The article discusses the tradition about Leiger, the central figure of the giant and hero legends of Hiiumaa, covering the history of collecting, studying and publishing of the relevant folklore, as well as the historical, cultural, ethnic and mythological factors behind this popular figure and his specific local traits. Since 1890, seventy six legends or shorter tradition records of giants’ activities on the Isle of Hiiumaa have arrived in the Estonian Folklore Archives at the Estonian Literary Museum. A comparison of the giant stories collected from the parishes of Emmaste, Käina, Pühalepa and Reigi with those from other regions reveals some parallels of Leiger with Suur Tõll of Saaremaa and the Devil as well as with some heroes of local legends such as the Hiiu Witch, the Kõpu Man, and the Wizard Mats. Also, the points of interest include some local specifics and community problems reflected in the local plots, such as, for example, the story of Leiger liberating Hiiumaa from wolves. Attention should also be paid to the Swedish etymology läkare ‘doctor’ of the local Swedish version of the name Leiger. In addition, the article points out historical data available on the first farmers of the name Leiger, who were either of Finnish or Swedish origin, as well as on the folk healers and sorcerers known to have lived on the lands of Leigri village. In summary, Leiger is an integrated cross-genre central figure of the narrative tradition of Hiiumaa, combining various historical and cultural layers and incorporating the wider Estonian narrative tradition of giants and heroes, some local Estonian and coastal Swedish legends of place or origin, as well as stories of remarkable persons told through the ages.
References
KÄSIKIRJALISED ALLIKAD
Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud: E, ERA, H, KKI, RKM.
KNAB = Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas. http://www.eki.ee/knab/p_ee_et.htm (18. IV 2015).
EPK = Maa-ameti Eesti põhikaardid. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Topograafilised-andmed/Eesti-Pohikaart-110-000-p30.html (18. IV 2015).
Mägi, Villem 1880. EKLA, Eesti Kirjameeste Selts V, l 397.
POK = Maa-ameti pärandkultuuri objektid kaartidel. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html (12. IV 2015).
Põllo, Helgi 2015. Elektrooniline kiri Helen Kõmmusele, 12. IV. Kiri autori valduses.
KIRJANDUS
Ariste, Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. Mit einem Referat: Die estlandschwedischen Lehnwörter in der estnischen Sprache. Tartu: Tartu Ülikool.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
Eisen, Matthias Johann 1901. Endised jõumehed. Lood Kalevipojast, Suurest-Töllust, Leigrist ja teistest. Narva: R. Põder.
Eisen, Matthias Johann 1927. Tõll ja ta sugu. (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused 24.) Tartu.
Eisen, Matthias Johann 1995. Eesti mütoloogia. 2. tr. Tallinn.
Haavio, Martti 1932. Leikarit. Vertaileva kansanrunoudentutkimus. Eripainos aikauskirja Suomi V jakson 14. osa. Tampere: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Haavio, Martti 1935. Suomalaisen muinaisrunouden maailma. Porvoo–Helsinki: WSOY.
HVM I = Eduard Laugaste, Erna Normann (koost) 1959. Muistendid Kalevipojast. (Monumenta Estoniae Antiquae I.) Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I. Tartu Riiklik Ülikool, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat.
HVM II = Eduard Laugaste, Ellen Liiv, Erna Normann (koost) 1963. Muistendid Suurest Tõllust ja teistest. (Monumenta Estoniae Antiquae II.) Eesti muistendid. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid II. Tartu Riiklik Ülikool, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
HVM III = Eduard Laugaste, Ellen Liiv (koost) 1970. Muistendid Vanapaganast. (Monumenta Estoniae Antiquae III.) Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid III. Tartu Riiklik Ülikool, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat.
Kallasmaa, Marja 2002. Eesti kohanimeuurimisest. [Elektrooniline publikatsioon.] Tallinn: Eesti Keele Instituut, http://onomaural.klte.hu/onomural/gb/frame_gb1.html (17. VIII 2015).
Kallasmaa, Marja 2010. Hiiumaa kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kiisa, Uno 1956. Rahvajutte Suurest Tõllust ja tema vennast Leigrist. – Nõukogude Hiiumaa 13. X, nr 122, lk 4.
Kõmmus, Jegard 2014. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Toim Helen Kõmmus. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Lipp, Martin 1887. Gross-Töll, eine OeselÍsche Volkssage. – Sitzungsberichte der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1886. Dorpat: Durch von C. Mattiesen, lk 213–240.
Loiken, Karl 1929. Suur Tõll ja Hiiu nõid. Millest sai Soela väin oma nime. – Meie Maa 24. XII, nr 147, lk 2.
Luce, Johann Wilhelm Ludwig 1827. Wahrheit und Muthmassung. Beytrag zur aeltesten Geschichte der Insel Oesel. Pernau: G. Marquardt.
Metsvahi, Merili 1999. Muundumised libahundimuistendites. – Lohetapja. Pro Folkloristica. Toim Mall Hiiemäe, Janika Oras, Kadri Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 111–122.
Mäeumbaed, Volli 1958. Vanade hiidlaste jutustusi Suurest Tõllust ja Leigrist. – Nõukogude Hiiumaa 11. I, nr 4, lk 4.
Neus, Alexander Heinrich 1868. Töllus und Leiger. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. I kd, vihik nr 1. Hrsg. von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft durch Eduard Pabst. Reval, lk 111–112.
Oinas, Felix 1979. Kalevipoeg kütkeis ja muid esseid rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest. Toronto: Oma Press Ltd.
Pabst, Christian Eduard 1856. Der Tell bei Ehsten, Finnen und Lappen. – Das Inland. Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur. 13. August, nr 33, vg 525–532.
Petzoldt, Leander 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Toim Reet Hiiemäe, Luule Krikmann. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Eesti Folkloori Instituut. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Reinthal, Carl Gottlieb (toim) 1856. Sitzung der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, am 8. Febr. 1856 – Das Inland. Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur. 27. Februar, nr 9, vg 140.
Rochholz, Ernst Ludwig 1877. Tell und Gessler in Sage und Geschichte. Nach urkundlichen Quellen. Heilbronn.
Rosenberg, Georg [= Gustaw Wänjast] 1870. Töllus ja Leiger. – Eesti-Rahwa Wanad Pärlid ehk meie omad Juttud. Tallinn, lk 22–26.
Russwurm, Carl Friedrich Wilhelm 1855. Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö: Eine historisch-ethnographische von der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften zu St. Petersburg mit einem demidowischen Preise gekrönte Untersuchung. Mit Urkunden, Tabellen und lithographirten Beilagen.I–II. Reval.
Russwurm, Carl Friedrich Wilhelm 1861. Kalew und Neider. – Sagen aus Hapsal, der Wiek, Ösel und Runö. Reval, lk 7–8.
Sirel, Stanislav 2013. Hiiumaa prohvet Viiu Junmann. – Eesti pühad naised: 20. sajandi misjonärid, prohvetid ja evangelistid. Rakvere: Rakvere Nelipüha Kogudus, lk 47–71.
Süda [= Südda], Peeter 1883. Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur-Tõll. Eestlaste ennemuistne jutt. Saaremaa rahva suust 20-ne aasta jooksul kokku korjatud. Kuressaare.
Tedre, Ülo (toim) 1974. Eesti rahvalaulud. Antoloogia IV. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.
Tiik, Leo 1982. Hiiumaa Leiger. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 586–588.
Torro, Uno 1973. Kus asus Suolasalmi? Kohanime Soela päritolust. – Eesti Loodus, nr 2, lk 110–113.
Viik, Tõnu 2011. Prangli ja Aksi. – Viimsi Teataja 14. I, nr 1.
VMS = Väike murdesõnastik. I–II. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus, 1982, 1989.
Vrager, Elmar 1971. Hiiumaa ja hiidlased: ülevaade saarest ja rahvast. Toronto: Estoprint Ltd.
Vrager, Elmar 1997. Hiiu kannel. Kärdla: EELK Kärdla Kogudus.
Wieselgren, Per 1951. Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder Ostharrien med Nargö. Lund: Håkan Ohlssons Boktryckeri.
