Keywords: early modern botany, natural sciences in early modern era, the Swedish University of Tartu, early modern disputations, plants in the early modern era.
Although botany was not taught as an independent subject at the Swedish University of Tartu, plants were addressed within the context of medical studies. Professors of medicine were required to teach natural sciences on the basis of Johannes Magirus’ (?–1596) textbook “Physiologia peripatetica ex Aristotele”.
At other Swedish Universities of the 17th century, at Uppsala and Turku, the first botanical treatises were written by professors of medicine, who also spearheaded the establishment of the first botanical gardens. In Tartu there was no botanical garden during that period, founding one was discussed to support medical studies. However, a disputation on plants – titled “De plantis” – emerged from the Swedish University of Tartu in 1647. The praeses of the disputation, Professor of Natural Sciences Johannes Erici Stregnensis (Stiernstråle, 1607–1686), and the respondent, student Andreas Arvidi (ca 1620–1673), both came from Strängnäs, Sweden, where botany was taught at the local gymnasium. A year later, the same student engaged in a debate on medicine presided by Professor of Medicine Sebastian Wirdig. This serves as evidence of the classical connection between botany and medicine.
The disputation “De plantis” by Johannes Erici and Andreas Arvidi spans 16 pages in quarto format and contains 125 theses. While the disputation is mostly based on Johannes Magirus’ textbook, where plants are described according to Aristotle and his early modern commentator Julius Caesar Scaliger (1484–1558), the authors have reshaped and elaborated the material to offer a more systematic presentation. Plants are defined in terms of Aristotle’s four causes and Petrus Ramus’ (1515–1572) system of generalization. The authors reference the renowned early modern Flemish botanist Rembert Dodoens (1517–1585), as well as the 16th century French poet Nicholas Bourbon (1503 – ca 1551). Thus, the text of the disputation combines the work of ancient and early modern authors. The style of the disputation leans towards the poetic – this may be a contribution of the student Andreas Arvidi, who later gained prominence as the author of the first Swedish textbook of poetry.
The disputation “De plantis” by Johannes Erici and Andreas Arvidi remained the sole botanical work from the 17th-century University of Tartu. It contains no descriptions of the local flora in Livonia or Estonia.
It was not until 1803 that Tartu saw the establishment of its botanical garden, followed by the compilation of a plant list in 1807 by its first director, Gottfried Albrecht Germann, documenting the species thriving within the garden. Thus it can be said that there are two beginnings of the botanical science at the University of Tartu.
Kaarina Rein (b. 1973), PhD, University of Tartu Library Research Centre, Researcher (W. Struve 1, 50091 Tartu), kaarina.rein@ut.ee
References
VEEBIVARAD
Allgemeine Deutsche Biographie. https://www.deutsche-biographie.de/
Herzog August Bibliothek Wolfenbüttel. https://www.hab.de/
Kansalliskirjasto. https://www.kansalliskirjasto.fi/fi
Uppsala universitetsbibliotek. https://www.uu.se/bibliotek
KIRJANDUS
Andreas Arvidi 1645. De lykanthropis oratio. Dorpati Livonorum: Johannes Vogelius.
Andreas Arvidi 1996. Manuductio Ad Poesin Svecanam, Thet är/ En kort Handledning til thet Swenske Poeterij/ Verß- eller Rijm-Konsten. Toim Mats Malm, eessõna M. Malm ja Kristian Wåhlin. Stockholm: Svenska Vitterhetssamfundet.
Andreas Arvidi; Johannes Erici 2020. Loodusteaduslik disputatsioon taimedest. Ladina keelest tlk Kaarina Rein. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 4–23.
Aristoteles 2017. Hingest. (Avatud Eesti raamat.) Tlk, komment Anne Lill. Tartu: Ilmamaa.
Blackburn, Simon 2002. Oxfordi filosoofialeksikon. Tlk Märt Väljataga, Bruno Mölder. Tallinn: Vagabund.
Bynum, William 2022. Väike teaduse ajalugu. Tlk Kristjan Kannike. [Tallinn:] Postimees.
Constitutiones 2015 = Constitutiones Academiae Dorpatensis (Academiae Gustavianae). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tlk Kristi Viiding, toim Marju Lepajõe, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Dalby, Andrew; Giesecke, Annette (toim) 2023. A Cultural History of Plants in the Early Modern Era. London: Bloomsbury Publishing.
Eriksson, Gunnar 1969. Botanikens historia i Sverige intill år 1800. (Lychnos-Bibliotek.) Uppsala: Almqvist & Wiksell.
Eriksson, Gunnar 1994. The Atlantic Vision: Olaus Rudbeck and Baroque Science. (Uppsala Studies in History of Science 19.) Canton, MA: Science History Publications.
Findlen, Paula 2006. Anatomy theaters, botanical gardens, and natural history collections. – The Cambridge History of Science. 3. kd. Early Modern Science. Toim Katharine Park, Lorraine Daston. Cambridge: Cambridge University Press, lk 272–289.
Friedenthal, Meelis 2021. Varauusaegsete disputatsioonide läbiviimisest, ülesehitusest ja teemadest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 865–885. https://doi.org/10.54013/kk766a2
Friedenthal, Meelis 2023. Disputatsioonid varauusaegses Tartu ülikoolis. – Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800. (Acta Universitatis Tallinnensis: Humaniora.) Koost Marten Seppel, Madis Maasing. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 531–554.
Friedenthal, Meelis; Vähi, Tiina 2023. Libahundid Liivimaal varauusaja haritlaste kirjutistes. – Õige keha, vale keha? Näitus keha tähendustest Eestis. Koost, toim Anu Kannike, Kristel Rattus. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 285–295.
Germann, Gottfried Albrecht 1807. Verzeichniss der Pflanzen des botanischen Gartens der kaiserlichen Universität zu Dorpat, im Jahr 1807. Dorpat: M. G. Grenzius.
Germann, Gottfried Albrecht 2014. Kirjutan teile Tartu Ülikooli botaanikaaiast. Tlk Laine Kilk. – Akadeemia, nr 6, lk 1121–1128.
Germann, Gottfried Albrecht 2018. Reis mööda Eestimaad, eeskätt botaanilise sisuga. Sooritanud härra professor Germann Tartust 1803. aasta suvel. Tlk Malle Salupere. – Akadeemia, nr 6, lk 1013–1041.
Heinius, Fridericus 1637. Oratio de medicina. Dorpati Livonorum: Lit. Acad.
Jaanson, Ene-Lille 2000. Tartu Ülikooli trükikoda 1632–1710. Ajalugu ja trükiste bibliograafia. Druckerei der Universität Dorpat 1632–1710. Geschichte und Bibliographie der Druckschriften. Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Jöcher, Christian Gottlieb 1751. Allgemeines Gelehrtenlexicon. 3. kd. Leipzig: Johann Friedrich Gleditschens Buchhandlung.
Kallinen, Maija 1995. Change and Stability: Natural Philosophy at the Academy of Turku (1640–1713). (Studia historica 51.) Helsinki: Finnish Historical Society.
Kalling, Ken 2017. Meditsiini ajalugu. Tartu: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
Kard, Paul; Prüller, Paul-Egon 1982. Matemaatilised teadused. Füüsika. – Tartu Ülikooli ajalugu. I kd. 1632–1798. Koost Helmut Piirimäe. Tallinn: Valgus, lk 217–222.
Kiik, Heino 1989. Maailma viljad. Tallinn: Valgus.
Kutschera, Ulrich 2011. From the scala naturae to the symbiogenetic and dynamic tree of life. – Biology Direct, kd 6, nr 33, lk 1–25. https://doi.org/10.1186/1745-6150-6-33
Lindeberg, Bo 2021. Corollaries and dissertations. – Early Modern Disputations and Dissertations in an Interdiscliplinary and European Context. (Intersections 71.) Toim Meelis Friedenthal, Hanspeter Marti, Robert Seidel. Leiden–Boston: Brill, lk 649–680. https://doi.org/10.1163/9789004436206_026
Lindén, David 2021. Johan Skytte. Suurvõimu arhitekt. Tlk Ivar Rüütli. Tartu: Ilmamaa.
Lindroth, Sten 1989. Svensk lärdomshistoria. Stormaktstiden. Stockholm: Norstedt.
Louis, Armand 1950. La vie et l’œuvre botanique de Rembert Dodoens (1517–1585). – Bulletin de la Société Royale de Botanique de Belgique / Bulletin van de Koninklijke Belgische Botanische Vereniging, kd 82, nr 2, lk 271–293. https://www.jstor.org/stable/20792060
Magirus, Johannes 1600. Physica peripatetica ex Aristotele, eivsqve interpretibvs collecta, & in sex libros distincta. Francofurti: Ex Officina D. Zachariae Palthenii.
Malm, Mats 1996. Andreas Arvidis Manductio och samtiden. – Andreas Arvidi. Manuductio Ad Poesin Svecanam, Thet är/ En kort Handledning til thet Swenske Poeterij/ Verß- eller Rijm-Konsten. Toim Mats Malm, eessõna M. Malm, Kristian Wåhlin. Stockholm: Svenska Vitterhetssamfundet, lk VII–XXXIII.
Marder, Michael 2024. Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia. (Bibliotheca Controversiarum.) Tlk Liisi Rünkla. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Masing, Uku 1996. Mälestusi taimedest. Tartu: Ilmamaa.
Mikkeli, Heikki 1992. An Aristotelian Response to Renaissance Humanism: Jacopo Zabarella on the Nature of Arts and Sciences. (Studia historica 41.) Helsinki: Finnish Historical Society.
Moran, Bruce T. 2019. Paracelsus. An Alchemical Life. (Renaissance Lives.) London: Reaktion Books.
Piirimäe, Helmut 1982. Teine tegevusperiood Tartus. Struktuur ja materiaalne baas. – Tartu Ülikooli ajalugu. I kd. 1632–1798. Koost H. Piirimäe. Tallinn: Valgus, lk 80–89.
Pitkäranta, Reijo 1984. Turun akatemian ensimmäinen lääketieteellinen väitöskirja vuodelta 1673. – Hippokrates, nr 1, lk 74–85.
Põltsam-Jürjo, Inna 2023. Uued toiduained ja maitsed varauusaja menüüs. – Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Koost Marten Seppel, Madis Maasing. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 458–478.
Raicus, Johannes 2016. Füüsikalis-meditsiiniline pühendusdisputatsioon. Tlk Kaarina Rein. – Akadeemia, nr 2, lk 210–224.
Raicus, Johannes; Turdinus, Petrus 1631. Disputatio physicomedica votiva εἰς ἱέρωμα surgenti jam Dorpati novo collegio regio. Rigae Livonum: Gerhardus Schröder.
Rand, Mare 2014. „Ramulus cum flore melius pingitur in meis …” Verschollene Pflanzenzeichnungen aus dem Gessner-Nachlass in der Universitätsbibliothek Tartu/Dorpat. – Kulturaustausch. Baltisches Echo auf Gelehrte in der Schweiz und in Deutschland. Freundesgabe für Arvo Tering. Toim Hanspeter Marti, Ursula Caflisch-Schnetzler, Karin Marti-Weissenbach. Köln–Weimar–Wien: Böhlau Verlag, lk 13–48. https://doi.org/10.7788/boehlau.9783412218201.13
Rand, Mare 2015. Ajaloolise kultuurivara jälgedel. Konrad Gessneri taimejoonistused Tartu Ülikooli Raamatukogus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Rauch, Georg von 1943. Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland 1690–1710. Essen: Essener Verlagsanstalt.
Rein, Kaarina 2020a. Rootsiaegse Tartu ülikooli disputatsioon „Taimedest”. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 24–26.
Rein, Kaarina 2020b. Loomad Rootsi-aegse Tartu ülikooli meditsiinitöödes. – Mäetagused, nr 78, lk 155–172. https://doi.org/10.7592/MT2020.78.rein
Rein, Kaarina 2024. Depiction of animals in the medical works of the seventeenth century University of Tartu. – Baltic Human-Animal Histories: Relations, Trading, and Representations. (Studies in Literature, Culture, and the Environment. Studien zu Literatur, Kultur und Umwelt 12.) Toim Linda Kaljundi, Anu Mänd, Ulrike Plath, Kadri Tüür. Berlin–Bruxelles–Chennai–Lausanne–New York–Oxford: Peter Lang, lk 75–93. https://doi.org/10.3726/b20592
Sainio, Matti A. 1993. Andreas Arvidi als Student in Tartu. – Die schwedischen Ostseeprovinzen Estland und Livland im 16.–18. Jahrhundert. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 11.) Toim Aleksander Loit, Helmut Piirimäe. Stockholm: Almquist & Wiksell, lk 277–284.
Sakamoto, Kuni 2016. Julius Caesar Scaliger, Renaissance Reformer of Aristotelianism. A Study of His Exotericae Exercitationes. (History of Science and Medicine Library 54. Medieval and Early Modern Philosophy and Science 26.) Leiden–Boston: Brill.
Salumaa, Elmar 2023. Filosoofia ajalugu. 1. kd. Antiikfilosoofia. Keskaja filosoofia. Koost Ivar Tröner. [Tallinn:] Postimees.
Sander, Heldur 2018. Gottfried Albrecht Germann ja tema reisid. – Akadeemia, nr 6, lk 1041–1053.
SBL 1918 = Svenskt biografiskt lexikon. 1. kd. Abelin–Anjou. Toim Bertil Boëthius. Stockholm: Bonnier.
SBL 1982 = Svenskt biografiskt lexikon. 23. kd. Liljeblad–Ljungberger. Toim Birgitta Lager-Kromnow. Stockholm: Norstedt.
Sjökvist, Peter 2021. Dedicatory practices in early Uppsala dissertations. – Early Modern Disputations and Dissertations in an Interdiscliplinary and European Context. (Intersections 71.) Toim Meelis Friedenthal, Hanspeter Marti, Robert Seidel. Leiden–Boston: Brill, lk 681–702. https://doi.org/10.1163/9789004436206_027
SK = Suomen kansallisbiografia. 9. kd. Siltanen–Tott. (Studia biographica 3:9.) Peatoim Matti Klinge. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007.
Stregnensis, Johannes Erici; Andreas Arvidi 1644a. Discursus astrologicus de causis mutationis aeris et tempestatum generalibus et specialibus ubi simul adduntur quaedam exempla ad certos dies trium subsequentium mensium aestivalium currentis hujus an. 1644 ex quibus causae istae confirmantur et de aeris mutatione ad illos dies naturaliter praedicere possumus. Dorpati: Lit. acad.
Stregnensis, Johannes Erici; Andreas Arvidi 1644b. Theses de diebus canicularibus. Dorpati Livonorum: Johannes Vogelius.
Stregnensis, Johannes Erici; Andreas Arvidi 1647. Disputatio physica de plantis. Dorpati Livonorum: Johannes Vogelius.
Talve, Ilmar 2004. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Tartu: Ilmamaa.
Tering, Arvo 1984. Album Academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632–1710. (Publicationes Bibliothecae Universitatis Litterarum Tartuensis V.) Tallinn: Valgus.
Tering, Arvo 2008. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798. (Scripta Archivi Historici Estoniae.) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Til-Landz, Elias 1683a. Icones novae. Aboae: Johan Larsson Wall.
Til-Landz, Elias 1683b. Catalogus plantarum, quae prope Aboam tam in excultis, quam in incultis locis huc usque inventae sunt. Aboae: Johan Larsson Wall.
Trass, Hans 1982. Arstiteadus ja loodusteadused. Botaanika. – Tartu Ülikooli ajalugu. I kd. 1632–1798. Koost Helmut Piirimäe. Tallinn: Valgus, lk 239.
Valades, Didacus 1579. Rhetorica Christiana ad concionandi, et orandi usum accommodata, utriusq. facultatis exemplis suo loco insertis; qua quidem, ex Indorum maxime de prompta sunt historiis unde praeter doctrinam, suma quoque delectatio comparabitur. Perugia: [s. n.]. https://archive.org/details/rhetoricachristi00vala_0
Wallace, William A. 2009. Traditional natural philosophy. – The Cambridge History of Renaissance Philosophy. Koost Charles B. Schmitt, Quentin Skinner, Eckhard Kessler, Jill Kraye. Cambridge: Cambridge University Press, lk 199–235.
Wirdig, Sebastian; Andreas Arvidi Stregnensis 1648. Disputatio medica de natura et constitutione medicinae. Dorpati Livonorum: Johannes Vogelius.
Wirdig, Sebastian; Oestenius, Olaus 1651. Disputatio medica de dysenteria. Dorpati Livonorum: Johannes Vogelius.
Yavuz, Mustafa; Herraíz Oliva, Pilar 2020. Botany as a new field of knowledge in the thirteenth century: On the genesis of the specialized sciences. – Teorie vědy / Theory of Science, kd 42, nr 1, lk 51–75. https://doi.org/10.46938/tv.2020.478
