Guy De Maupassant’s short stories in Estonia in the early 20th century

Kaia Sisask

doi:https://doi.org/10.54013/kk794a3

Keywords: literary studies, translation history, French literature, Maupassant, decadent culture, realism

In the early 20^th century, the influx of foreign literary movements into Estonia was largely facilitated through print media. Periodicals predominantly favoured concise and captivating stories. Between 1900 and 1939, a significant number of translations of Guy de Maupassant’s short stories were published due to their alignment with these criteria. These translated stories later found their way into collections. Maupassant’s short stories can be interpreted as both realistic and decadent, with both perspectives finding representation in the Estonian reception. Nevertheless, the prevailing view depicts Maupassant as an eccentric writer whose mental illness is reflected in his writings. Themes such as neurosis, hysteria, hypnotism, intoxicants and misogyny associate Maupassant with decadent culture. The press does not shy away from portraying his loose lifestyle, battle with syphilis, suicide attempt, and other scandalous episodes. Since the turn of the century, a multitude of Maupassant’s stories about extramarital affairs as well as horror tales with clear ties to decadence have been translated. However, even characters in Maupassant’s war and peasant stories can be interpreted as degenerate. Maupassant’s reception provides insight into the era’s perception of artists and writers in a broader sense: genius is often associated with mental illness and substance abuse. In prefaces to short story collections and reviews published in newspapers, Maupassant is sometimes hailed as a great realist, a discerning student of human psychology, and a master of style. Johannes Aavik introduces language innovation in translating Maupassant, while Tuglas views Maupassant as an exemplar on the path towards more refined realism.

Kaia Sisask (b. 1967), PhD, Tallinn University, Associate Professor of the French Language and Culture (Narva mnt 29, 10120 Tallinn), kaia.sisask@tlu.ee

References

Veebivarad

Digar. https://www.digar.ee

ISIK = Eesti biograafiline andmebaas. https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/

Kirjandus

A. P. 1913. Haigus ja edu. – Postimees 16. XI 1913, nr 265, lk 6.

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: Kirjanduse Sõprade Kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1907a. Prantsuse kirjanduse iseäraldused. – Uue Virulase lisa 16. VI, nr 36, lk 232–235.

Aavik, Johannes 1907b. Prantsuse kirjanduse iseäraldused. – Säde lisa 23. VI, nr 2, lk 8–11; 30. VI, nr 3, lk 17–19.

Aavik, Johannes 1926. „Hirmu ja õuduse jutud”. Üks maailmakirjanduse seeria. – Päevaleht 30. IX, nr 265, lk 4.

Annist, August 1939. Meie iseseisvusaegne tõlkeklassika ja Eesti Kirjanduse Selts. – Eesti Kirjandus, nr 5, lk 198–221.

Barthou, Louis 1920. Maupassant inédit – Autour d’ ”Une Vie”. – Revue des Deux Mondes, kd 59, nr 6, lk 746–775.

Cassagne, Albert 1998. La théorie de l’art chez les derniers romantiques et les premiers réalistes. Seyssel: Champ Vallon.

Cogny, Pierre 1981. Maupassant, écrivain de la décadence? – Flaubert et Maupassant: Écrivains normands. Toim Jean Pierrot, Joseph-Marc Bailbé. Presses universitaires de Rouen et du Havre, lk 197–205. https://doi.org/10.4000/books.purh.8573

Guy de Maupassanti lapsed. – Postimees 25. X 1926, nr 290, lk 5.

H. 1923. Maupassanti surm. – Esmaspäev 18. VI, nr 24, lk 5.

Hennoste, Tiit 1993. Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal. 3. loeng. Modernismi neli tulemist. – Vikerkaar, nr 12, lk 69–74.

Hinrikus, Mirjam; Kass, Lola Annabel; Pählapuu, Liis 2017. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Tallinn: KUMU, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Kalamees, Ado 1921. Traagiline kunstis ehk rahvusvahelised sõjamehed. – Kirjandus-kunst-teadus. Päevalehe erileht 3. X, nr 34, lk 1–3; 10. X, nr 35, lk 1–5; 17. X, nr 36, lk 2–3.

Kirjandus. Eesti Üliõpilaste Seltsi album. – Uus Aeg 25. XI 1903, nr 137, lk 2.

Kirjandusest. Guy de Maupassanti „Valitud jutud”. – Postimees 8. I 1926, nr 7, lk 5.

Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komment Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Kärner, Jaan 1913. Kaks päeva Pühajärvel. – Kodu 1. III, nr 3, lk 4–6.

Laaman, Eduard 1909. Cesare Lombroso. – Kirjandus ja teadus: Virulase hinnata kaasanne 17. X, nr 42, lk 334–335; 22. X, nr 43, lk 340.

Linde, Bernhard 1915. Eessõna. – Guy de Maupassant, Sõjajutud. Tartu: Osaühisus „Noor-Eesti Kirjastus”, lk 4–6.

Luuletajate iseäraldused. – Kaja 17. II 1924, nr 46, lk 6.

M. K. [Mihkel Kampmaa] 1910. Ebavooruse õigeksmõistmine Lääne-Europa modernistlikus kirjanduses, iseäranis S. Przybyszewski ja O. Mirbeau kirjatöödes. – Postimees 13. III, nr 59, lk 5; 17. III, nr 62, lk 5; 20. III, nr 65, lk 5; 24. III, nr 68, lk 5.

Martinson, Kusta 1925. Eessõna. – Guy de Maupassant, Valitud jutud. Tartu: Noor-Eesti, lk 3–5.

Maupassant, Guy de 1929. Vee pääl. Tlk E. Roost, Johannes Aavik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Maupassant’i hullumeelsus ja surm. – Esmaspäev 17. VIII 1925, nr 33, lk 2.

Maupassanti surm. – Perekonnaleht 13. X 1907, nr 40, lk 159–160.

Meelepettustest haschischijoovastuses. – Perekonnaleht 11. VII 1909, nr 2, lk 230–231.

Monticelli, Daniele 2006. Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames Villem Ridala tõlgitud „Süütu” näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 379−386; nr 6, lk 477–490.

Monticelli, Daniele 2008. Noor-Eesti projektist tänapäeva Eesti kultuurilis-poliitilise diskursuse taustal. Kriitilised ülestähendused. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 1–2, lk 276–287.

Naisterahva uudishimu. Koguteosest „Naise ilu ja kirg”. II peatükk. – Endine Kosjaleht 28. VI 1930, nr 9, lk 2.

Neliteist aastat neegripoissi. Mälestusi ja märkmeid „Meie Maa” 15. a. juubeli puhul. – Meie Maa 12. VI 1934, nr 42, lk 2.

Nn. 1904. Heast ja halvast kirjandusest. – Uus Aeg 19. VIII, nr 97, lk 1.

Nukker härg. Kuidas elas ja töötas Guy de Maupassant. – Tallinna Post 10. III 1939, nr 10, lk 3.

Patrick, Jonathan 1998. Maupassant’s Men: Masculinity and the Franco-Prussian War. – Fin de Siècle? Toim Anne Frémiot. Nottingham: University of Nottingham, lk 17–26.

Pilski, Peeter 1925. Guy de Maupassant. – Päevaleht 7. IX, nr 241, lk 2.

Ploom, Ülar 2005. D’Annunzio „Innocente” ja Ridala „Süütu”. Mõningaid vähem teadvustatud aspekte seoses Noor-Eestiga. – Looming, nr 12, lk 1851–1862.

Prantsuse talupoeg maailmasõjas. – Vaba Sõna 14. III 1934, nr 58, lk 4.

Raudkepp, L. [Aleksander Leopold] 1929. Usu- ja kõlblusõpetusest. – Eesti Kirik 31. I, nr 5, lk 38.

Schlosser, Hans 1933. Geniaalsus ja hullumeelsus. – Uhuu: universaal poolekuu žurnaal-ajaleht 1. IV, nr 2, lk 5.

Semper, Johannes 1914. „Noor-Eesti” kirjanduslised koosolekud. – Postimees 18. II, nr 40, lk 2–3.

Semper, Johannes 1934. Kirjandusliku trepi esimestel astmeil. – Postimees 6. VI, nr 151, lk 4.

Sillaots, Marta 1930. Kirjanduslik ülevaade. – Eesti Kirjandus, nr 5, lk 244–245.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Steegmuller, Francis 1949. Maupassant: A Lion In The Path. New York: Random House.

Tuglas, Friedebert 1921. Ääremärkused I. – Kirjandus-kunst-teadus. Päevalehe erileht 14. II, nr 1, lk 2–4.

Tuglas, Friedebert 1960. Mälestused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Tõnisson, Jaan 1900. Päevaleht Postimees politiline, majanduseline ja kirjanduseline avalik Eesti häälekandja. – Postimees 28. XI, nr 267, lk 4.

Veidemann, Rein 2005. Maailmakirjanduse retseptsiooniplahvatus Eestis: lisandusi Noor-Eesti mõistmiseks. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 865–872.