Keywords: Estonian, Estonian dialects, etymology, Swedish loanwords
The Estonian language knows several names for a flat cap: there are soni and the colloquial soge, in dialects we also find, e.g., kepka ~ kipka, hurask ~ vurask and keps. All those terms are loanwords in Estonian: soni is of (Baltic) German and soge of German origin, whereas kepka ~ kipka and hurask ~ vurask have been borrowed from Russian. The dialect word keps ~ käps, which has been recorded from three parishes (Muhu, Kihnu and Häädemeeste) is a Swedish loanword. The Swedish keps ‘a soft rounded hat with a rather wide top, especially in the front, and a brim mostly covered with the same fabric, an (English) sports hat’ is an English loanword, borrowed from the plural form caps. As the first Swedish use has been recorded in 1910–1912, the Estonian loanword must be relatively recent.
In Estonian dialects the flat cap has also been referred to as lodu, lodumüts or lodukübar, losumüts, lotsmüts, lottmüts, lotumüts, ludumüts, lätumüts, lättmüts, läsumüts. All those names are motivated by the low and soft form of the hat. The names lodu– and ludumüts have also been used in standard Estonian, while ludumüts may as well refer to a beret. With time, ludumüts seems to have lost its ‘flat cap’ meaning in standard Estonian.
Meeli Sedrik (b. 1968), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), meeli.sedrik@eki.ee
References
Sõnavarakogud
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Eesti Keele Instituudis
Veebivarad
OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. abbal–rejäl. (Institutet för de inhemska språkens webbpublikationer 33.) Helsingfors: Institutet för de inhemska språken, 2013–. http://kaino.kotus.fi/fo
SAOB = Svenska Akademiens ordbok. https://www.saob.se
SAOL = Svenska Akademiens ordlista över svenska språket. https://spraakbanken.gu.se/saolhist
SMS = Suomen murteiden sanakirja. a–lööveri. (Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 30.) http://kaino.kotus.fi/sms
SO = Svensk ordbok utgiven av Svenska Akademien. https://www.gu.se/svenska-spraket/svensk-ordbok
ÜS = EKI ühendsõnastik 2021. Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee
Kirjandus
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. https://www.eki.ee/dict/ety
EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd IV. kuhtuma–loom. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Kd I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd 1–6. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss
Elert, Claes-Christian 2000. Allmän och svensk fonetik. 8., ümbertöötatud tr. Stockholm: Norstedts.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Kd I– (a–piiastama). Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1994–. http://www.eki.ee/dict/ems
Ernby, Birgitta 2010. Norstedts etymologiska ordbok. Stockholm: Norstedts.
EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.
Juhkam, Evi; Sepp, Aldi 2000. Läänemurde tekstid. (Eesti murded VIII.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Karjapoiss. [Kuulutus.] – Uusleht 24. X 1914, lk 2.
KES = Kihnu sõnaraamat. Koost Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk, Ellen Niit. Toim Karl Pajusalu, Jüri Viikberg. Kihnu Kultuuri Instituut, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Kihnu–Pärnu–Tallinn–Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
Kõige suurem… [Kuulutus.] – Postimees 23. IV 1915, lk 4.
Lipilin, I. P. 1927. Kuidas nõukogude-võim uut elu ehitab ja Lenini tegevus pärast Oktoobrit. K. T. Sverdlova toimetusel. Moskva: Nõukogude Sotsialistliste Vabariikide Liidu Rahvaste Keskkirjastus.
Miilitsionär 1917 = Igaüks omaette miilitsionär. (Õpetlik käsiraamat.) – Meie Mats 9. XII 1917, lk 12.
Must, Mari 1954. Vene-eesti suhete kajastumine lõuna-eesti murrete sõnavaras. Sõnaloetelu. (Dissertatsioon filoloogiateaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks.) Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. [Käsikiri.]
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus.
Naistööliste mälestused Leeninist. – Naistööline ja talunaisterahvas 1927, nr 4, lk 1–2.
Ojavee, Anu; Puppart, Piret 2019. Eesti moe 100 aastat. (EV100.) [Tallinn:] Post Factum.
Palm, Herman 1910. Hemliga språk i Sverige. – Svenska landsmål och Svenskt folkliv, nr 6, lk 57–109.
Piiri, Reet 2017. Suur mütsiraamat. Eesti kihelkondade peakatted. [Tallinn:] Hea Lugu.
Poisike kadunud. [Kuulutus.] – Tallinna Teataja 22. VI 1920, lk 1.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 17.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.
RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. Svensk-estnisk ordbok. (Nordistica Tartuensia 10.) Koost Mari Aidla, Signe Cousins, Maiu Elken, Madis Kanarbik, Kristina Mullamaa, Tiina Mullamaa, Marina Pertšjonok, Mai Praizner, Raimo Raag, Virve Raag, Juhan Tuldava. Tallinn: Valgus, 2004.
Schneider, Sven Raphael 2017. Flat cap & newspaper boy hat style guide. – Gentleman’s Gazette 20. X. https://www.gentlemansgazette.com/flat-cap-newsboy-hat (3. V 2021).
Tammsaare, A. H. 1936. Tõde ja õigus. Romaan. V jagu. Teine trükk. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.
Thesleff, Arthur 1912. Stockholms förbrytarspråk och lägre slang 1910–1912. Stockholm: Albert Bonniers förlag.
TÕ tõlkimisest 1978 = „Tõe ja õiguse” tõlkimisest Soomes. A. H. Tammsaare kirjad Erkki Reijonenile. Kommenteerinud Elem Treier. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 160–169.
Uibo, Udo 2007. Etümoloogilisi märkmeid (II). – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 305–312.
Vanapoisi päevaraamat. Ärakirjutanud: Õepoeg Hans. – Postimees. Eesti päevaleht. Pärnu väljaanne 3. III 1906, lk 2.
VÕS 1936 = Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Koostanud Elmar Muuk. 5., parandatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
VÕS 1953 = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Wessén, Elias 1996. Våra ord, deras uttal och ursprung. Kortfattad etymologisk ordbok. 2., täiendatud tr. Svenska språknämnden. Stockholm: Norstedts.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage [1893]. Tallinn: Valgus.
ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA. http://www.eki.ee/dict/qs