New dates about the origin of the place name Tartu

Enn Ernits

doi:https://doi.org/10.54013/kk762a4

Keywords: town names, Estonia, toponymy, etymology, research history, folkloristics

The paper attempts 1) to reflect and supplement the research history of the name origin of Tartu town (Latin Tharbatu, German Dorpat), 2) to find additional justifications for some previous etymologies, 3) to propose a competing hypothesis, and 4) to study possible connections with toponyms known from folklore. The article draws attention to the local historian and writer August Wilhelm Hupel’s role, albeit modest, in explaining the origin of the name Tartu. The Finno-Ugrist Paul Ariste’s hypothesis, which is still considered the most plausible, according to which a toponym *Tarvatto is derived from the general word tarvas ‘European bison’ (< ‘aurochs’) and means their location, is detailed, and additional reasons are given for objections which have somewhat reduced the probability of validity. A competing hypothesis is put forward, which decisively rejects the view of Heinrich Neus and Eduard Roos that Tharbatu means something unnecessary, and emphasizes the opposite. If the name of the town should be related to the name of Tarvetu, the supposed founder of the Tartu fortress, the original name of the fortress would have been *Tarßõtto. At the end of the article, some folk songs which were recorded in the 19^th century and include the place names Tarvetu, Tarretu and others are reconsidered. They are the same origin as the name of Tartu. The time axis of Tharbatu – Tartu is documented to be over 800 years old, but in reality it can be much longer. As an echo of the distant past, it is fairly difficult to unambiguously justify the origin of a toponym.

Enn Ernits (b. 1945), PhD and DVM, Associate Professor Emeritus of the Estonian University of Life Sciences (Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 1a, 51014 Tartu), enn.ernits@emu.ee

References

Arhiiviallikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

EKmS – Eesti Kirjameeste Seltsi rahvaluulekogu

EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

Veebivarad

EM = Eesti mõistatused. http://www.folklore.ee/moistatused

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

GW = Gerhard Köbler 2014. Germanisches Wörterbuch. 5. tr. https://www.koeblergerhard.de/germwbhinw.html

Kirjandus

Aarne, Antti 1922. Das estnisch-ingermanländische Maie-Lied. Eine vergleichende Untersuchung. (FF Communications 1347.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Alvre, Paul 1985. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III). – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 32–36; nr 2, lk 96–105.

Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 14.) Tallinn: Valgus.

Ariste, Paul 2010 [1961]. Natuke tarvast. – P. Ariste, Sõnalaenulõbu. (Eesti mõttelugu 93.) Koost Peeter Olesk. Tartu: Ilmamaa, lk 484–487, 542.

Ariste, Paul 2010 [1965]. Vadja kohanimedes. – P. Ariste, Sõnalaenulõbu. (Eesti mõttelugu 93.) Koost Peeter Olesk. Tartu: Ilmamaa, lk 488–501, 542–544.

EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eisen, Matthias Johann 1925. Kreutzwald ja keeleküsimus (Bertramile saadetud kirjade valgustusel). – Eesti Keel, nr 3–4, lk 49–56.

EKM III = Andrus Saareste. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Index du dictionnaire analogique de la lange estonienne. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen, 1979.

EKNR = Eesti kohanimeraamat. Koost Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Toim P. Päll, M. Kallasmaa. Eesti Keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd 1 (A–J). „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Kd 1, v 5 (ihes–jaagup). Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1997.

Ernits, Enn 2020. Tartu nimest ja selle tulemisest. – Tartu Postimees 6. XI, lk 10.

EWD = Friedrich Kluge, Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 18. tr. Ümbertöötanud Walther Mitzka. Berlin: Walter de Gruyter & Co, 1960.

Faehlmann, Friedrich Robert 1999. Teosed. Kd 1. Koost Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

GEW = Hjalmar Frisk, Griechisches etymologisches Wörterbuch. Kd 2. 3., ümbertöötatud trükk. Heidelberg: Carl Winter, Universitätsverlag, 2016.

Gutslaff, Johannes 1998. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tlk ja koost Marju Lepajõe. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Göseken 1660 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau, Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikool, 2010.

Hermann, [Karl] August 1899. Ueber altestnische Ortsnamen. – Trudy desjatogo arheologičeskogo s”ezda v Rige: 1896. Kd 2. Riga, lk 55–63. [Труды десятого археологического съезда в Риге: 1896. T. 2. Рига.]

Hildebrand, Hermann 1887. Livonica, vornämlich aus dem 13. Jahrhundert, im Vatikanischen Archiv. Riga: J. Deubner.

HLK = Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tlk Richard Kleis. Toim ja komm Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.

Hupel, August Wilhelm 1777. Nachtrag zum ersten Band, enthaltend Ergänzungen, Zusätze und Berichtigungen. – A. W. Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Kd 2. Riga: Johann Friedrich Hartknoch, lk 1–84.

Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed. Kd 1. [Tallinn:] Eesti Keele Instituut.

Kallasmaa, Marja 2010. Saaremaa kohanimed. Kd 2. [Tallinn:] Eesti Keele Instituut.

Karulis, Konstantīns 2001. Latviešu etimoloģijas vārdnīca. [Rīga:] Avots.

Kask, Arnold 1972. Eesti keele ajalooline grammatika. Häälikulugu. Kd 1. 2. trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.

Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 5.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia B 901.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Knüpffer, A[rnold] 1836. Ueber die Esthnische Gottheit Thorapitha oder Tharapita. – Das Inland. Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, nr 51, lk 833–843.

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1959. Kirjavahetus. Kd 4. Kirjad G. Schulz-Bertramile ja teistele 1859–1874. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

LaEW = Alois Walde, Johann Baptist Hofmann, Lateinisches etymologisches Wörterbuch. Kd 2. Heidelberg: Carl Winter, Universitätsverlag, 1982.

LE = Loomade elu. Kd 7. Imetajad. Toim Linda Poots. Tallinn: Valgus, 1987.

LC = Der Liefländischen Chronik. Kd 1. Saksa keelde tlk Johann Gottfried Arndt. Halle im Magdeburg: Joh. Justinus Gebauer, 1747.

LiEW = Ernst Fraenkel, Litauisches etymologisches Wörterbuch. Kd 2. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 1965.

LUB = Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Kd 1. Toim Friedrich Georg von Bunge. Reval: Kluge und Ström, 1853.

LVR = Liivimaa vanem riimkroonika. Tlk ja komm Urmas Eelmäe. Teaduslik toimetaja Enn Tarvel. Tallinn: Argo, 2003.

Lõugas, Lembi 2002. Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu. – Eesti Loodus, nr 9, lk 6–13.

ME = K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. Kd 4. Toim J. Endzelīns. Rīgā: Izdevusi izglītības ministrija, 1932.

Merilai, Arne 1996. Eesti ballaadi ajamudelid. – Kirjandusteadus. Mõte ja ulm, rakendus ja uurimus. Koost Luule Epner, A. Merilai. (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised 1.) [Tartu:] Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 13–28.

Meyer, Leo 1899. Zu den Versuchen einer etymologischen Erklärung des Namens Dorpat. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat), lk 1–27.

Mihkla, Karl 1959. A. H. Tammsaare kirjad Jaan Kaelile. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 738–747.

MS = 760. Monatssitzung am 4. Februar 1920. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat, 1921, lk 110–113.

[Mühlenthal, Theodor] 1872. Zur Etymologie des Namen Dorpat, estn. Tarto, russ. Jurjew. – Dörptsche Zeitung 17. XI, nr 267, lk 1–2.

N[eus,] H[einrich] 1852. Zur Erklärung des Stadtnamens Dorpat. – Das Inland, nr 48, lk 885–890; nr 49, lk 904–910; nr 50, lk 926–933; nr 51, lk 946–949.

Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. Kd 1. Toim Madis Norvik. Tallinn: Valgus.

Pall, Valdek 1977. Põhja-Tartumaa kohanimed. Kd 2. Toim Madis Norvik. Tallinn: Valgus.

Pennant, Thomas 1774. A Tour in Scotland and Voyage to the Hebrides. MDCCLXXII. Chester: John Monk.

Posti, Lauri 1942. Grundzüge der livischen Lautgeschichte. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 75.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Raud, Piret 1975. Emakeele Seltsis. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 126–127.

Roos, Eduard 1976. Eesti muistsed liittüvelised ja tuletuslikud isikunimed. – Keel, mida me uurime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 120–130.

Rätsep, Huno 1980. Tartu nime päritolust. – Edasi 30. V, lk 4.

[Schlegel, Christian Hieronymus Justus] 1830. Reisen in mehrere russische Gouvernements in den Jahren 1801, 1807 und 1815. Meiningen: Friedrich Keyßner.

SL = Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. Kd 1. Välja andnud Jakob Hurt. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 104.) Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1904.

SPK = Suomalainen paikannimikirja. Peatoim Sirkka Paikkala. (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146.) Helsinki: Karttakeskus, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2007.

Sutrop, Urmas 2002. Taarapita – saarlaste suur jumal. – Mäetagused, nr 16, lk 7–38.
https://doi.org/10.7592/MT2001.16.sutrop

TNT = Tartu nime tekkimisest. Emakeele Seltsi koosolek, 24. veebr. – Postimees 26. II 1924, lk 2.

TSV = A Tour in Scotland and Voyage to the Hebrides, 1772. Chester: Iohn Monk, 1774 [—]. – Historisches Journal von Mitgliedern des Königlichen Historischen Instituts zu Göttingen. Kd 5. Toim Johann Christoph Gatterer. Göttingen: Witwe Bandenhoek, 1775, lk 244–264.

TT = Tallinna turberaamat 1515–1626. Das Revaler Geleitsbuch 1515–1626. I osa. Tekst. (Tallinna linnarhiivi väljaanded 9.) Toim Nikolai Essen, Paul Johansen. Tallinn, 1939.

Tvauri, Andres 2001. Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost. (Muinasaja teadus 10.) Tartu–Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

VAE = Väljavõtteid Akadeemilise Emakeele Seltsi protokollidest 1924–1925. – Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat 5 (1924–1925). Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts, 1926, lk 12–32.

Viires, Ants 1990. Taara avita! – Looming, nr 10, lk 1410–1421.

Vilkuna, Kustaa 1939. Muinaisrunojen tarvas. – Kalevalaseuran vuosikirja 19. Helsinki: Werner Söderström osakeyhtiö, lk 66–97.

VK = Vana Kannel. Kd 3. Kuusalu vanad rahvalaulud. (Monumenta Estoniae Antiquae l.) Toim Herbert Tampere. Tallinn: Kultuurkoondis, 1938.

VMS = Väike murdesõnastik. Kd II. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus, 1989.

Weske, M[ihkel] 1876. Bericht über die Ergebnisse einer Reise durch das Estenland im Sommer 1875. – Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, kd 8, v 3, lk 40–84.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Eesti-saksa sõnaraamat. 4., muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

Wiget, Wilhelm 1923. Jahresbericht. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat, lk 1–4.