PDF

Etymological notes (XIV)

https://doi.org/10.54013/kk668a5

Etymologies for the Estonian words asima ‘to seize’, iidne ‘ancient’, kabuhirm ‘panic’, leetrid ‘measles’ and üllitama ‘to publish’ are presented. In the article the verb asima ‘to seize, to grasp, to snatch’ is interpreted as a borrowing from the German word haschen ‘to grip; to catch’. The word iidne ‘ancient’ is explained as a derivative from the stem variant igi– of the noun iga ‘age’, with –g– dropped in grade alternation. The noun kabuhirm ‘panic’ could be a translation loan from the Finnish pakokauhu, with metathesis (Fin pako– = Est pagu-) having taken place in the first component. The word leetrid ‘measles’ has derived from an older standard compound leetrubid ‘lit. red smallpox’. The verb üllitama has been derived in the early 1920s, using the standard Estonian stem üld– ‘general’, not a Finnish example as has sometimes been suggested.

 

References

Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uuema ja haruldasema sõna. Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermann’i kirjastus.

Anweisung 1732 = Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle.

Beiträge II = Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau, 1815.

EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koostanud ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

EEW = Mägiste, Julius. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Bd. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982–1983. (II trükk: 2000.)

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat, I–VI. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–.

Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstnischen Sprache. Reval: Gymnasij Buchdr.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuch. Riga und Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.

Karlson, Ferdinand 1922. Seletused eelseisvate oksussõnade juurde. – Õigus, nr 2, lk 57–62.

Kettunen, Lauri 1917. Virolais-suomalainen sanakirja. Helsinki: Otava.

Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Norden–Leipzig. (Faksiimiletrükk: Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1965.)

Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa.

SKES I = Y. H. Toivonen, Suomen kielen etymologinen sanakirja I. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1978.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja I–III. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura ja Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2001.

SÕS I = Suur õigekeelsus-sõnaraamat I. Tartu: RK „Teaduslik Kirjandus”.

Tuksam, Gustav, Muuk, Elmar 1939. Saksa-eesti sõnaraamat. Tartu: „Kool”.

Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti–eesti keelesuhetest. Tallinn–Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon Esthonico Germanicum. Toim Ellen Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

VMS = Väike murdesõnastik I–II. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus, 1982–1989.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1893. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg.