Keywords: linguistics, compound word, phrase, defective adjective, orthography, word formation
The modifying compound word vanakooli (‘old-school’), frequently used in informal speech as a variant of the phrase vana kooli, exemplifies a linguistic phenomenon where certain noun-based phrases tend to form compound words. Adjectives, pronouns, numerals, and adpositions can merge with the following noun, resulting in compounds such as vanakooli (‘old-school’), vabaaja (‘leisure-time’), sellesuve (‘this summer’s’), kaheinimese (‘two-people’), üleõla (‘over-the-shoulder’), and ümbernurga (‘around the corner’). The prevalence of compound words increases as the expression gains popularity. In orthography and word formation, the potential of phrases with distinct meanings to form three-part compounds with the following noun (e.g., hull lehm – hullulehmatõbi (‘mad cow – mad cow disease’), hall pass – hallipassimees (‘grey passport – man with a grey passport’) has received some attention, whereas the lexicalization of modifiers derived from the phrases has largely been overlooked. Due to its lack of agreement in number and case, the descriptive compound vanakooli appears to belong to the category of defective adjectives, yet prior studies on defective adjectives have not encompassed compound words originating from noun phrases (or adpositional phrases) with adjectival (or pronominal or numeral) modifiers. An antonym for vanakooli would be uuekooli (‘new-school’).
Maire Raadik (b. 1963), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Language Planner (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), maire.raadik@eki.ee
References
VEEBIVARAD
DEA = Eesti ajalehed. Digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee
EKI keelenõu = Eesti Keele Instituudi keelenõuandmebaas. https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=132
EKI ühendsõnastik 2021. Eesti Keele Instituudi keeleportaal Sõnaveeb 2021. https://sonaveeb.ee
Merriam-Webster 2023. https://www.merriam-webster.com
OED 2023 = Oxford English Dictionary. https://www.oed.com
ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. https://www.sketchengine.eu/estonian-national-corpus
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.
EKSS 1992 = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II kd, K. 3. v, kollitama–kunstliblikas. Eesti Keele Instituut. Tallinn.
EKSS 2004 = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. VI kd, T–V. 4. v, unemaa–varjutaluv. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Mati 2008. Veel kord vaegomadussõnadest. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 442–449.
Hallap, Valmen 1986. Omastava käände, vaegkäändsõnade ja määrsõnade vahekorrast. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 199–208; nr 5, lk 280–287.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kask, Arnold 1967. Eesti keele grammatika III. 1. vihik. Liitsõnad ja sõnade liitumisviisid eesti keeles. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Mihkla, Karl; Rannut, Lehte; Riikoja, Elli; Admann, Aino 1974. Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Toim Ernst Nurm. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Viitso, Tiit-Rein 2007. Nn vaegomadussõna ja selle taust. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 878–887.
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA. https://www.eki.ee/dict/qs
