Keywords: Estonian language, lexical history, etymology
The article discusses the Estonian dialect word sipsik ‘kid, brat’, which has a rather narrow distribution area, and its possible loan etymology. The word sipsik has been introduced to wider public by the popular children’s book of the same name, written by Eno Raud. The article assumes that sipsik has a Latvian relative žipčiks ‘a quick, agile, playful (mostly) boy’. The Latvian žipčiks is widespread in Latvian dialects as well as colloquially, being recorded in Mīlenbachs-Endzelīns dictionary and its supplementary volume (ME 4: 811). The Latvian word derives from the Russian noun жи́вчик ‘live bait (fish); a lively, very agile person; a visible throbbing at the temple, a nervous twitch of the eyelid; spermatozoon’. The semantic field of the original source word refers to a bold, agile and active creature, which is also true of the Latvian and Estonian counterparts. It is not unequivocally clear whether the Estonian sipsik is a direct borrowing from Russian or whether it has travelled to Estonian through Latvian. Both ways are possible and equally plausible.
Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com
References
Sõnavarakogud
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Eesti Keele Instituudis
Veebivarad
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety
EVS = Eesti-vene sõnaraamat. https://portaal.eki.ee/dict/evs
SRJ = Slovar‘ Russkogo Jazyka. Toim P. Evgen‘ev. [Словарь русского языка. Ред. П. Евгеньев.] http://feb-web.ru/feb/mas/default.asp?/feb/mas/ma1/ma1.html
VES = Vene-eesti sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ves
VMS = Väike murdesõnastik. Toim Valdek Pall. https://portaal.eki.ee/dict/vms
Kirjandus
Ādamsons, E[duards]; Kagaine, E[lga] 2000. Vainižu izloksnes vārdnīca. Kd 2. Rīga: Latviešu valodas institūts.
Balode, Sarmīte; Jansone, Ilga 2017. Kalnienas izloksnes vārdnīca. Kd 2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts.
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Bušs, Ojārs; Ernstsone, Vineta 2006. Latviešu valodas slenga vārdnīca. Rīga: Norden AB.
EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.
EH = Jānis Endzelīns, Edīte Hauzenberga, Papildinājumi un labojumi K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīcai. Kd 1–2. Rīgā: Lettischen Kulturfonds / Grāmatu apgāds, 1934–1946.
ĒIV = Elga Kagaine, Silvija Raģe, Ērģemes izloksnes vārdnīca. Kd 1–3. Rīga: Zinātne, 1977–1983.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.
EÕS = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd III: Ripp–Y. Toim ja järelsõna E[lmar] Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
ME = K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. Kd 1–4. Rediģējis, papildinājis, turpinājis J. Endzelīns. Rīgā: Lettischen Bildungsministerium / Lettischen Kulturfonds, 1923–1932.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Toim Lembit Vaba. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pervik, Aino 2011. Kuidas sündis Sipsik. – Täheke, nr 6, lk 4–5.
Raud, Eno 1961. Sipsik. – Täheke, nr 6, lk 8–9.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 17.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.
Reķēna, Antoņina 1998. Kalupes izloksnes vārdnīca. Kd 2. Rīga: Latviešu valodas institūts.
Saagpakk, Paul F. 1992. Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. 2. tr. Tallinn: Koolibri.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.
