The short story „Popi and Huhuu” (1914) by Friedebert Tuglas can be considered the crown of the canon of Estonian short stories. Yet up to now nobody has pointed out its resemblance to an anonymous pastime story Ahvi armastus ja kättemaksmine („The love and revenge of a monkey”) published in the literary magazine Meelejahutaja in 1881. To gain new knowledge about the birth of „Popi and Huhuu” and to clarify the relations of Tuglas with his preceding generation, the so-called epigons, the two stories are compared, using influence criticism’s method. It appears that Tuglas, however overtly sensitive to authenticity problems and inimical towards his predecessors, was closely bound to them by his borrowing one of their motifs.
The spread of attitudes, ideas, motifs and plots during the decades between the pastime story and Tuglas’s short story demonstrates a huge development in Estonian literary thought. Nevertheless, the advent of Tuglas and the other representatives of Young Estonia did not mean a total break from the past, as they were also epigons, in a positive sense, carrying on from their predecessors: Estonian short prose had been playing with grand symbols long before the Young Estonians modernist project, although falling short of great abstractions or a truly artistic effect. Even the ideas known from the Young Estonians’ manifesto were in the air and expressed in the cultural press of the late 19th century.
References
KÄSIKIRJALISED ALLIKAD
A. Mohrfeldt-Mäevälja. [Jutte.] EKLA, f 89, m 25 : 10.
A. Mäevälja mälestused. EKLA, f 89, m 9 : 1.
Al. Mohrfeldt-Mäevälja. Autobiograafia. EKLA, f 89, m 13 : 1.
Aleksander Mohrfeldt. Elulugu. EKLA, f 89, m 9 : 3.
Aleksander Mohrfeldt-Mäevälja. Kirjutisi jm. EKLA, f 89, m 9 : 5.
KIRJANDUS
AA = Ahvi armastus ja kättemaksmine. 1881. Meelejahutaja, nr 6, lk 177–182.
A–n 1926. Kirjanduslikest mõjudest ja ühtesattumisist. – Postimees, 14. XI, nr 310, lk 4.
Adson, Artur 1936. Portreevisand Tuglasest. – Looming, nr 3, lk 304–306.
A r u, Krista 1994. Meelejahutaja. – Juhan Peegel, Krista Aru, Sergei Issakov, Ea Jansen, Epp Lauk, Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust. (XVII sajandist XX sajandini.) Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli ajakirjandusosakond, Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, lk 220–228.
Björnson, Björnstjerne 1882. Sünnöwe Solbakken. Björnstjerne Björnson’i Norra maa külajutt. – Meelejahutaja, nr 7, vg 410–411; nr 8, vg 447–466; nr 9, vg 511–526; nr 10, vg 575–579; nr 11, vg 639–654; nr 12, vg 713–729.
Björnstjerne… 1882 = Björnstjerne Björnson, Norra kirjanik. Juhatuseks eespool seiswa jutule: Sünnöwe Solbakken. 1882 – Meelejahutaja, nr 7, vg 436–440.
Epigonismi teoreetik 1926. Epigoonid. – Sädemed. Ilustatud kirjanduse ja pilke ajakiri, nr 46, lk 368.
H. H. [Herbert Haljaspõld] 1935. Raamatu-aasta mõistatus. – Olion, 15. VII, nr 13, lk 431.
Haug, Toomas 2010. Tammsaare ja Tuglas. – Toomas Haug, Klassikute lahkumine. 25 kirjatööd. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 9–17.
Hearn, Lafcadio [1904]. Rokuro-Kubi. – Kwaidan: Stories and Studies of Strange Things. Boston: Houghton, Mifflin and Co.
http://www.sacred-texts.com/shi/kwaidan/kwai10.htm (28. VI 2012).
Hearn, Lafcadio 1921. Rokuro-Kubi. – Japanese Stories. I. (Edition for Schools). Toim A. Haman. Tallinn: Varrak, lk 27–38.
Hearn, Lafcadio 1926. Rokura-Kubi. Lafcadio Hearn’i jaapani muinasjutt. Inglise keelest G. Tammes. – Noorusmaa. Eesti noorsoo ajakiri. Esimene aastakäik, nr 11, mihklikuu, lk 306–309.
Hennoste, Tiit 2003. Kirjanduse periodiseerimisest. II: Eesti asi. – Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003. [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 86–107.
J. R. 1926. Lafcadio Hearni mõju Fr. Tuglas’e loomingus. – Postimees, 7. XI, nr 303, lk 2.
Kaal, Alma 1935. Fr. Tuglase „Õhk on täis kirge” ja L. Hearni „Rokuro-Kubi”. Võrdlevaid jooni. – Uus Sõna, 28. X, nr 251, lk 4; 29. X, nr 252, lk 4.
Kaal, Alma 1937. F. Tuglas’e „Maailma lõpus” ja Lafcadio Hearn’i „Kuldallikas”. – Üliõpilasleht, nr 8, lk 206–208.
KAH [Karl August Hindrey] 1917. Friedebert Tuglas. Saatus. – Uus Postimees, Kirjandusest, 9. XII, nr 4, lk 2.
Kalda, Maie 2004. Illimari loomad. – Mis LOOM see on? Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 114–144.
Käosaar, Juhan 1935. „Kalevipoeg” eesti rahvuskultuuri sümbolina. – Üliõpilasleht, nr 8, lk 312–315.
Kärner, Jaan 1915. Eesti algupärane ilukirjandus 1914. aastal. – Tallinna Kaja, 28. II, nr 8, lk 125.
Laak, Marin 2008. Mõjukriitika kui Noor-Eesti kõverpeegel. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 497–514.
Laakmann, H[einrich] 1879. Teretus. – Meelejahutaja. Eesti Biblioteek. Esimene raamat. Nr 1.
Larm, Pille-Riin 2005. „Meelejahutaja” ja eesti kirjanduslik ajakirjandus 19. sajandi lõpu kultuuriväljal. (Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetoolis.) Tartu.
Larm, Pille-Riin 2011a. Ahv, koer ja kirjanik. Anonüümne jutt „Ahvi armastus ja kättemaksmine” (1881) versus Friedebert Tuglase novell „Popi ja Huhuu” (1914). – Kaotatud klassika: lähilugemine. Nüpli I suvekool. XVIII (XXVI) kevadkool. Teesid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 3–4.
http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/2011/2011larm.html (1. VIII 2012).
Larm, Pille-Riin 2011b. Ühest eesti kirjanduslugude painavast mõistest: epigonism. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 241–254.
Larm, Pille-Riin 2012. Õhk on täis peegeldusi: Lafcadio Hearni „Rokuro-Kubi” vs. Friedebert Tuglase „Õhk on täis kirge”. – Peegeldused kirjanduse sees ja ümber. Nüpli II suvekool / XIX (XXVII) kevadkool. Teesid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 35–36.
http://galerii.kirmus.ee/nypli/kevadkool/suvekoolid/suvekool-2012/teesid/pille-riin-larm/ (1. VIII 2012).
Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koost Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Liiv, Toomas 1986. Friedebert Tuglas novellikirjanikuna. – Looming, nr 2, lk 265– 271.
[Lossius, E. F.] 1869. Koli-ramat. Kolmas jaggo. Öppetus Jummala lomadest, mis Ma peäl on. Kolmas trük. Tartu: H. Laakmann.
Merilai, Arne 2011a. Biobibliograaf põline rikas. (Sirje Kiini „Marie Underi” arvustus.) – Arne Merilai, Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011. [Tartu:] Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 512–517.
Merilai, Arne 2011b. Pärglid ja inglid. Marie Under vertikaalis. – Arne Merilai, Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011. [Tartu:] Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 555–564.
Merilai, Arne 2011c. Sisesiire: Ene Mihkelsoni poeetikast. – Arne Merilai, Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011. [Tartu:] Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 89–101.
Merilai, Arne 2011d. Õnneigatsus ja hingekirik. (Marie Underi „Õnnevarjutuse” järelsõna.) – Arne Merilai, Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990– 2011. [Tartu:] Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 417–437.
Mikkel, Marju 2007. Nooreestlased ja nende lugejad: ootushorisondist 1905.–1915. aastate päevakriitika põhjal. (Bakalaureusetöö Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetoolis.) http://kodu.ut.ee/~mirjumar/Mikkel-2007-TY-baka.pdf (26. VI 2012).
Mäger, Mart 1984. Sada aastat Tuulemaa sünnist (Friedrich Kuhlbars – Gustav Suits). – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 263–275.
„Noor Eesti” toim. 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie olewiku kohta. – Noor-Eesti [album], nr 1. Tartu: „Kirjanduse Sõprade” kirjastus, lk 3–19.
Põldmäe, Rudolf 1971. Kirjanduslik ja perekondlik ajakiri „Meelejahutaja”. – Rudolf Põldmäe, Läbi kahe sajandi. Artiklite kogumik ajakirjanduse ajaloost. Koost Juhan Peegel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 48–107.
Pärli, Ülle 2000. Tõlkimine kui kultuurimehhanism: 19. sajandi lõpu eestindused vene kirjandusest. – Kultuuritekst ja traditsioonitekst. 26.–27. novembril 1999 Tartus toimunud seminari materjalid. [Toim Ülle Pärli.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 92–105.
Ridala, Villem 1925. Eesti kirjanduse ajalugu koolidele. II jagu. II tr (parandatud ja täiendatud). Tartu: Noor-Eesti.
Tuglas, Friedebert 1914. Popi ja Huhuu. – Vaba Sõna, nr 11–12, lk 337–350.
Tuglas, Friedebert 1917a. Saatus. Novellid. Tallinn: kirjastusühisus „Maa”.
Tuglas, Friedebert 1917b. Taevased ratsanikud. – Siuru [album]. I. Tallinn: Kirjanikkude ühingu „Siuru” kirjastus, lk 59–71.
Tuglas, Friedebert 1919. Inimese vari. – Ilo. Kirjanduslik kuukiri, kd 1, lk 21– 38.
Tuglas, Friedebert 1920. Õhk on täis kirge. – Ilo. Kirjanduslik kuukiri, kd 6, lk 11–27.
Tuglas, Friedebert 1925a. Androgüüni päev. – Looming, nr 4, lk 293–318.
Tuglas, Friedebert 1925b. [Küsite minult…] – Aegade hääl. Valimik lausungeid alkoholismi- ja karskusküsimuse kohta. Koost Julius Elango. Tartu: Eesti Noorsoo Karskusliidu kirjastus, lk 25–26.
Tuglas, Friedebert 1937a. „Maailma lõpus” ei ole mõjustatud. Vastuseks prl. A. Kaal’ile. – Üliõpilasleht, nr 9, lk 235–236.
Tuglas, Friedebert 1937b. Väike Illimar. Ühe lapsepõlve lugu. I–II kd. Tartu: Noor-Eesti.
Tuglas, Friedebert 1940. Noorusmälestused. Tartu: RK Ilukirjandus ja Kunst.
Tuglas, Friedebert 1966a. Marginaalia. Tallinn: Eesti Raamat.
Tuglas, Friedebert 1966b. Teoste sünnilood. – Friedebert Tuglas sõnas ja pildis. Koost P. Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, lk 177–217.
Tuglas, Friedebert 1970. Väike Illimar. Ühe lapsepõlve lugu. Tallinn: Eesti Raamat.
Undusk, Jaan 2009. Repertoorium. Saatetekste Tuglase teostele. Popi ja Huhuu. – Friedebert Tuglas, Valik proosat. Kommenteeritud autoriantoloogia. Koostanud ja saatetekstid kirjutanud Jaan Undusk. [Tallinn:] Avita, lk 457– 463.
Valgemäe, Mardi 1999. Tuglas ja Huhuu. – Mardi Valgemäe, Kaugekõne. Artikleid, arvustusi ja kirjanduskriitilisi kiasme. [Tallinn:] Vagabund, lk 41–58.
