Keywords: nature writing, woman writer, Alma Toom, ecofeminism, ornithology
This article discusses the first book of Estonian nature writing authored by a woman: “Vilsandi Bird Kingdom” (Vilsandi linnuriik) by Alma Toom, published in Tartu by the publishing house Loodus in 1932.
Alma Toom, also spelled Thom (1903–1944 or 1945), was a schoolteacher on the small island of Vilsandi and the spouse of the overseer of the Vilsandi bird protection area, Artur Toom. Her sole published book, “Vilsandi Bird Kingdom”, was based on her husband’s oral stories narrated to the visitors of the bird islands and her own personal observations of nesting waterfowl on Vaika islands in the westernmost part of Estonian coastal waters. The publication of the book was supported by outstanding Estonian naturalists working at the University of Tartu’s Kuusnõmme biology station near Vilsandi at the time – Johannes Piiper, Johannes Käis, Henrik Koppel.
The book provides an overview of the cultural and natural history of the inhabitants of Vilsandi and the surrounding islands, with an emphasis on several species of waterfowl and observations of their behaviour. It is one of the finest pieces of Estonian nature writing from the first half of the 20th century, and the only one written by a woman author from that period. During World War II, Alma Toom was deported to Nagorsk, Kirov oblast, Russia. The exact place and time of her death remain unknown.
The article re-reads her text within the ecofeminist framework, drawing parallels with Susan A. Rosen’s discussion of Rachel Carson’s and Anne Morrow Lindbergh’s books on coastal nature, which can also cast a new light onto Toom’s depictions of coastal habitats and ornithological observations from the pre-war Vilsandi.
Kadri Tüür (b. 1975), PhD, Tallinn University, Researcher (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), tyyr@tlu.ee
References
Arhiiviallikad
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) fotokogu
f 106 – Anna Haava
SA Eesti Kunstimuuseum (EKM)
Eesti Rahva Muuseum
G.R. 559 – Mälestuskogu Vilsandi. Linda Toomingas-Vanaausi koostatud käsikirjalised mälestused
SA Saaremaa Muuseum (SM)
F – fotokogu
SM _ 10661:10 Ark – Paavo Jüri Õispuu. Leo Õispuu koostatud käsikirjaline elulugu. https://opendata.muis.ee/object/1358315
Veebivarad
Linnuralli Estonian Open 2023 tulemused. https://www.estbirding.ee/uudised/linnuralli-estonian-open-2023-tulemused
Eesti muuseumide veebivärav MUIS. https://www.muis.ee
Kirjandus
Allik, Helgi (koost) 2003. Saarlaste kirjarahvast. Kuressaare: H. Allik.
Alshiiris huvi Vilsandi vastu 1929. – Saaremaa 30. I, lk 1. https://dea.digar.ee/page/saaremaa/1929/01/30/1
Annist, August; Roos, Jaan; Käis, Johannes 1940. Eesti populaarteaduslik kirjandus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu. (Elav teadus 101/102. Eesti Kirjanduse Seltsi populaarteaduslik seeria 5/6.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Annus, Age 2010. Kirjastus „Loodus” trükiste bibliograafia. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia infohariduse osakond.
Buell, Lawrence 1995. The Environmental Imagination: Thoreau, Nature Writing, and the Formation of American Culture. Cambridge–London: The Belknap Press.
Carson, Rachel 1955. The Edge of the Sea. Boston: Houghton Mifflin Company.
Cook, Barbara J. (toim) 2008. Women Writing Nature: A Feminist View. Lanham: Lexington Books.
Ecke, Herbert 1935. Geheimnisse um die Eiderente. Berlin–Fridenau: Verlag für Wissenschaft und Leben.
EE = Eesti Entsüklopeedia. 14. kd. Eesti elulood. Peatoim Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000.
Eg 1932. Vilsandi linnuriik. Tükike meie omapärasemat loodust. – Vaba Maa 25. IX, lk 8. https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1932/09/25/8
Eilart, Jaan 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis. Tallinn: Perioodika.
Eilart, Jaan 2016. Henrik Koppel ja loodusteadus. – J. Eilart, Õitse ja haljenda. (Eesti mõttelugu 129.) Koost Andres Tõnisson, Taavi Pae. Tartu: Ilmamaa, lk 176–182.
Fakt [Voldemar Kures] 1958. Vana Eesti variseb. – Stockholms-Tidningen Eestlastele 30. III. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=stockholmstid19580330&type=staticpdf
Hein, Karl 2022. Eesti loomakaitseliikumine sõdadevahelisel perioodil. Erich Kattenbergi tegevus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 30, lk 47–67. https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22106
Jones, Dorothy 2007. A Kingdom and a place of exile. Women writers and the world of nature. – D. Jones, A Kingdom and a Place of Exile. Postcolonial Women Writers. Sydney: Halstead Press, lk 12–25.
Jüssi, Fred 1966. Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest. Tallinn: Eesti Raamat.
Kaitseliit 1925. – Saaremaa 28. XI, lk 2. https://dea.digar.ee/page/saaremaa/1925/11/28/2
Kaljulaid, Theodor 1937. Matk Saaremaale ja Vilsandi linnuriiki. Tallinn: Saartelaste koondis Tallinnas.
Kohalikus Eesti ühisgümnaasiumis 1922. – Meie Maa 10. VI, lk 1. https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1922/06/10/1
Kolm putkast Vaika saartel. Kasutatakse lindude vaatlemiseks 1932. – Meie Maa 5. V, lk 1. https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1932/05/05/1
Kruus, Oskar 1980. Vilsandi ja eesti kirjandus. – Eesti Loodus, nr 5, lk 325–332.
Kruus, Oskar (koost) 1995. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: Eesti Raamat.
Kumari, Eerik 1963. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Käis, Johannes 1932. Eessõna. – Alma Thom, Vilsandi linnuriik. Tartu: Loodus, lk 3–4.
Linna, Ari (koost) 2010. Bongauksen hurma: lintuharrastuskirjoituksia. Turku: Sammakko.
Linnu elu piltides 1930. – Meie Maa 5. VI, lk 1. https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1930/06/05/1
Lott, Mare 1978. Raamat kodanlikus Eestis (1918–1940). – Eesti raamat 1525–1975. Ajalooline ülevaade. Toim Juhan Peegel. Tallinn: Valgus, lk 164–219.
Lummaa, Karoliina 2010. Poliittinen siivekäs. Lintujen konkreettisuus suomalaisessa 1970-luvun ympäristörunoudessa. (Nykykulttuurin tutkimuskeskuksen julkaisuja 102.) Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto.
Läänekaare tuul riivab Vilsandit 2014. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910–2010. Koost Andres Tõnisson. Tallinn: Oomen, lk 11–13, 18–19.
Maran, Timo; Tüür, Kadri 2017. From birds and trees to texts: an ecosemiotic look at Estonian nature writing. – A Global History of Literature and the Environment. Toim John Parham, Louise Westling. Cambridge: Cambridge University Press, lk 286–300. https://doi.org/10.1017/CBO9781316212578.020
Matkaja 1923. Lümmadast. – Saaremaa 4. VIII, lk 2. https://dea.digar.ee/page/saaremaa/1923/08/04/2
Meigas, Julius Ernst 1934. Saare kirjanike ja tegelaste album. Kuresaar: Vesse.
Morton, Timothy 2005. Environmentalism. – Romanticism: an Oxford guide. Toim Nicholas Roe. Oxford: Oxford University Press, lk 696–707.
Olev-Miller, Alma 1938. Meie saared. Kodutütre matkaraamat II. Tartu: Kodutütarde Keskjuhatuse kirjastus.
Pao, Bruno (koost) 2001. Artur Toom – Vilsandi linnukuningas. Kuressaare: Saaremaa Merekultuuri Selts.
Piiper, Johannes 1932. Alma Thom. Vilsandi linnuriik. – Postimees 29. IX, lk 4. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1932/09/29/49
Piiper, Johannes 1975. Pilte ja hääli Eesti loodusest. Tallinn: Eesti Raamat.
Plath, Ulrike; Talivee, Elle-Mari; Tüür, Kadri; Annist, Aet 2022. Loodusmõttest aktivismini: saateks keskkondluse erinumbrile. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 30, lk 5–26. https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22100
Raamat lindude elust 1932. – Meie Maa 5. V, lk 3. https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1932/05/05/3
Rosen, Susan A. C. 2008. Littoral women writing from the margins. – Women Writing Nature. A Feminist View. Toim Barbara J. Cook. Lanham: Lexington Books, lk 21–31.
Saarem. Eesti Segagümnaasiumi lõpetajad 1920. – Meie Maa 16. VI, lk 1. https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1920/06/16/1
Salakaubavedajad-sõjaväelased sõja ringkonna kohtu ees 1920. – Sakala 21. IV, lk 9. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1920/04/21/9
Seene, Andres 2010. Vabariigi sõjakooli asutamine ja selle esimese, Vabadussõja-aegse lennu lõpetajad. – KVÜÕA toimetised, nr 13, lk 123–166.
Slovic, Scott 1996. Nature writing and environmental psychology: the interiority of outdoor experience. – The Ecocriticism Reader: Landmarks in Literary Ecology. Toim Cheryll Glotfelty, Harold Fromm. Athens–London: University of Georgia Press, lk 351–370.
Sügisloengute nädala ettevalmistused Tartu üliõpilaskonnas 1928. – Eesti Kirik 10. V, lk 146–148. https://dea.digar.ee/article/eestikirikeelk/1928/05/10/5
Zedtwitz, Franz Xaver Graf 1933. Vogelkinder der Waikariffe. Berlin: Scherl.
Talivee, Elle-Mari 2023. Naised uurisid lilli, liblikaid ja linde. – Vikerkaar, nr 6, lk 58–70.
Talvi, Tõnu 2014. Riia looduseuurijad, Artur Toom ja Vaikad. – Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910–2010. Koost Andres Tõnisson. Tallinn: Oomen, lk 19–23.
Thom, Alma 1932. Vilsandi linnuriik. Tartu: Loodus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/87739
Toimetusele saadetud kirjandus 1932. – Postimees 14. VI, lk 5. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1932/06/14/52
Toom, Artur [A. T.] 1939. Millal ja kuidas külastada Vilsandit. – Uus Eesti 31. V, lk 5. https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/05/31/55
Toomingas-Vanaaus, Linda 1996. Mälestuskogu Vilsandi. Stockholm.
Tüür, Kadri 2004a. Alma Toom, looduskirjanik Vilsandilt. – Eesti Loodus, nr 6, lk 22–25.
Tüür, Kadri 2004b. Nature writing and intersemiosis. – Intertextuality and Intersemiosis. Toim Marina Grishakova, Markku Lehtimäki. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 151–167.
Tüür, Kadri 2017. Semiotics of Nature Representations: On the Example of Nature Writing. (Dissertationes semioticae Universitatis Tartuensis 25.) Tartu: University of Tartu Press. https://dspace.ut.ee/handle/10062/56524
Veroman, Heinrich 1979. Vilsandi linnuriik. – Pärnu Kommunist 21. VII, lk 4. https://dea.digar.ee/article/parnukommunist/1979/07/21/15.1
Vilberg, Gustav 1933. Toom, Alma. Vilsandi linnuriik. – Loodusevaatleja, nr 2, lk 55–56. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403117/344718/page/26
Vinkel, Aarne; Kalda, Maie 2002. Kirjandus. – Saaremaa. Loodus, aeg, inimene. Toim Heino Kään, Heino Mardiste, Riia Nelis, Olavi Pesti. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 219–239.
Voore, Villem 1961. Mälestusi Vaika looduskaitseala algpäevilt. – Looduskaitse bülletään nr 2. 60 aastat looduskaitset Eestis. Toim Eerik Kumari. Tartu: ENSV TA Looduskaitse komisjon, lk 18–23.
Öhman, Meri 2010. Rippijuhlavieras Siperiasta. – Bongauksen hurma: lintuharrastuskirjoituksia. Toim Ari Linna. Turku: Sammakko, lk 42–45.
Yes 1932. Vilsandi linnuriigis. – Lääne Elu 2. VIII, lk 2. https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1932/08/20/2
