Search
|
ee
PDF

The myth of Estonians as a forest people

A retrospective view

Keywords: national identity, national narratives/myths, forest nation, Estonia

Contemporary Estonian identity includes a motif of Estonians as a nature-loving forest people. Although not original – its equivalents can be found across Europe – the motif describes Estonians as having a unique relationship with the local forest, reaching back to the ancient times. The article tracks down the formation of this motif and identifies the most important factors of intellectual and social history that have contributed to its development. An insight is given into the structure and subgenres of national narratives, how do they relate and support each other, and how they change.

As for the forest nation trope, the concept of ethnicized forest can be followed back to the early 19th century German Romanticism, from where it was imported to the Baltics. Yet, this set of ideas was lingering in the background for more than a century – we were able to find the earliest reference linking the Estonian nation and its special relationship with forest only from the 1930s. During the Soviet period this link was strengthened by presenting Estonians as a Finno-Ugric nation, originating from the forest belt; Concurrently, a number of nature writers developed an intimate style of describing human-nature relationships. From the practical side, the development of organized nature-tourism and the means of transportation made the “active nature-relationship” possible. Eventually, the trope of Estonians as the forest nation was formulated in the 1980s, in the form of an eco-nationalist understanding of a deep mutual involvement between Estonian nature and Estonian culture. In the 2000s, this link acquired a religious dimension as the contemporary neopagan community has successfully popularized the idea that protecting Estonian nature will also protect Estonian cultural heritage. Following the concept of the extreme secularization of Estonia has given rise to another thesis that forest is the real church for Estonians. As a grande finale, the past decade has witnessed several cases where nation, culture and nature are understood as a uniquely intertwined entity, the forest nation.

Tõnno Jonuks (b. 1974), PhD, Estonian Literary Museum, Department of Folkloristics, Leading Researcher (Vanemuise 42, 10911 Tartu); Tallinn University, Institute of Humanities, Researcher (Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn), tonno@folklore.ee

Atko Remmel (b. 1975), PhD, University of Tartu, School of Theology and Religious Studies, Senior Researcher (Ülikooli 18-313, 51005 Tartu); Institute of Cultural Research, Department of Estonian and Comparative Folklore, Researcher (Ülikooli 16-205, 51005 Tartu); Tallinn University, Estonian Institute of Humanities, Senior Researcher (Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn), atko.remmel@ut.ee

References

Intervjuu

Luule, 53-aastane naine. – Projekti „Relocation of Transcendence” (2017–2019) käigus tehtud intervjuu eestlaste metsasuhte kohta. Intervjueerija Atko Remmel. Publitseerimata.

Andmebaasid

EUU 2015 = Religioonisotsioloogiline uuring „Elust, usust ja usuelust”. Uuringu viis läbi uuringufirma Saar-Poll 2015. aasta 10. aprillist 2. maini. Uuringu andmebaas autorite kasutuses.

RSE 2014 = Religioossed suundumused Eestis. 2014. Küsitluse koostas Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme. Uuringu viis läbi uuringu­firma EMOR 2014. aasta jaanuaris–veebruaris. Publitseerimata. Uuringu andmebaas autorite kasutuses.

Veebiallikad

Digar. Eesti artiklid. https://dea.digar.ee

FES = Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Koost Asta Õim, Katre Õim.

      http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?t=1

Põhjala pruulikoda. https://pohjalabeer.com

Visit Estonia. https://www.visitestonia.com

Kirjandus

Anderson, Benedict 2016. Imagined Communities: Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. 2 tr. London–New York: Verso.

Andrews, Molly 2003. Grand national narratives and the project of truth commissions: A comparative analysis. – Media, Culture and Society, kd 25, nr 1, lk 45–65.

Annist, Aet 2020 [ilmumas]. Capture and loss: Performance, power, exclusion and expansion in anthropological accounts of protests. – Conflict and Society, kd 6, nr 1.

Annus, Epp 2000. National mythology: Past and present. – Interlitteraria, nr 5, lk 115–130.

Annus, Epp 2019. Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu. Tlk Aet Varik. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Aruja, M. 1983. Maastikukaitse ja puhkus. – Looduskaitse ja puhkus. Toim Endel Varep. Tallinn: Valgus, lk 65–74.

Arukask, Madis 2018. Soomeugrilusest eesti rahvuspildis – kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus? – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 104−117.

Auer, Matthew (toim) 2004. Restoring Cursed Earth. Appraising Environmental Policy Reforms in Eastern Europe and Russia. Lanham, MD: Rowman & Littlefield.

Baer, Carl Ernst von 2013 [1814]. Eestlaste endeemilistest haigustest. Tlk Ülo Torpats. Tallinn: Hea Lugu.

Beltadze, Diana 2012. Eesti rahvaarv, rahvastiku koosseis ja paiknemine 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal. – Eesti Statistika kvartalikiri, nr 4, lk 6–20.

Bhabha, Homi K. 1990. Nation and Narration. London–New York: Routledge.

Brüggemann, Karsten 2002. Rahvusliku vaenlasekuju demontaažist ehk Carl Schirren kui Eesti iseseisvuse rajaja? – Tuna, nr 3, lk 93–98.

Brüggemann, Karsten 2003. Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 131–142.

Coakley, John 2004. Mobilizing the past: Nationalist images of history. – Nationalism and Ethnic Politics, kd 10, nr 4, lk 531–560.

Cosgrove, Denis 2003. Landscape. Ecology and semiosis. – Landscape Interfaces. Cultural Heritage in Changing Landscapes. Toim Hannes Palang, Gary Fry. Dordrecht: Kluwer Academic Publishers, lk 15–20.

Daniel, Oskar 1924a. Meie metsanduse ajalugu. – 1. Eesti metsateadlaste päev. Tartus, 5. ja 6. jaan. 1923. Tartu: Akadeemiline Metsa Selts, lk 9–27.

Daniel, Oskar 1924b. Meie metsade praegune olukord ja metsamajanduse tuleviku välja­vaated. – 1. Eesti metsateadlaste päev. Tartus, 5. ja 6. jaan. 1923. Tartu: Akadeemiline Metsa Selts, lk 75–86.

Daniel, Oskar 1929. Mets ja metsandus Eestis. Tallinn: Riigimetsade Valitsus.

Daniel, Oskar 1931. Päeva avamine. – Eesti metsanduse aastaraamat V. Toim K. Verberg [Kaarel Veermets]. Tartu: Akadeemiline Metsaselts, lk 7–13.

Dawson, Jane I. 1996. Eco-Nationalism: Anti-nuclear Activism and National Identity in Russia, Lithuania, and Ukraine. Durham: Duke University Press Books.

Dronin, Nikolai M.; Francis, John 2018. Econationalism in Soviet Literature. – The Soviet and Post-Soviet Review, kd 45, nr 1, lk 51–72.

Ehrlich, Üllas 2013. Eesti loodusturism kui majandusharu. Loodusturismi rahalise mahu hindamise metoodika, ülevaade teenusepakkujatest, külastajate hulgast ja Eesti loodusturismi rahalisest mahust 2012. aastal. Tallinn. http://ec.europa.eu/environment/nature/legislation/fitness_check/evidence_gathering/docs/Member%20State%20Stakeholders/Nature%20Protection%20Authorities/EE/MS%20-%20EE%20-%20NPA%20-%20Loodusturism_Ehrlich.pdf (25. IX 2019).

Eisen, Matthias Johann 1931. Mets vanarahva arvamises. – Eesti metsanduse aastaraamat V. Toim K. Verberg [Kaarel Veermets]. Tartu: Akadeemiline Metsaselts, lk 14–26.

Germann, Gottfried Albrecht 2018 [1803]. Reis mööda Eestimaad, eeskätt botaanilise sisuga. Sooritanud härra professor Germann Tartust 1803. aasta suvel. Tlk Malle Salupere. – Akadeemia, nr 6, lk 1013–1041.

Haavaniit, A. 1940. Loodusilust sõnas ja pildis. – Loodushoid ja Turism, nr 1, lk 62–63.

Hein, Ants 2007. Aed ja aeg. Piirjooni eesti aiakunsti vanemast ajaloost. – Eesti pargid 1. Koost Olev Abner, Silja Konsa, Kersti Lootus, Urve Sinijärv. Tallinn: Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Varrak, lk 15–87.

Herder, Johann Gottfried 1773. Auszug aus einem Briefwechsel über Ossian und die Lieder alter Völker. [Von Deutscher Art und Kunst. Einige fliegende Blätter. Hamburg: Bode, 1773, lk 3–70, 113–118.] http://www.uni-due.de/lyriktheorie/texte/1773_herder.html (11. II 2019).

Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Band II. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.

Hurt, Jakob 1879. Pildid isamaa sündinud asjust. Tartu: K. Mattiesen.

Jakobson, Carl Robert 1991 [1868]. Kolm isamaa kõnet. Tallinn: Eesti Raamat.

Jonuks, Tõnno 2009. Eesti muinasusund. (Dissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis 2.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jonuks, Tõnno 2017. New trends in the study of religion in Estonia – contemplations in the grey zone between religion and science. – Balkan and Balticum. Current Studies in the Postsocialist Space. (Sator 18.) Toim Ekaterina Anastasova, Mare Kõiva. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 161–182.

Kaasik, Ahto 2011. Eesti looduslikud pühapaigad. – Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitse­alade valitsejatele. Kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga „Inimene ja biosfäär”. (Maailma Kaitsealade Komisjon. Kaitsealade hea tava suunised 16.) Toim Robert Wild, Christopher McLeod. Tlk Anna-Liisa Lutsar. Tartu: Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Keskkonnainvesteeringute Keskus, lk xii–xxi. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/ALPAK/iucn_sns_estonia.pdf (17. II 2019).

Kaljundi, Linda 2018. Eestlased kui soomeugrilased. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 95–106.

Kaljundi, Linda; Laanes, Eneken; Pikkanen, Ilona 2015. Introduction. Historical fiction, cultural memory and nation building in Finland and Estonia. – Novels, Histories, Novel Nations. Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia. (Studia Fennica Historica 19.) Toim L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 26–76.

Kents, Jakob 1947. Eesti „kõrve”-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

Kivimäe, Jüri 2008. Kolmkümmend aastat hiljem. – Lennart Meri, Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. (Eesti lugu 1.) Koost, toim Urmas Sutrop, Mart Meri. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, lk 577–590.

Kompus, Hanno 1939. Maaliline Eesti. Pilte Eesti ilusaist ehitustest, maastikest ja muist vaatamisväärsustest. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Kramer, Lloyd 1997. Historical narratives and the meaning of nationalism. – Journal of the History of Ideas, kd 58, nr 3, lk 525–545.

Kruus, Hans 1940. Eesti rahva ajaloolise kutsumuse ideest. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album XI. Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, lk 7–23.

Kukk, Kristi 2003. Mütologiseeritud ajaloo rollist Eesti rahvuse arengus. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 98–107.

Kumari, Eerik 1967. Inglased ja loodus. – Eesti Loodus, nr 3, lk 165–169.

Kumari, Eerik (koost) 1973. Looduskaitse. Tallinn: Valgus.

Kunder, Juhan 1877. Looduse õpetus. Tartu: Schnakenburg.

Kuutma, Kristin. 2005. Vernacular religions and the invention of identities behind the finno-ugric wall. – Temenos, kd 41, nr 1, lk 51–76.

Kõiv, Henri 2020. Tehas, mis lõhestas ühiskonna. – Vikerkaar, nr 3, lk 31–112.

Laanes, Eneken 2012. Vaba mees Bornhöhe „Tasujas”. Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 481–498.

Laar, Mart 2005. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tallinn: Eesti Ajalooarhiiv.

Laas, Kaljo 1964. Rahvastiku paiknemisest Nõukogude Eestis. – Eesti Geograafia Seltsi aasta­raamat. Tallinn, lk 167–180.

Lausmaa, R. 1983. Looduskaitse lühiajalise puhkuse veetmise aladel. – Looduskaitse ja puhkus. Toim Endel Varep. Tallinn: Valgus, lk 29–35.

Liiv, Elo 2003. Oleme metsarahvas. – Maavalla Koda. https://www.maavald.ee/uudised/press/press-teema-maausk/206-e-liiv-oleme-metsarahvas-27022003 (26. X 2019).

Lint, Aleksander 1938. Tähtvere park lindude pesitsuspaigana. – Loodusevaatleja, nr 4–5, lk 110–111.

Loomulikul teel. – Hiis 1930, nr 1, lk 4–14.

Loorits, Oskar 1932. Eesti rahvausundi maailmavaade. (Elav teadus 12.) Tallinn: Eesti Kirjanduse Selts.

Loorits, Oskar 1939. Oma rada. Programmartikleid uue Eesti loomisel 1934–1938. Tallinn: Kuldkiri.

Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

Luiga, Juhan 1918. Soome sugu usk. Tao. – Eesti Kirjandus, nr 1–2, lk 20–38.

Lõhmus, Asko 2018. Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim. – Sirp 14. IX.

Malloy, Tove H. 2009. Minority environmentalism and eco-nationalism in the Baltics: Green citizenship in the making? – Journal of Baltic Studies, kd 40, nr 3, lk 375–395.

Margus, M. 1983. Puhkemetsad Eestis. – Looduskaitse ja puhkus. Toim Endel Varep. Tallinn: Valgus, lk 98–107.

Meikar, Toivo 2010. Naissaare looduskaitse ja metsad. – Eesti Loodus, nr 1, lk 12–17.

Merilai, Arne 2017. Tüviteksti mõistest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 737–752.

Merkel, Garlieb Helwig 1798. Die Vorzeit Lieflands. Ein Denkmal des Pfaffen- und Rittergeistes. Kd I. Berlin: Vossischen Buchhandlung.

Mikita, Valdur 2015. Lindvistika ehk metsa see lingvistika. Välgi metsad.

Mäe, Aarne 2018. Kui seda metsa ees ei oleks. – Postimees 28. V.

Palm, A. 1983. Puhkuse veetmine vabariigis ja selle mõju loodusele. – Looduskaitse ja puhkus. Toim Endel Varep. Tallinn: Valgus, lk 23–29.

Peegel, Juhan (koost) 1994. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust (XVII sajandist XX sajandini). Tartu–Tallinn: Tartu Ülikool, Olion.

Pickel, Gert; Pollack, Detlef; Müller, Olaf 2012. Differentiated secularization in Europe: Comparative results. – The Social Significance of Religion in the Enlarged Europe. Secularization, Individualization and Pluralization. Toim D. Pollack, O. Müller, G. Pickel. Farnham: Ashgate Publishing Ltd, lk 229–256.

Plath, Ulrike 2008. „Euroopa viimased metslased”: eestlased saksa koloniaaldiskursis 1770–1870. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 37–64.

Poots, L. 1959. Looduskaitse küsimused rajooniajalehes. – Eesti Loodus, nr 1, lk 57–58.

Pärt, Enn 2008. Eesti metsavarud ajaloo tuultes. – Eesti Mets, nr 4, lk 10–14.

Raig, Tanel 2017. Põllumaadele kasvanud metsad ootavad raiumist. Intervjuu Veiko Uriga. – Põllumehe Teataja. https://pollumeheteataja.ee/uudis/2017/10/17/pollumaadele-kasvanud-metsad-ootavad-raiumist/ (26. X 2019).

Ranniku, Veljo 1976. Turist kaitsealadel. – Eesti Loodus, nr 5, lk 285–289.

Reim, Paul 1924. Tammikute seisukord kodumaal enne ja nüüd. – 1. Eesti metsateadlaste päev. Tartus, 5. ja 6. jaan. 1923. Tartu: Akadeemiline Metsa Selts, lk 56–74.

Reim, Paul 1940. Metsade rahvamajanduslik tähtsus. – Eesti Metsaühingute Liit 1930–1940. Tallinn: Eesti Metsaühingute Liit, lk 95–114.

Relve, Henrik 1982a. Hiiemets. – Eesti Loodus, nr 5, lk 308–314.

Relve, Henrik 1982b. Mets linlase pilguga. – Eesti Loodus, nr 4, lk 228–234.

Remmel, Atko 2013. Marksistlikust ateismist massilise ebausuni. – Usuteaduslik Ajakiri, nr 2, lk 88–117.

Remmel, Atko 2016. Ambiguous atheism. The impact of political changes on the meaning and reception of atheism in Estonia. – Annual Review of the Sociology of Religion. Toim Roberto Cipriani, Franco Garelli. Leiden: Brill, lk 233–250.

RMK aastaraamat 2018. Tekstid Katre Ratassepp. [E-väljaanne.] https://media.rmk.ee/files/RMK_Aastaraamat_2018_EST.pdf (3. XII 2019).

Seidra, V. 1938. Rahvaparkide arhitektoonilisest ilmest. – Eesti Looduskaitse, nr 3, lk 77–80.

Selart, Anti 2014. Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 138−157.

Sikk, K. 1932. Me laulumehed oleme… – Eesti metsanduse aastaraamat VI. Toim K. Verberg [Kaarel Veermets]. Tartu: Akadeemiline Metsaselts, lk 393–396.

Soots, Ülo 1991. Eelistagem vaatlejaid küttidele. – Eesti Loodus, nr 5, lk 279–282.

Soots, Terje; Valk, Heiki 1988. Eestlased kui metsarahvas. Mets vene muinasjuttudes. – Mõtte­kiir. Toim T. Soots. Eesti Raadio. https://arhiiv.err.ee/vaata/mottekiir-mottekiir-eestlased-kui-metsarahvas-mets-vene-muinasjuttudes (30. X 2019).

Soysal, Yasemin N.; Schissler, Hanna 2005. Introduction. Teaching beyond the national narrative. – The Nation, Europe and the World. Toim H. Schissler, Y. N. Soysal. New York–Oxford: Berghahn Books, lk 1–9.

Stewart, John Massey (toim) 1992. The Soviet Environment: Problems, Policies and Politics. Cambridge: Cambridge University Press.

Suur, Aleksander 1938. Loodushoiu ja turismi-instituudi tegevusest ja põhimõtetest. – Eesti Looduskaitse, nr 2, lk 40–43.

Zechner, Johannes 2011. Politicized timber: Imagined landscapes of the German forest 1800–1945. – The Brock Review, kd 11, nr 2, lk 19–32.

Tamm, Marek 2008. History as cultural memory: Mnemohistory and the construction of the Estonian nation. – Journal of Baltic Studies, kd 39, nr 4, lk 499–516.

Tamm, Marek 2018. Rahvuste tegemine. Humanitaarteaduslik vaade. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 15–29.

Tammsaare, A. H. 1981. Tõde ja õigus I. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed 6. Tallinn: Eesti Raamat.

Tüür, Kadri; Maran, Timo 2005. Eesti looduskirjanduse lugu. – Eesti looduskultuur. Artikli­kogumik. (Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastaraamat.) Toim T. Maran, K. Tüür. Tartu: Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 237–270.

Undusk, Jaan 1997. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel, Jakobson, Hurt. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 721−734; nr 12, lk 797–811.

Undusk, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid. Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna, nr 2, lk 114–130.

Undusk, Jaan 2002. Eesti ajaloo kotkaperspektiivist. Minu vaidlus Brüggemanniga. – Tuna, nr 3, lk 99−116.

Valk, Ülo 2005. Eesti rahvaluule loodusnägemused. – Eesti looduskultuur. Artiklikogumik. (Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastaraamat.) Toim Timo Maran, Kadri Tüür. Tartu: Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 29–54.

Viator 1936. Vanu puid Kahkvas. – Loodusevaatleja, nr 2, lk 38–40.

Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Puude osast eesti rahvuskultuuris. Tallinn: Valgus.

Västrik, Ergo-Hart 2015. In search of genuine religion. The contemporary Estonian maausulised movement and nationalist discourse. – Contemporary Pagan and Native Faith Movements in Europe. Colonialist and Nationalist Impulses. Toim Kathryn Roundtree. Oxford: Berghahn, lk 130–153.