Keywords: reflexive verbs, corpus planning, meanings
The u-reflexive kostuma ‘to be heard’ of the reflexive verb kostma ‘to be heard’ and other verbs with -uma ending began to spread in Estonian in the first half of the 20th century. Estonian linguist Johannes Aavik revived the use of u-reflexives during the Estonian language renewal, but he also established a rule in the 1920s to prevent the use of u-derivatives created from reflexive verbs (such as kostma > kostuma, pleekima > pleekuma ‘to fade’). During the century, this rule was copied in both grammar and school textbooks, without taking into account the actual use of language. However, as the data of various text corpora show, this rule has not been adopted in the use of language for a century. According to the recommendation of the corpus planning, it is now appropriate to use the verb kostuma in the sense of ‘to be heard’ in written language in addition to the verb kostma. The same has been done with other u-derivatives previously considered inappropriate.
Lydia Risberg (b. 1988), MA, Institute of the Estonian Language, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, doctoral student, lydia.risberg@eki.ee
References
Veebivarad
DEA = DIGAR Eesti artiklid. https://dea.digar.ee
EKS 2019 = Eesti keele sõnaraamat 2019. www.eki.ee/dict/eks
EM = Eesti mõistatuste andmebaas. http://www.folklore.ee/moistatused
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems
TÜKK = Eesti kirjakeele korpus 1890–1990. https://cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides
VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee
ÜK 2019 = Eesti keele ühendkorpus 2019. Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08565L
ÜS 2021 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2021. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee
Kirjandus
Aavik, Johannes 1928. Keelelised tõved I. – Päevaleht 2. VI, lk 6.
Aavik, Johannes (koost) 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti.
Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Vihik 1–26. Peatoim Rudolf Karelson, Valve Kullus (Põlma), Erich Raiet, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1988–2007.
EKG 1968 = Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika: käsiraamat. Tallinn: H. Heidemanni nim. trükikoda.
EKK 1997 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
EKK 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. 3., täiend tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA.
EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.
Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EÕS 1930 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. Kd II (N–Rio). Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Hint, Mati 1990. Keel ja kõne. – Reede 2. III, nr 9, lk 5; 7. III, nr 10, lk 4.
Hint, Mati 2001a. Avastamise ja leiutamise vahekord eesti grammatikates. − Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.–13. VIII 2000 Tartu. Pars IV. Dissertationes sectionum. Linguistica I. Tartu, lk 358−364.
Hint, Mati 2001b. Kellele kuulub eesti keelekorraldus? − Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. (Eesti Keele Instituudi toimetised 8.) Tallinn, lk 126−163.
Häkkinen, Kaisa 2005. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Helsinki: WSOY.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Keele alalt. – Päevaleht 14. IV 1926, lk 5.
Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Koost ja toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 95–120.
Mäger, Mart 1991. Refleksiivid – sajandi järjepidevus. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 343–355.
Mägi, Ruth; Raudvere, Koidu; Vaba, Mari (koost) 2001. Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat. Kuidas sõnu õigesti kirjutada ja kasutada. Tallinn: TEA Kirjastus.
Mägiste, Julius 2000 [1982]. Estnisches etymologisches Wörterbuch. III. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
Nemvalts, Peep; Vare, Silvi 1984. Eesti keele õpik X klassile. Tallinn: Valgus.
Paet, Tiina; Rehemaa, Tuuli 2018. ÕS 1918. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” kommenteeritud väljaanne. http://www.eki.ee/dict/qs1918
Paet, Tiina; Risberg, Lydia 2021. Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 965–984.
https://doi.org/10.54013/kk767a2
Pihlak, Ants 1992. u-verbid ja enesekohasus eesti keeles. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. − Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853–874.
https://doi.org/10.54013/kk755a3
Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903–926.
https://doi.org/10.54013/kk766a4
Saareste, Andrus 1979. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. Uppsala: [Finsk-ugriska institutionen].
Tinits, Peeter 2020. Eesti Rahvusraamatukogu digilabori tööriistad tekstimaterjali ligipääsuks ja töötlemiseks. Zenodo.
https://doi.org/10.5281/zenodo.3953795
Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.
