PDF

The transmedial nature of cultural memory

The coast in the artistic texts inspired by the refugee boats trying to escape World War II

https://doi.org/10.54013/kk670a9

The article assumes that history is kept in cultural memory by reduplication into different languages or media. Each new duplicate version includes a variable part influenced by its author’s contemporary socio-cultural background as well as by the particular medium or language used. On the other hand, transmedia analysis enables to find the invariable core contained in all of the versions.

One of the repeatable wholes in Estonian cultural memory is made up of the artistic texts mediating the escapes over the sea in 1944. The article analyses fragments of three relevant works, namely, August Gailit’s novel Üle rahutu vee („Over troubled waters”, 1951), Sulev Keedus’s feature Somnambuul („Somnambulance”, 2003) and Eerik Haamer’s oil on canvas Perekond vees („The family in water”, 1941).

The focus of the comparison is the coast motif. This is, firstly, the space where the events are set and, secondly, a symbolic space with a strong poetic potential, which is perceptible even intuitively. The coast is a border zone between the own and strange, the past and the future; but it is also a memory site harbouring hope as well as despair, both for an individual and the whole nation. Thus, in all three works the motif can also be associated with a loss of personal and national identity, a theme varied by each author according to his own artistic means. Those variations underline the inevitable polyphony of recollection, which is the underlying mechanism of transmedial cultural memory.

References

Abel, Tiina 2010. Realismi moderniseerimine. – Eesti kunsti ajalugu. 5. kd, 1900–1940. Koost ja toim Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 459–486.

Adson, Artur 1994. Lahkumine. Ülestähendusi viimasest aastatosinast. Tallinn: Eesti Raamat.

Annus, Epp 2001. August Gailit. – Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, lk 299–308.

Arro, Karl 1945. Põgenemine. – Eesti põgenikud Rootsis sõnas ja pildis, 1944–1946. Toim Arvi Moor, Edgar Tibbing, Hans Vilper, Voldemar Brun. Borås: Eestlust jäädvustav toimkond Boråsi Eesti Seltsi juures, lk 10–18.

Bahtin, Mihhail 1987. Valitud töid. Tallinn: Eesti Raamat.

Gailit, August 2009. Üle rahutu vee. Tallinn: Eesti Päevaleht.

Herman, David 2004. Toward a Transmedial Narratology. – Narrative Across Media: The Languages of Storytelling. Toim Marie-Laure Ryan. Lincoln–London: University of Nebraska Press, lk 47–75.

J.R. (pseud) 1941. Kunstinäitus Kunstihoones 14. XII 1940 – Eesti Sõna 4. I, nr 20, lk 8.

Kalda, Maie 2000. Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks. – Mis mees ta on? Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 326–363.

Kasterpalu, Margus 2009. Järelsõna: Üks leegitsev süda üle rahutu vee. – August Gailit, Üle rahutu vee. Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 241–255.

Kirme, Kaalu 2007. Muusad ei vaikinud: kunst Eestis sõja-aastail 1941–1944. Tallinn: Kunst.

Kirss, Tiina 2002. Põgenemine ja trauma. – Looming, nr 12, lk 1870–1880.

Kruuspere, Piret 2008. Sissejuhatus. – Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toim Piret Kruuspere. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Kruusvall, Jaan 1986. Jõgi voolab. Pilvede värvid. Tallinn: Eesti Raamat.

Kumer-Haukanõmm, Kaja 2011. Teise maailmasõja aegne eestlaste sundmigratsioon läände. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17, lk 95–109.
https://doi.org/10.3176/hist.2011.2.06

Kõiv, Reeli 2008. Eerik Haamer. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum.

Levin, Mai 1986. Eerik Haamer – portreevisandid. – Looming, nr 8, lk 1143–1147.

Levin, Mai 1988. Eerik Haameri varasem looming ja RKM-i kollektsioon. – Kogude teatmik: artiklid 1986. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, lk 28–52.

Lotman, Juri 1985. Mälu kulturoloogilises valguses.
http://kodu.ut.ee/~silvi11/lotmanitolked/malu%20kulturol.htm [26. VII 2013.]

Lotman, Juri 1991. Kultuurisemiootika: tekst – kirjandus – kultuur. Tallinn: Olion.

Lotman, Juri 1999. Semiosfäärist. Tallinn: Vagabund.

Lotman, Juri 2001a. Kultuur ja plahvatus. Tallinn: Varrak.

Lotman, Juri 2001b. Universe of the Mind: A Semiotic Theory of Culture. London–New York: I.B. Tauris.

Lotman, Juri 2004. Filmisemiootika. Tallinn: Varrak.

Lotman, Juri 2010. Kultuuritüpoloogiast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Matjus, Ülo 1998. Minnes isade maalt. Järelsõna. – August Gailit, Üle rahutu vee. Tartu: Ilmamaa, lk 297–303.

Moor, Arvi, Tibbing, Edgar, Vilper, Hans, Brun, Voldemar 1945 (toim). Eesti põgenikud Rootsis sõnas ja pildis, 1944–1946. Borås: Eestlust jäädvustav toimkond Boråsi Eesti Seltsi juures.

Mägi, Arvo 1986. Aeg kirju ei kuluta: vaatlusi kirjandusest ja ajaloost. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Näripea, Eva 2011. Estonian Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema (and Beyond). Doctoral thesis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

Onoper, Annemaria 2008 (koost). Eerik Haameri bibliograafia. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu.

Pärn, Katre 2011. Autori ilmnemine stiilis: Sulev Keeduse „Georgica”. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 20, nr 3–4, lk 144–165.

Rigney, Ann 2005. Plenitude, scarcity and the circulation of cultural memory. – Journal of European Studies, kd 35, nr 1, lk 11–28.
https://doi.org/10.1177/0047244105051158

Ristikivi, Karl 1951. Üks ülesõidulugu. – Välis-Eesti, nr 24, lk 6.

Smith, Anthony 1999. Myths and Memories of the Nation. New York: Oxford UP.

Torop, Peeter 2000. Identiteedi aegruumist. – Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 62–66.

Torop, Peeter 2003a. Bahtin sotsioloogilise ja ajaloolise poeetika vahel. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 104–111.

Torop, Peeter 2003b. Interview With Sulev Keedus. – Estonian Culture, nr 2. – http://www.estinst.ee/publications/estonianculture/index3.html [26. VII 2013.]

Torop, Peeter 2008. Multimeedialisus. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 721–734.

Uspenski, B. A., Ivanov, V. V., Toporov, V. N., Pjatigorski, A. M., Lotman, J. M. 1998. Kultuurisemiootika teesid. Tartu: University of Tartu.

Uuskyla, Wello 1997. Eerik Haamer ja tema poliitiline protestimaal. – Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 3. IV, nr 13, lk 1, 4.

Vaiksoo, Jaanus 2008. August Gailit. – Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toim Piret Kruuspere. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 35–41.

Visnapuu, Henrik 1951. Müüt uuest Noa laevast. – Vaba Eesti Sõna 17. III, nr 11, lk 6–7.

Üürike, Madis 1963. Kunstniku sisemisest tungist. Erik Haameri varahommikusi pihtimisi. – Mana, nr 1, lk 30–31.