PDF

The need for homeland 25 years later

https://doi.org/10.54013/kk675a1

Ever since the 19th century Estonian literature has been strongly connected with the Estonian nationalist myth, which helped to create and keep national identity. The latter continued to be the main task of Estonian literature during Soviet occupation (1940–1991).

The poet Sven Kivisildnik (b. 1964) has so far had a reputation of rather an ignorer of the nationalist myth. In the early 1990s Kivisildnik made a name for himself as a radical reformer of poetry as well as a scandalist. The frequent denials of earlier Estonian classics in his oeuvre actually led to the greatest scandal in the literary life of the newly independent Estonia, namely, in 1996 Hando Runnel (b. 1938), the symbolic figure of literary resistence to Soviet occupation, sued Kivisildnik for an insulting poem.

Since the 1990s, however, the socio-political significance of Estonian literature has diminished and thus Kivisildnik has become a symbol of the new era, being regarded as a destroyer of the national task and myth.

The article is an attempt to demonstrate that the current interpretation of Kivisildnik’s poetry is somewhat lopsided, moreover, his oeuvre has strong relations with the nationalist myth cultivated in Estonian literature. The cue concept is need for homeland. Over the recent decade in particular Kivisildnik’s poems have persistently kept laying bare the issues that are vitally dangerous to Estonian national high culture.

The basic method used is comparative analysis of the poems of Kivisildnik and Runnel. It is shown that contrary to the popular belief Kivisildnik uses the same content elements as did Runnel in his patriotic poems of the 1970s and 1980s. The article starts with an analysis of the social context, explaining why a poem with social ambitions has to employ different figures of speech than those used 30 years ago, in a totalitarian society. Next it is demonstrated how Kivisildnik’s poetry has changed and gained in focus over the recent decade. The second half of the article compares the thematic figures revealing the need for homeland in the oeuvre of either poet. The conclusion reads that as far as the need for homeland is concerned the two poets are extremely similar.

References

Baudrillard, Jean 1988. The Ecstasy of Communication. Trans. Bernard Schutze, Caroline Schutze. New York–Brooklyn: Semiotext(e).

Debord, Guy 2013. Vaatemänguühiskond. Tlk Anti Saar. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Eller, Kalle-Istvan 1990. Maarahvast. – Vikerkaar, nr 3, lk 72–77.

Foucault, Michel 2011. Mis on autor? – Teadmine, võim, subjekt. Valik räägitust ja kirjutatust. Tallinn: Varrak, lk 64–95.

Hennoste, Tiit 2006. Piirideni jõudmine: Eesti kirjandus uuel sajandil. – Looming, nr 9, lk 1395–1410.

Hennoste, Tiit 2013. Kurbade kaitseks. – Looming, nr 11, lk 1534–1541.

Kaplinski, Jaan 2004 [1975]. Mis on luule? – J. Kaplinski, Kõik on ime. Koost T. Salumets. (Eesti mõttelugu 55.) Tartu: Ilmamaa, lk 308–325.

Kaus, Jan 2006. Runnel ja tema aeg. Runnel ja tema jõud. – Vikerkaar, nr 6, lk 80–92.

Kivisildnik 1990 = Sven Kivisildnik, Etnofuturismi ideaalid. Metodoloogilisi marginaale. – Vikerkaar, nr 5, lk 40–41.

Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: EK$.

Kivisildnik 1997 = Sven Kivisildnik, Loomade peal katsetatud inimene. Tallinn: Brain Publishing.

Kivisildnik 2003. Päike, mida sa õhtul teed. Tallinn: Perioodika.

Kivisildnik 2004a. Otsin naist. Tallinn: Eesti Raamat.

Kivisildnik 2004b. Poeem Puutinile. Tallinn: Argo.

Kivisildnik 2004c. Valitud teosed I. Jutustused ja romaanid. Tallinn: Argo.

Kivisildnik 2006. Vägistatud jäämägi. Pärnu: Ji.

Kivisildnik 2007a. Minu parim aeg on alati täna. Intervjuu Urve Tinnurile. – Elukiri, 6. IX.

Kivisildnik 2007b = (:)kivisildnik, Sumo. Pärnu: Ji.

Kivisildnik 2007c = (:)kivisildnik, Torti ja aborti. Pärnu: Ji.

Kivisildnik 2008 = (:)kivisildnik, Ülemaailmne loomastumine ehk Miks ja kuidas kõik asjad persse lähevad. – Sirp 22. II, lk 36.

Kivisildnik 2011 = (:)kivisildnik, Liivlased ja saurused: Valuraamatu I köide. Pärnu: Ji.

Kivisildnik 2012 = (:)kivisildnik, Enne sõda ja kõike seda. Saarde–Pärnu: Ji.

Kivisildnik 2013a = (:)kivisildnik, Inimsööja taksojuht. Saarde–Pärnu: Ji.

Kivisildnik 2013b = (:)kivisildnik, Vaese kirjaniku kiri uuele suurele ministrile. – Õhtuleht 6. XII.

Kivisildnik 2013c = (:)kivisildnik, Õpetaja ütles. Saarde–Pärnu: Ji.

Kivisildnik, Navitrolla 2012. (:)Soari evangeelium: Valuraamatu II köide. Saarde–Pärnu: Ji.

Krull, Hasso 1996. Katkestuse kultuur. Tallinn: Vagabund

Krull, Hasso 1997. Iseenda värske õhu käes. Masinad ja kristallid. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 162–170.

Krull, Hasso 2000. Negatiivne märk. Negatiivne pilt Eestist kirjanduses ja uskumustes. – Millimallikas: Kirjutised 1996–2000. Tallinn: Vagabund, lk 131–142.

Krull, Hasso 2003. Kivisildniku kraadiklaas. – Looming, nr 12, lk 1898–1901.

Kõiv, Madis 2005. Luhta-minek. Tartu: Ilmamaa.

Liiv, Toomas 2007. Runneli eeposevajadus. – Sirp 26. I, lk 24.

Luks, Leo 2009. Ülev ei Kivisildniku luules. – Methis, nr 4, lk 118–133.

Luks, Leo 2013. Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. Kodutuse kogemuse kultuurifenomenoloogilise analüüsi katse. – Akadeemia, nr 3, lk 402–427.

McLuhan, Marshall 2011. Meedium ongi sõnum. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 52–68.

Noorhani, Piret 1998. Kanooniline Kivisildnik. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 236–241.

Orav, Mart (toim) 1999. Läbi äreva vere: pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: Greif.

Pilv, Aare 2002. Kivisildniku „Liivlased” kirjandusdiskursuse sündmusena. – Sündmus. Koht. Toim A. Pilv, K. Tüür. (Collegium litterarum 15.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 8–64.

Pruul, Kajar 1995. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. – Vikerkaar, nr 12, lk 58–62.

Rummo, Paul-Eerik 1996. Kivisildniku paks ja punane. – Looming, nr 10, lk 1422–1425.

Runnel, Hando 1967. Laulud tüdrukuga. Tallinn: Eesti Raamat.

Runnel, Hando 1970. Avalikud laulud. – Loomingu Raamatukogu, nr 27. Tallinn: Perioodika.

Runnel, Hando 1972. Lauluraamat ehk mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks. – Loomingu Raamatukogu, nr 41–42. Tallinn: Perioodika.

Runnel, Hando 1976. Mõru ning mööduja. Tallinn: Eesti Raamat.

Runnel, Hando 1982. Punaste õhtute purpur.Tallinn: Eesti Raamat.

Runnel, Hando 1988. Laulud eestiaegsetele meestele. – Loomingu Raamatukogu, nr 44–46. Tallinn: Perioodika.

Runnel, Hando 1991. Isamaavajadus: kõned. – Loomingu Raamatukogu, nr 33–35. Tallinn: Perioodika.

Runnel, Hando 2003. Kõnelus eesti filosoofia seminaril Valgemetsas 13. mail 2000. aastal. – Tõtt-öelda. Toim Toomas Lott, Kristi Lõuk, Eduard Parhomenko, Riin Sirkel, Kuldar Traks, Ester Veskimets. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 134–142.

Runnel, Hando 2006. Viru veri ei värise. Tartu: Ilmamaa.

Undusk, Jaan 1999. Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil: teese kommentaaridega. – Looming, nr 2, lk 249–255.

Undusk, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152.

Vaher, Vaapo 2001. Kivisildnik – agressiivne akadeemik. – Looming, nr 10, lk 1549–1562.

Veidemann, Rein 2006. Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist 2000–2005. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Veidemann, Rein 2010. Eksistentsiaalne Eesti. Käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010. Tallinn: Tänapäev.