Standardisation of meanings in Estonian corpus planning on the example of the verb vabandama

Lydia Raadik

doi:https://doi.org/10.54013/kk755a3

Keywords: Estonian corpus planning, word meanings, language change

Estonian corpus planning relies noticeably on traditions, not on up-to-date language research, which there is none. For example, in 1980 the Orthological Committee decided that the meanings of the words should not be standardized since they change rapidly, but the Dictionary of Standard Estonian (ÕS) published in 1999 still had some restrictions in the definitions and some of the meanings still continue to be inadvisable. The Language Committee of the Estonian Mother Tongue Society, active since 1993, expanded the meanings of some words, but merely a few words have been inspected.

One of the words with a limited meaning is the verb vabandama with the suggested meanings ‘justify’ and ‘forgive’. The definition ‘apologise’ has been inadvisable for a long time only because in 1969 linguist Henn Saari classified this meaning as an incorrect translation from the Russian language. Nowadays it is possible to use text corpora for the studies of the actual (unrevised) use of language, which is considered to be the main subject of the usage-based theory. In this article I introduce the analytical results of the usage of the verb vabandama in different meanings. The results clearly demonstrate that the verb was widely used in the meaning of ‘apologise’ already in the second half of the 19^th century. Following the example of the German verb sich entschuldigen, the reflexive form end vabandama was used. During the 20^th century this usage intensified. In addition, the verb vabandama was increasingly used without a reflexive pronoun end. In the 1990s the verb vabandama was already used predominantly in the meaning of ‘apologise’. Now, in the 21^st century, this verb is mostly used in its inadvisable sense. It is thus clear from the example of the verb vabandama that the suggested meanings (standardisations) in the Dictionary of Standard Estonian need an upgrade based on actual language usage (objective language standards) and research.

Lydia Raadik (b. 1988), MA, Institute of the Estonian Language, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), lydia.raadik@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DIGAR-i Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. http://data.digar.ee

EKI ühendsõnastik 2020. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

ETÜ = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. https://www.eki.ee/dict/ety

Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Eesti keele ühendkorpus 2017. (Estonian National Corpus 2017.) Eesti Keeleressursside Keskus. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-071e7l

Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2020. Eesti keele ühendkorpus 2019. (Estonian National Corpus 2019.) Eesti Keeleressursside Keskus. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08565L

Sketch Engine. https://www.sketchengine.eu

Tinits, Peeter 2020. Eesti Rahvusraamatukogu digilabori tööriistad tekstimaterjali ligipääsuks ja töötlemiseks. Zenodo. http://doi.org/10.5281/zenodo.3953795

TÜKK = Eesti kirjakeele korpus 1890–1990. https://cl.ut.ee/korpused/baaskorpus

VAKK = Prillop, Külli 2013. Vana kirjakeele korpus. Eesti Keeleressursside Keskus. https://doi.org/10.15155/1-00-0000-0000-0000-00075L

KIRJANDUS

Barlow, Michael; Kemmer, Suzanne 2000. Usage Based Models of Language. Stanford, California: CSLI Publications.

Burridge, Kate; Bergs, Alexander 2017. Understanding Language Change. London–New York: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9781315463018

Bybee, Joan 2010. Language, Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511750526

Croft, William 2000. Explaining Language Change. An Evolutionary Approach. Harlow etc.: Longman.

Cruse, David Alan 1995. Lexical Semantics. Cambridge: Cambridge University Press.

EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020. Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA.

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Elisto, Elmar 1948. Keelelisi küsimusi I. Tallinn: RK Pedagoogiline Kirjandus.

Erelt, Tiiu 1976. Keel normiliistul. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 20–23.

Erelt, Tiiu 2000. Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel, nr 1, lk 23–26.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Erelt, Tiiu 2007a. Terminiõpetus. Toim Maire Raadik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007b. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. – ÕS-i lätted. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 5–34.

Habicht, Külli; Keevallik, Leelo; Tragel, Ilona 2006. Keele muutumine kasutuskontekstis. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 609–625.

Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli 2015. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Hennoste, Tiit 1996. Tartu University Corpus of Written Estonian: a survey of the structure of texts and principles of selection. – Estonian in the Changing World. Toim Haldur Õim. Tartu: University of Tartu, lk 7–32.

Hennoste, Tiit 2017. Suhtluskiilud. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu III.) Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 494–496.

Hint, Mati 1976. Kahemõtteline keel. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 141–146.

Hurtta, Heikki 2006. Kielenhuolto kunniaan. – Kielikello, nr 1, lk 28–29.

Isad 1990 = Isad. Talmudi 4. osa 9. traktaat. Tlk Andres Gross, Marju Lepajõe. Tallinn: Perioodika.

Kaplan, Robert B.; Baldauf, Richard B. jr 1997. Language Planning From Practice to Theory. Clevedon, UK: Multilingual Matters.

Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Keevallik, Leelo 2003. From Interaction to Grammar. Estonian Finite Verb Forms in Conversation. (Studia Uralica Upsaliensia 34.) Uppsala: Acta Universitatis Upsaliensis.

Kehayov, Petar; Vihman, Virve 2014. The lure of lability: A synchronic and diachronic investigation of the labile pattern in Estonian. – Linguistics, kd 52, nr 4, lk 1061–1105.
https://doi.org/10.1515/ling-2014-0016

Kerge, Krista 2012. Keelekorralduse põhimõtted. – Sirp 27. IX.

Kilgarriff, Adam; Rychlý, Pavel; Smrž, Pavel; Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – Proceedings of the 11^th EURALEX International Congress. Toim Geoffrey Williams, Sandra Vessier. Lorient: Université de Bretagne Sud, lk 105–115.

Kindlam, Ester 1976. Meie igapäevane keel. Tallinn: Valgus.

Kingisepp, Valve-Liivi; Prillop, Külli; Habicht, Külli 2004. Eesti vana kirjakeele korpus: mis tehtud, mis teoksil. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 272–280.

Koks, Helen 2002. Kuidas aega väljendavast sidesõnast kuna sai põhjuslik. – Oma Keel, nr 2, lk 42–48.

Koppel, Annika 2018. Saja-aastane ÕS täieneb pidevalt. – Maaleht 22. XI.

Koppel, Kristina; Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena 2019. Aggregating dictionaries into the language portal Sõnaveeb: issues with and without a solution. – Proceedings of the eLex 2019 conference. 1–3 October 2019, Sintra, Portugal. Toim Iztok Kosem, Tanara Zingano Kuhn, Margarita Correia, José Pedro Ferreria, Maarten Jansen, Isabel Pereira, J. Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 434−452.

Kull, Rein 1969. Quo vadit eesti õigekeelsussõnaraamat. Mis oli, mis on ja mida me teame. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 641–652.

Kull, Rein 1976. Kas normisund või piiramatu vabadus. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 24–28.

Langacker, Ronald 1987. Foundations of Cognitive Grammar: Theoretical Prerequisites. Stanford: Stanford University Press.

Langemets, Margit 2009. Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 10.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Langemets, Margit; Tiits, Mai; Uibo, Udo; Valdre, Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958.
https://doi.org/10.54013/kk733a2

Leinonen, Jaana 2005. Huono kieli ärsyttää. Opiskelijoiden ja toimistotyöntekijöiden käsityksiä kielenhuollosta. Magistritöö. Oulun yliopisto.

Liivaku, Uno 1978. Kust king keelt pigistab. Tallinn: Valgus.

Luther, Martin 2000 [1530]. Kiri tõlkimisest ja pühakute eestpalvest. Tlk Kristiina Ross. – Vikerkaar, nr 2–3, lk 83–96.

McMahon, April M. S. 1999. Understanding Language Change. Cambridge: Cambridge University Press.

Muuk, Elmar 1940. Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 7. trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Päll, Peeter 2005. Võõrnimed eestikeelses tekstis. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Päll, Peeter 2019. Kirjaviis. – Eesti õigekeelsuskäsiraamat. https://keeleabi.eki.ee/viki/Kirjaviis.html (8. VI 2020).

Raadik, Maire 1993. Kas vabandame või vabandage? – Hommikuleht 23. IV.

Raadik, Maire 2015. Mida uut on õigekeelsussõnaraamatus? – Keelenõuanne soovitab 5. Toim M. Raadik, Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 203–212.

Raadik, Maire 2019. Emakeele Seltsi keeletoimkonna veerandsajand. – Oma Keel, nr 1, lk 54–67.

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Raiet, Erich 1976. Mõnda eesti kirjakeele sõnaraamatust. – Keel, mida me uurime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 150–153.

Ross, Kristiina; Piits, Liisi 2019. Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 686–694.
https://doi.org/10.54013/kk742a9

Rätsep, Huno 1976a. Murdekeel ja kirjakeel. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 121–124.

Rätsep, Huno 1976b. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 116–120.

Saareste, Andrus 1952. Kaunis emakeel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Saari, Henn 1976. Keelehääling. Tallinn: Valgus.

Saari, Henn 2004. Keelehääling: Eesti Raadio „Keeleminutid” 1975–1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. Uppsala: Kirjastus Vaba Eesti.

Tauli, Valter 1974. The theory of language planning. – Advances in Language Planning. Toim Joshua A. Fishman. The Hague–Paris: De Gruyter Mouton, lk 49–67.
https://doi.org/10.1515/9783111583600.49

Tavast, Arvi 2012. Keelehoolde teoreetilise aluse otsinguil: naabervaldkonnad appi. – Sõnaga mõeldud mõte. Koost, toim Maire Raadik, Tiina Leemets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 224–235.

Tavast, Arvi; Langemets, Margit; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress. EURALEX: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, Faculty of Arts, lk 749−761.

Traugott, Elizabeth Closs; Dasher, Richard B. 2002. Regularity in Semantic Change. Cambridge–New York: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511486500

Uuspõld, Ellen 1976. Põhimõtteline keelekorraldus. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 5–8.

Veski, Johannes Voldemar 1967. Keele sõnavara vaesestumise vastu. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 333–337.

Viks, Ülle 1985. Sõnaseiku. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Koost Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus, lk 66–72.

Õim, Haldur 1976. Semantikast. – Keel, mida me harime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 125–129.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.