Hiiemäe, Mall 1993. Kuukalendri nädal ja ajaarvamine. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 16-20.
Hiiemäe, Mall 2007. Pühapaigad kui mentaalse maastiku objektid: mõiste ja väljund. – ­Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36.) Koost Ahto Kaasik, Heiki Valk. Tartu: Maavalla Koda, Tartu Ülikool, Õpetatud Eesti Selts, lk 215-235.
Hiiemäe, Mall 2010. Kohapärimus: piirid ja pidepunktid. – Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika. Teesid. 4.-5. veebruar 2010. (Viies folkloristide talvekonverents.) Tartu: Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, lk 9-10.
Hiiemäe, Mall (koost) 2011. Pühad kivid Eestimaal. [Tallinn:] Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tammerraamat.
Honko, Lauri 1968. Genre analysis in folkloristics and comparative religion. – Temenos. ­Nordic Journal of Comparative Religion, kd 3, nr 2, lk 48-68.
https://doi.org/10.33356/temenos.6444
Hurt, Jakob 1989. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. ­Tallinn: Eesti Raamat.
HVM I-III = Muistendid Kalevipojast. (Monumenta Estoniae antiquae II. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I.) Toim Eduard Laugaste, Erna Normann. Tallinn: Eesti Raamat, 1959; Muistendid Suurest Tõllust ja teistest. (Monumenta Estoniae antiquae II. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid II.) Toim Eduard Laugaste, Ellen Liiv, Erna Normann. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963; Muistendid Vanapaganast. (Monumenta Estoniae antiquae II. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid III.) Toim Eduard ­Laugaste, Ellen Liiv. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.
Höttges, Valerie 1937. Typenverzeichnis der deutschen Riesen- und riesischen Teufelssagen. (Folklore Fellows Communication 122.) Helsinki: Suomalainen tiedeakademia.
Jaago, Tiiu 1999. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, nr 9, lk 70-91.
https://doi.org/10.7592/MT1999.09.rhl
Jonuks, Tõnno 2007. Holy groves in Estonian religion. – Estonian Journal of Archaeology, kd 11, nr 1, lk 3-35.
Jonuks, Tõnno; Oras, Ester; Veldi, Martti 2014. Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril. – Vikerkaar, nr 7-8, lk 93-108.
Kaasik, Ahto 2016. Põlised pühapaigad. Tallinn: Pegasus.
Kallasmaa, Marja 2002. Kohanimed kui keskkond nimekasutajale ja objekt nimeuurijale. – Koht ja paik. Place and Location. II. Toim Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari ­Laanemets. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 10.) Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Underi ja ­Tuglase Kirjanduskeskus, lk 484-487.
Kaljundi, Linda; Sepping, Helen (koost) 2014. Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. (Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.
Kama, Pikne 2017. Place-lore as a tool to identify archaeological sites. – Estonian Journal of Archaeology, kd 21, nr 2, lk 89−116.
https://doi.org/10.3176/arch.2017.2.01
Kindel, Melika 2002. ERA 1938/1939. aasta kohamuistendite võistluskogumine. – Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 20.) Toim Mall Hiiemäe, Kanni Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 100-114.
Kindel, Melika 2004. Turismi roll kohapärimuslikus folklooriprotsessis. – Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas II. (Töid etnomusikoloogia alalt 2.) Koost Ingrid Rüütel. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 155-160.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1866. Eestirahva Ennemuistesed jutud. Rahva suust korjanud ja üleskirjutanud Fr. R. Kreutzwald. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 42.) Helsingi: [Soome Kirjanduse Seltsi trükikoda].
Kukk, Toomas (koost, toim) 2004. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Tartu: Pärand­koosluste Kaitse Ühing.
Kurs, Ott 1999. Järelsõna. – Edgar Kant, Linnad ja maastikud. (Eesti mõttelugu 28.) Koost O. Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 526-547.
Kõivupuu, Marju 2009. Hinged puhkavad puudes. Tallinn: Huma.
Kõivupuu, Marju 2014. Pärimus maastikul, maastik pärimuses. Hargla ja Kambja kihelkonna näitel. – Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. (Acta Universitatis ­Tallinnensis. Socialia.) Koost, toim Linda Kaljundi, Helen Sepping. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 441-475.
https://doi.org/10.7592/MT2013.55.koivupuu
Lang, Valter 2005. Inimene, kultuur ja loodus muinasajal. – Eesti looduskultuur. Koost, toim Timo Maran, Kadri Tüür. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 11-28.
Laugaste, Eduard 1986. Eesti rahvaluule. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn: Valgus.
Liiv, Ellen 1962. Muistendid veekogudest I. Järved. – Rahvapärimuste koguja 3. (Kirjandusmuuseumi kogumistöö juhend nr. 3.) Toim Herbert Tampere, Ingrid Rüütel. Tartu: Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseum, lk 21-25.
Loorits, Oskar 1935. Rahvajutt. – Eesti Entsüklopeedia, VI. Tartu: Loodus, vg 1357-1358.
Maran, Timo; Tüür, Kadri 2000. Saateks. – Tekst ja loodus. Koost, toim T. Maran, K. Tüür. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 7-10.
Metssalu, Jüri 2008. Ajalookirjutuse mõjust kohapärimusele Raikküla näitel ehk katse tuvastada maa-alune tee munkade juurest muistsete varemeteni. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 25.) Tartu: lk 550-564.
Metssalu, Jüri (toim) 2012. Pärimus inimese ja maastiku dialoogis. VII folkloristide talve­konverents 2. ja 3. veebruaril 2012 Rogosi mõisas. Ettekannete teesid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Metssalu, Jüri 2014. Lau küla muistised ja pärimuspaigad. – Lau küla lood. Toim Kalev Kask. Lau: MTÜ Ingliste Arendusselts, lk 41−108.
Metssalu, Jüri 2019. Juuru kihelkonna pühad allikad. – Pühad allikad. (Paar sammukest XXVII, Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2010.) Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 55-106. [E-väljaanne.] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2010/PS27_Metssalu.pdf (21. IV 2020).
Mikita, Valdur 2015. Lindvistika ehk metsa see lingvistika. Välgi metsad.
Pae, Taavi (koost) 2019. Eesti rahvusatlas. The national atlas of Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli geograafia osakond, Regio.
Palang, Hannes; Sooväli, Helen (toim) 2001. Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. (Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 901.) Tartu: Tartu ­Ülikool, geograafia instituut.
Paulus, Ave (koost) 2010. Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. Teadusartikleid ­kultuuripärandist. Lahemaa: Huma.
Peil, Tiina 2001. Maastike keskel. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. (­Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 901.) Toim Hannes Palang, Helen Sooväli. Tartu: Tartu Ülikool, geograafia instituut, lk 57-66.
Pirrus, Enn 2003. Eesti ürglooduse raamat – geoloogiliste loodusmälestiste üleriigiline ­andmebaas. – Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Ettekanded Eesti Teaduste ­Akadeemia Looduskaitse Komisjoni ettekannete päeval, 22. mai 2003, artiklid. Toim E. Pirrus. Tartu-Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 7-18.
Potter, Terje; Remmel, Mari-Ann; Valk, Heiki (koost) 2001. Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Proodel, Mall 1969. Über die nichtklassischen Volkserzählungen, ihre Genesis und Verb­reitung. – Fabula, kd 10, v 1-3, lk 142-154.
https://doi.org/10.1515/fabl.1969.10.1.142
Päll, Lona 2016. Ökosemiootiline vaade keskkonna modelleerimisele Eesti kohapärimuses Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, kultuuri­teaduste ja kunstide instituut, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.
Ranke, Kurt 1961. Einfache Formen. – Internationaler Kongress der Volkserzählungforscher in Kiel und Kopenhagen (19. 8. – 29. 8. 1959). Vorträge und Referate. Berlin: Walter de Gruyter, lk 1-11.
Remmel, Mari-Ann 1991. Jüri kihelkonna kohamuistendid. Diplomitöö. Tartu: Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule kateeder. [Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.]
Remmel, Mari-Ann 1997. “Püha” mõistest kohalugude kaudu. – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica 5.) Toim Mall Hiiemäe, Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 75-91.
Remmel, Mari-Ann 1998. Hiie ase. Hiis eesti rahvapärimuses. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Remmel, Mari-Ann 2001. Mõrsja saatus. Pulmateema loodusmaastikuga seotud rahvajuttudes. – Akadeemia, nr 12, lk 2523-2541.
Remmel, Mari-Ann 2002. Võrumaa ja Setomaa kohapärimuses 20. sajandi vältel ilmnevatest muutustest. – Paar sammukest XIX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 31-62.
Remmel, Mari-Ann (koost) 2004. Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Remmel, Mari-Ann 2011. Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast. Tartu-Jüri: Eesti Kirjandusmuuseum, Rae Vallavalitsus.
Remmel, Mari-Ann 2014a. Kohapärimuse mõiste, uurimislugu ja tunnusjooned. – Muistis, koht ja pärimus II. Pärimus ja paigad. (Muinasaja teadus 26: 2.) Koost, toim Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond, lk 13-70.
Remmel, Mari-Ann 2014b. Veekogud eesti ja soome kohapärimuses. – Muistis, koht ja pärimus II. Pärimus ja paigad. (Muinasaja teadus 26: 2.) Koost, toim Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond, lk 71-170.
Remmel, Mari-Ann; Valk, Heiki 2014. Muistised, pärimuspaigad ja kohapärimus: ajalised ning ruumilised aspektid. – Muistis, koht ja pärimus II. Pärimus ja paigad. (Muinasaja teadus 26: 2.) Koost, toim H. Valk. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond, lk 305-398.
Tamla, Toomas 1985. Kultuslikud allikad Eestis. – Rahvasuust kirjapanekuni. Uurimusi rahva­luule proosaloomingust ja kogumisloost. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 17.) Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 122-146.
Tangherlini, Timothy 1994. Interpreting Legend: Danish Storytellers and Their Repertoires. New York-London: Garland Publishing.
Tarang, Lembitu; Hellström, Kristiina; Kaljuvee, Rein; Kusmin, Jürgen; Neljandik, Triin; Raid, Maire 2007. Väike pärandkultuuri käsiraamat. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Torop, Peeter 2005. Tekst intersemiootilises ruumis. – Acta Semiotica Estica II. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 11-20.
Vakker, Triin 2012. Rahvusliku religiooni konstrueerimise katsed 1920.-1930. aastate Eestis – taara usk. – Mäetagused, nr 50, lk 175-198.
https://doi.org/10.7592/MT2012.50.vakker
Valk, Heiki 1995. Lõuna-Eesti XIII-XVII/XVIII sajandi külakalmistud rahvatraditsioonis ja uskumustes. – Rahvausund tänapäeval. Toim Mall Hiiemäe, Mare Kõiva. Tartu: Eesti TA Eesti Keele Instituut, Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum, lk 454-471.
Valk, Heiki 1999. Maastikust, muististest ja mõtteviisist. – Eesti Arheoloogiaajakiri, kd 3, nr 2, lk 165-169.
Valk, Heiki 2007. Looduslikud pühapaigad kui muistised. Arheoloogia vaatenurk. – Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36.) Koost Ahto Kaasik, H. Valk. Tartu: Maavalla Koda, Tartu Ülikool, Õpetatud Eesti Selts, lk 135-170.
Valk, Heiki (koost, toim) 2014. Muistis, koht ja pärimus II. Pärimus ja paigad. (Muinas-aja teadus 26: 2.) Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond.
Valk, Ülo 2015. Kui muistendist saab fiktsioon. Žanriajaloolisi märkmeid. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 541-555.
https://doi.org/10.54013/kk694a2
Valper, Valdo (koost) 2010. Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 28.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teadus­kirjastus.
Viidalepp, Richard 1959. Eesti rahvaluule ülevaade. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Viidalepp, Richard 1970. ERA-nimelise rahvaluulekogu kujunemisest. – Rahvapärimuste koguja 7. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum, lk 54-62.
Västrik, Ergo-Hart 1998. Vadja kohapärimus. Inimasustusega seotud paigad ja kinnis­muistendid. – Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. ­Konverents Kurgjärvel rehekuu 23.-25. 1997. (Võro Instituudi toimõnduseq 4.) Toim Karl Pajusalu, Jüvä Sullõv. Võru: Võro Instituut, lk 132-150.
Västrik, Veinika 2002. Risti kabeliga seotud pärimus 18. sajandist tänapäevani. – ­Lemmeleht. (Pro Folkloristica 9.) Toim Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Jaanika Oras. Tartu: Eesti ­Kirjandusmuuseum, lk 247-268.