Keywords: Hando Runnel, essayistics, fine arts, humans, society
The article examines the essays by Hando Runnel with accent on the author’s worldview, fundamental beliefs and creative principles, in short, Runnel’s philosophical position. The approach used is inductive, as it is not based on a ready-made scheme of interpretation but is rather moving from text to text to collect keywords, which are eventually categorised into thematic groups. The first part of the article discusses artistic and literary issues, after which the focus shifts on to man and his big challenges such as individuality and collectivity, naturalness and estrangement, ethics and religion. The last part addresses social worries and community problems at large, including Runnel’s periodisation of history and predictions of the future. The article is mainly descriptive, with a few critical notes. The conclusion reads that the common denominator of Runnel’s essays is the experiencing of an intermediate, a cleavage even. This strain of splitting apart permeats Runnel’s cognitive experience from a personal level right through the ultimate local and global spheres.
Leo Luks (b. 1976), PhD, Estonian University of Life Sciences, Assistant Professor of Philosophy; Teacher of Philosophy at Herbert Masing School, Tartu, leoluks@hot.ee
References
Adams, Jüri 1999. Hando Runnel poliitikuna. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 11–19.
Agamben, Giorgio 2009. Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu. Tlk Maarja Kangro. (Avatud Eesti Raamat.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Annus, Epp (toim) 2017. Methis. Studia humaniora Estonica, nr 20. Sotskolonialism Eesti NSV-s: kultuurist argiilmani.
Bataille, Georges 2001. Literature and Evil. London: Marion Boyars Publishers Ltd.
Belobrovtseva, Irina 1999. Poeet kui igaviku pantvang. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 34–39.
Blanchot, Maurice 2014. Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste. Tlk Anti Saar. (Avatud Eesti Raamat.) Tallinn: Varrak.
Foucault, Michel 2008. The Birth of Biopolitics: Lectures at the Collège de France, 1978–1979. Hampshire–New York: Palgrave McMillan.
Heidegger, Martin 1989. Küsimus tehnika järele. Tlk Ülo Matjus. – Akadeemia, nr 6, lk 1195–1222.
Iser, Wolfgang 1990. Lugemine: Fenomenoloogiline lähenemisviis. Tlk Toomas Rosin. – Akadeemia, nr 10, lk 2090–2117.
Kaus, Jan 2006. Runnel ja tema aeg, Runnel ja tema jõud. – Vikerkaar, nr 6, lk 80–92.
Muru, Karl 1999. Luuletaja loomuldasa, elukutselt eestlane. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 286–302.
Nietzsche, Friedrich 2004. Fragmente nihilismist. Tlk Leo Luks. – Akadeemia, nr 8, lk 1793–1832.
Olesk, Sirje 1999. Hando Runneli ontoloogiline luulemõistmine. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 307–310.
Parhomenko, Eduard 2007. Luuleline asu-andmine ja loov kehtestamine. – Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik. Toim Arne Merilai. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 105–124.
Piirimäe, Eva 2009. Patriotism, rahvuslus, liberalism. Sissejuhatus. – Rahvuslus ja patriotism. Valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste. Koost E. Piirimäe. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, lk 9–52.
Pilv, Aare 2009. Varbavalu. Personaalsusekäsitlusest Hando Runneli mõtlemises. – Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70. Koost Õnne Kepp, toim Õ. Kepp, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 13–23.
Runnel, Hando 1966. Kirjandus kui niisugune. – Looming, nr 1, lk 139–144.
Runnel, Hando 1984. Ei hõbedat, kulda. Tallinn: Eesti Raamat.
Runnel, Hando 1988. Mõõk ja peegel. Tallinn: Eesti Raamat.
Runnel, Hando 1991. Isamaavajadus. – Loomingu Raamatukogu, nr 33–35. Tallinn: Perioodika.
Runnel, Hando 1998. Jooksu pealt suudeldud. (Eesti mõttelugu 23.) Tartu: Ilmamaa.
Runnel, Hando 2007a. Sõnast ja vabadusest. – Postimees 8. IX.
Runnel, Hando 2007b. Öö oli õrn. – Postimees 19. V.
Runnel, Hando 2008a. Enam ei õpeta. – Postimees 24. V.
Runnel, Hando 2008b. Väravahingede kriiksumist kuulnud ehk mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde. Tartu: Ilmamaa.
Runnel, Hando 2010. Mõtisklus enne neljandat adventi. – Postimees 18. XII.
Runnel, Hando 2013a. Ellujäämine on kogu aeg tähtis. – Õhtuleht 23. XI.
Runnel, Hando 2013b. Mis kasu on keelest luuletamisel? – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25. Koost Jüri Valge. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 205–209.
Runnel, Hando 2016. Hingedeaeg. Mõtted ja märkmed. Tartu: Ilmamaa.
Undusk, Jaan 2016. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – J. Undusk, Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, lk 114–139.
Vaino, Maarja 2009. Runneli monoloogid. – Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70. Koost Õnne Kepp, toim Õ. Kepp, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 25–32.
Veidemann, Rein 1979. Hando Runnel kriitikuna. – Looming, nr 4, lk 567–578.
Veidemann, Rein 2009. Hando Runneli ilmamaa. – Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70. Koost Õnne Kepp, toim Õ. Kepp, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 111–117.
Vene, Ilmar 1999. Naeratuseta: mõlgutusi Runneli teemal. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 447–454.
Vene, Ilmar 2013a. Hando Runnel ja keeleuuendus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 810–818. https://doi.org/10.54013/kk672a2
Vene, Ilmar 2013b. Irooniline kolmainsus Hando Runneli mõtlemisviisi taustal. Tartu: Ilmamaa.
Veskimägi, Kaljo-Olev 1999. Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites. – Läbi äreva vere. Pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: HRS, lk 455–466.
