Filtered decadence

Daniele Monticelli

doi:https://doi.org/10.54013/kk794a2

Keywords: literary studies, Gabriele D’Annunzio, Young Estonia, decadence, naturalism, translation

The article examines the Estonian translations and reception of the Italian decadent writer, poet, and playwright Gabriele D’Annunzio during the period 1906–1915, encompassing a total of 13 published translations. These include a series of short stories featured in Estonian newspapers and magazines, along with two separate books: the novel Süütu (“The Innocent”, 1913) and a collection of D’Annunzio’s short stories titled Mäss (“Revolt”, 1915). The latter initiatives were associated with the modernist movement Young Estonia (Noor-Eesti), with Young Estonian poet and language reformer Villem Grünthal Ridala emerging as the most prolific Estonian translator of D’Annunzio. An analysis of the newspaper and book translations reveals a consistent pattern of omitting or significantly manipulating the overtly explicit or morbid erotic passages found in the original works, for instance when D’Annunzio evokes forbidden sexual relations (such as incest) or associates feminine fertility and reproductive function with disease and bodily decomposition. Reviews of the translations also conveyed a somewhat negative attitude towards the content of D’Annunzio’s works, and even the Young Estonians expressed admiration for his style rather than the decadent motifs and poetics. Ridala’s translations set themselves apart from other newspaper translations by striving to closely reproduce D’Annunzio’s style, boldly leveraging it to advance Young Estonia’s project of renewing the Estonian literary language. This is especially pronounced in the translation of “The Innocent”, which not only outraged critics hostile to Young Estonia’s agenda, but also raised doubts among the movement’s own members. The analysis of the Estonian translations and reception of D’Annunzio at the beginning of the 20^th century thus underscores a series of ambivalences in Young Estonia’s attitudes towards the motifs and poetics of European decadence, on the one hand, and the renewal of the Estonian language and literary style through translation, on the other.

Daniele Monticelli (b. 1970), PhD, Tallinn University, School of Humanities, Professor of Translation Studies and Semiotics (Narva mnt 29, 10120 Tallinn), daniele.monticelli@tlu.ee

References

Veebivarad

Digar. https://www.digar.ee

Kirjandus

Aavik, Johannes 1914. Gabriele D’Annunzio. Süütu. Itaalia keelest V. Ridala. – Päevaleht 15. I, lk 1–2.

Aavik, Johannes 1915a. Gabriele D’Annunzio. Mäss. Novellid. – Postimees 14. VII, nr 157, lk 4.

Aavik, Johannes 1915b. Aine, stiil, keel. – Keeleline Kuukiri, nr 3/4, lk 69–71.

Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Istandik.

Aavik, Johannes 2010. Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik. Tallinn: TEA.

Aberbach, David 2008. Byron to D’Annunzio: from liberalism to fascism in national poetry, 1815–1920. – Nations and Nationalism, kd 14, nr 3, lk 478–497. https://doi.org/10.1111/j.1469-8129.2008.00344.x

Baldi, Guido 2008. Le ambiguità della „decadenza”: D’Annunzio romanziere. (Critica e letteratura 82.) Napoli: Liguori.

Bani, Luca 2014. Da Terra Vergine alle Novelle della Pescara. Sviluppi tematici nel primo D’Annunzio. – Atti dell’Ateneo di Scienze, Lettere ed Arti di Bergamo LXXVI–LXXVII. Toim Erminio Gennaro, Maria Mencaroni Zoppetti. Bergamo: Sestante, lk 151–165.

Baudelaire, Charles 1909. La Charogne – Raibe. Tlk Johannes Aavik. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, lk 76–77.

Carsaniga, Giovanni 2003. Literary realism in Italy: Verga, Capuana, and verismo. – The Cambridge Companion to the Italian Novel. Toim Peter Bondanella, Andrea Ciccarelli. Cambridge: Cambridge University Press, lk 61–74. https://doi.org/10.1017/CCOL0521660181.004

D’Annunzio, Gabriele 1884. Terra vergine. Roma: Sommaruga.

D’Annunzio, Gabriele 1904. Le novelle della Pescara. Milano: Fratelli Treves.

D’Annunzio, Gabriele 1906. Ülevedaja. Tlk E. Tätte. – Sõnumed 10. (23.) IX, nr 58, lk 1; 12. (25.) IX, nr 59, lk 1; 13. (26.) IX, nr 60, lk 1.

D’Annunzio, Gabriele 1910. Mila. Tlk J. Umbmets. – Külaline. Tallinna Teataja ja Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 16. X, nr 35, lk 273–276; 23. X, nr 36, lk 281–283.

D’Annunzio, Gabriele 1911a. Merehirurg. Tlk Villem Grünthal. – Eesti Kodu. Perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri 15. X, nr 20, lk 364–368.

D’Annunzio, Gabriele 1911b. Vihma käes. Tlk R. K. K. – Perekonnaleht 11. IX, nr 37, lk 294–295.

D’Annunzio, Gabriele 1913a. Süütu. Tlk Villem Ridala. (Eesti Kirjanikkude Seltsi „Noor-Eesti” toimetus 19.) Tartu: Noor-Eesti kirjastus.

D’Annunzio, Gabriele 1913b. Kellalööja. Tlk Axel Äru. – Päevaleht 13. (26.) IV, nr 84, lk 3.

D’Annunzio, Gabriele 1915. Mäss. Novellid. (Keelelise uuenduse kirjastik 8.) Valinud ja eestindanud Madis Nurmik. Haapsalu: M. Tammerk.

D’Annunzio, Gabriele 1926. Lazzaro. – Romaan, nr 16, lk 502–503.

D’Annunzio, Gabriele 1934. Trionfo della morte. Roma: Oleandro.

D’Annunzio, Gabriele 1996 [1892]. L’innocente. Milano: Mondadori.

Drake, Richard 1982. Decadence, decadentism and decadent Romanticism in Italy: Toward a theory of decadence. – Journal of Contemporary History, kd 17, nr 1, lk 69–92. https://doi.org/10.1177/002200948201700104

EEE 2020 = Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. 1. kd (1911–1929). Koost Paul Rummo. Toim ja komment P. Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere, Ülo Treikelder. Tartu: EKM Teaduskirjastus.

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Friedebert Tuglas 1926. – Postimees 3. III, nr 61, lk 4.

Galbo, Joseph 2016. A Decadence Baedeker: D’Annunzio’s The Triumph of Death. – The European Legacy, kd 22, nr 1, lk 49–67. https://doi.org/10.1080/10848770.2016.1239452

Giachery, Emerico 1968. Verga e d’Annunzio. Milano: Silva editore.

Grünthal, Villem 1911. Eesti kirjakeele arenemine. – Eesti Kultura I. Toim Villem Reiman. (Postimehe kirjakogu 1.) Tartu: Postimehe kirjastus, lk 214–304.

Hennoste, Tiit 2016. Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

J. O. L. 1914. Eesti kirjanduseseltsi „Noor-Eesti” kirjanduslised koosolekud Tartus 15. ja 16. veebruaril. – Päevaleht 19. II (4. III), nr 41, lk 3.

J. S. [Johannes Semper?] 1914. „Noor-Eesti” kirjanduslised koosolekud. – Postimees 18. II, nr 40, lk 2–3.

Jõgever, Jaan 1913. Gabriele D’Annunzio. Roosi romaanid. Süütu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 462–465.

Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost ja komment Helgi Vihma. Tallinn: Valgus, 1990.

Küla-Nurmik, Madis 1960. Paar mälestuskildu Villem Grünthal-Ridalast. – Kommunismi Ehitaja 4. VI, nr 67, lk 4.

M. J. 1913. Gabriele D’Annunzio „Süütu”. – Tartu Päevaleht 17. XII, nr 3, lk 2.

Mammucari, Renato 2005. Dal Naturalismo al simbolismo. D’Annunzio e l’arte del suo tempo. Napoli: LER Editrice.

Minor, Otto 1910. Uusromantismus ja „Noor-Eesti”. – Ääsi tules II. Kirjatööde kogu. (Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi toimetused 11.) Peterburi, lk 124–171.

Monticelli, Daniele 2006. Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames. Villem Ridala tõlgitud „Süütu” näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 379–386; nr 6, lk 477–490.

P. T. [Peeter Tarvel?] 1915. Keelelise uuenduse kirjastik nr. 8, Gabriele d’Annunzio. Mäss. – Päevaleht 26. VIII (8. IX), nr 194, lk 2; 27. VIII (9. IX), nr 195, lk 2.

Pellini, Pierluigi 1998. Naturalismo e verismo. Firenze: La Nuova Italia Editrice.

Pellini, Pierluigi 2004. In una casa di vetro. Generi e temi del naturalismo europeo. Firenze: Le Monnier Università.

Pieri, Giuliana 2016. Gabriele d’Annunzio and the self-fashioning of a national icon. – Modern Italy, kd 21, nr 4, lk 329–343. https://doi.org/10.1017/mit.2016.49

Ploom, Ülar 2005. D’Annunzio „Innocente” ja Ridala „Süütu”: mõningaid vähem teadvustatud aspekte seoses Noor-Eestiga. Eelmärkeid ja hüpoteese. – Looming, nr 12, lk 1851–1862.

Põld, Harald 1914. Gabriele D’Annunzio Süütu. Italia keelest V. Ridala. – Postimees 2. (15.) IV, nr 75, lk 5–6.

Raffaelli, Lara 2020. Italy: Decadent dichotomies in a disruptive age. – Oxford Handbook of Decadence. Toim Jane Desmarais, David Weir. Oxford: Oxford University Press, lk 174–189. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190066956.013.10

Ridala, Villem 1913. Eessõna. – Gabriele D’Annunzio, Süütu. Tlk Villem Ridala. (Eesti Kirjanikkude Seltsi „Noor-Eesti” toimetus 19.) Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, lk V–XXXVI.

Segnini, Elisa; Subialka, Michael (toim) 2023. Gabriele D’Annunzio and World Literature: Multilingualism, Translation, Reception. Edinburgh: Edinburgh University Press. https://doi.org/10.1515/9781399506878

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1911. Lõpusõna. – Noor-Eesti. Kirjanduse, kunsti ja teaduste ajakiri, nr 5/6, lk 637–641.

Suits, Gustav 1931. Noor-Eesti nõlvakult. Kahe revolutsiooni vahel. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Tuglas, Friedebert 1911. Natukene helisemisest ja salvamisest. – Päevaleht 28. III, nr 70, lk 1; 29. III, nr 71, lk 1.

Tuglas, Friedebert 1960. Teosed. 8. kd. Mälestused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Uus kirjandus 1915 = Uus kirjandus. Gabriele D’Annunzio. Mäss. Novellid. – Tallinna Kaja 25. VII (7. VIII), nr 29, lk 464.

Veski, Johannes Voldemar 1958 [1913]. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Toim Arnold Kask, Heino Ahven, Juhan Peegel, Huno Rätsep. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 1.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 39–57.

X 1913. Gabriele d’Annunzio mure ta l’Innocente eestikeelse tõlke ilmumise puhul. – Päevaleht 11. (24.) XI, nr 259, lk 2.