Toponymy has points of contact with several other disciplines, first and foremost with linguistics, history and geography. Based on those three, the article attempts to dissipate the doubts of Taavi Pae about Paul Ariste’s etymology of Pandivere, which associates the name with the Mordvin noun panda ‘hill’. The name of Pandivere is obviously quite old, but not so much for the heights, which have been named after a manor, which in turn has got its name from a village.
From a linguistic point of view the initial component Pand(i)- may be associated with the Estonian noun põndak ‘hillock’. The word family of põnt : põnda with the derivatives põndak(as), põndas etc, all referring to a small hill, is quite widespread in Estonian dialects. In other Finnic languages the word stem is not used as a noun, but it does occur in place names. According to 19th-century Russian scholar Vladimir Mainov the Veps have referred to the Urals as Kivi-panda (kivi ‘stone’). In Finland there are several high and steep hills called Pantamäki (mäki ‘hill’). In earlier records the initial component of the name Pandivere ends in –e, which may be indicative of its being a plural attributive part. As the village was situated on two hills, the name may well have have been motivated by those: Pande ’GenPl hill’ + –vere.
From a historical point of view the village is much older than first believed (1547). In the 13th century the village belonged to Koeru parish in Järvamaa county: in 1281 a small village called Pandevire is mentioned, in 1288 the spelling is Pandevere. The parish of Väike-Maarja, where Pandivere belonged later, is a much more recent formation, probably established no earlier than the late 15th century and then included in Virumaa County. Earlier the area used to border the prehistoric parish of Lemmundu in Virumaa.
There is also a natural geographic association: the village is situated in a high terrain, which is not quite flat. There have been two hills there, about 250 m from one another, long serving as a source of sand. There are several legends about their origin. At least one of the two hills, Ammemägi, which is reported to have had a steep slope, used to serve as an important natural landmark, mentioned in 1646 as marking the border between Raeküla manor and the villages of Kadila and Naraka.
References
ARHIIVIMATERJALID
EAA.3724.4.166 = Rahvusarhiiv. Kaartide infosüsteem. Ajalooarhiivi kaardikogu.
http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et (14. XI 2013).
Soome Kodumaa Keelte Keskuse nimearhiivi kohanimekartoteek.
KN = Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. http://heli.eki.ee/kohanimed/ (25. XI 2013).
KIRJANDUS
Ariste, Paul 1938. Ortnamnen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö. – Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne, kd 5. Lund, lk 5–57.
Ariste, Paul 1957. Pandivere, Pandja ja Pandju. – Emakeele Seltsi aastaraamat III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 130–133.
Bfl I = Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. I Th. Dänische und Ordenszeit. 1.–2. Band. Hrsg. von F. G. Bunge, R. Toll. Reval, 1856–1957.
Bfl II = Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. II Abt. Schwedische und polnische Zeit. 1. Bd. Hrsg. von E. Pabst, R. Toll. Reval, 1861.
EA 2012 = Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk, Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koost ja toim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2012.
EE 1994 = Eesti Entsüklopeedia. 7. kd. nõuk – rah. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
EES 2012 = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar, Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
HLK 1962 = Henriku Liivimaa kroonika. Ladina keelest tõlkinud Julius Mägiste. Stockholm–Rooma: Kirjastus Vaba Eesti – Kirjastus Maarjamaa.
Johansen, Paul 1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval.
Johansen, Paul 1951. Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. – Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens handlingar, kd 74. Lund.
Joonuks, Helmut 1958. Kohamuistendite jahil. – Kommunismi Koit, nr 110, 16. IX, lk 2–3.
Joonuks, Helmut 1963. Pandivere teedel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Järvamaa. Loodus, aeg, inimene. 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.
Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Toim Helmi Neetar. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kallasmaa, Marja 2010. Hiiumaa kohanimed. Toim Eevi Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kettunen, Lauri 1955. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia. Academiæ Scientiarum Fennicæ. Sarja-Ser. B. Nide-Tom. 90. Helsinki.
Kotshkurkina, Svetlana 2005. Ves ja vepsäläiset – huomioita muinaiskansan vaiheista. – Vepsä. Maa, kansa, kulttuuri. Toim Lassi Saressalo. Tampere–Helsinki: Tampereen museot, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 29–47.
Kylstra jt 1991–2012 = Lexicon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefinnischen Sprachen. Begründet von A. D. Kylstra, fortgeführt von Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Osmo Nikkilä. Bd. I A–J, 1991; Bd. II K–O, 1996; Bd. III P–Ä, 2012. Amsterdam–Atlanta–New York: Rodopi.
https://doi.org/10.1163/9789401208086
Leppik, Eduard 1995. Väike-Maarja lood. Väike-Maarja.
LUB 1853–1910 = Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga–Moskau.
Markus, Kersti 2009. Misjonär või mõisnik? Tsistertslaste roll 13. sajandi Eestis. – Acta historica Tallinnensia, nr 14, lk 3–30.
https://doi.org/10.3176/hist.2009.1.01
Mellin, Ludwig August 1791–1798. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga–Leipzig.
Pae, Taavi 2012. Pandivere kõrgustik ja ta nimi. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 450–453.
https://doi.org/10.54013/kk655a3
Pajusalu, Karl, Hennoste, Tiit, Niit, Ellen, Päll, Peeter, Viikberg, Jüri 2009. Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud trükk. Toim Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Saaber, Kalju (koost) 1996. Virumaa. Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus.
Tort-Donada, Joan 2012. Some reflections on the relation between toponymy and geography. – Onoma. Journal of the International Council of Onomastic Sciences, kd 45 (2010). Uppsala: International Council of Onomastic Sciences (ICOS), lk 253–276.
Viidas, Aleksander 1992. Viimsi ajalugu. Esi- ja keskaeg. Tallinn: Varrak.
VMS 1989 = Väike murdesõnastik II. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus.
Väike-Maarja valla koduleht. www.v-maarja.ee (21. II 2013).
Wieselgren, Per 1951. Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. – Studien till en svensk ortnamnsatlas, utgivna av Jöran Sahlgren 7. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien, kd 22. Lund.
Wrede 2006 = Jõelähtme kirik ja kogudus 18. sajandi esimesel poolel. Pastor Heinrich Christopher Wrede ja tema ametijärglaste kroonikamärkmed. Transkribeerinud, tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala. Kirche und Gemeinde von Jegelecht in der ersten Hälfte des 18. Jahrhunderts. Chronikalische Nachrichten von Pastor Heinrich Christopher Wrede und seinen Amtsnachfolgern. Transkribiert, übersetzt und kommentiert von Tiina Kala. Tallinn: Muinsuskaitseamet.
Вершинин, В. И. 2005. Этимологический словарь (эрзянского и мокшанского) языков. Том III. (Мекш–Пиле.) Йошкар-Ола.
Даль, Владимир 1882.Толковый словарь живаго великорускаго языка. Том третий. Санкт-Петербург–Москва.
Майнов, В. Н. 1881. Несторова Весь и карельскiя дљти. – Живописная Россiя. Отечество наше въ его земельномъ, историческомъ, племенномъ, экономическомъ и бытовомъ значенiи. Том I, часть II. Сљверная Россiя. Озерная или Древне-Новгородская область. (Продолженiе). Санкт-Петербургъ–Москва, lk 493–526.
