PDF

Estonian decadent sonnet

https://doi.org/10.54013/kk794a8

Keywords: literary studies, decadence, sonnet, Estonian poetry, Johannes Aavik, Gustav Suits

Since the emergence of decadent literature, sonnets have played a significant role within its realm. Charles Baudelaire’s Les Fleurs du mal contains 72 sonnets in all. In the preface to the posthumous edition of 1868, Théophile Gautier describes Baudelaire’s style as decadent. Paul Verlaine’s seminal sonnet Langueur, published in 1883, opens with the well-known line: Je suis l’Empire à la fin de la décadence (“I am the Empire at the end of decadence”). This sonnet had an enormous impact on fin de siècle poetry, earning recognition as both the ars poetica of decadence and its most representative example. The concept of decadence also found its way into Estonian literary circles through sonnets when Johannes Aavik published his article Charles Baudelaire ja dekadentismus (“Charles Baudelaire and the Decadent movement”) in 1905, alongside translations of Baudelaire’s poems, including two sonnets (De profundis clamavi and La Destruction). The first original Estonian decadent sonnets appeared four years later, in 1909, marking the beginning of their heyday in the subsequent decades.

The aim of the article is twofold: to explore the development of the Estonian decadent sonnet within a cultural-historical context, primarily drawing from the 1903/1904 correspondence between Gustav Suits and Johannes Aavik, who first introduced the decadent sonnet to Estonian culture. Additionally, the article delves into the poetics of the Estonian decadent sonnet, distinguishing between three types, often intertwined: firstly, those expressing decadent melancholy; secondly, sonnets depicting aestheticism, synaesthesia, and the dissolution of perceptual boundaries; and finally, poems expressing the so-called radical decadence of the Estonian sonnet – conveying moral decline, sexual desires, and excessively morbid motifs.

Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tarty, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee

References

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA):

f 36, m 2:16². Juhan Aavik G. Suitsule.

f 169, m 18:9. J. Aavik. Valge kuu Verlaine’i järele. V. Mölderi ärakiri.

f 169, m 204:13. Leena Mudi-Külaots. Andmeid kadunud aastatest. 25. I 1961.

f 275, m 31:3. J. Aavik, tlk = Saarela. E. Dubus, A. Samain jt – Luuletuste tõlkeid, luuletusi pr. k. + katkend tõlgitud teose tutvustusest. Käsik., d-ta.

f 316, m 4:3. Artur Alliksaar. Luuletusi enne 1958 (enne kodumaale tulekut) [ja 1958/59 talv], käsik., masink.

f 316, m 5:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirjad [mustanditega] e.k, käsik., käsik. par., masink.

f 316, m 6:1. Artur Alliksaar. Luuletuste käsikirju, mustandeid, märkmeid.

 

KIRJANDUS

Aavik, Johannes 1905. Charles Baudelaire ja dekadentismus. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 194–196.

Aavik, Johannes 1909. Kaks sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 252–253.

Alle, August 1916. Kleopatra. – Postimees 19. VIII, lk 3.

Alliksaar, Artur 1995. Viis minutit viimistletud viisakust. – Vikerkaar, nr 8, lk 1.

Annus, Epp 2005. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 526–534.

Asi, Harri 1954. Kui valgus kaob. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Asi, Harri 1959. Heiastused. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Orto.

Auustatud Postimehe toimetus! – Tallinna Teataja 20. IX 1919, lk 5.

Baudelaire, Charles 1857. Les Fleurs du mal. Paris: Poulet-Malassis et De Broise.

Baudelaire, Charles 1905a. Spleen. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1905b. Himu. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 197.

Baudelaire, Charles 1912a. Vaenlane. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 8. IX, nr 36, lk 294.

Baudelaire, Charles 1912b. Lugejale. – Külaline: Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste kirjandusline-teadusline lisa 29. IX, nr 39, lk 319.

Baudelaire, Charles 1968. Le Peintre de la vie moderne, 1863. – Ch. Baudelaire, Œuvres complètes. Toim Marcel A. Ruff. Paris: Editions du Seuil, lk 553.

Baudelaire, Charles 2000. Les fleurs du mal. Kurja õied. Tlk Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Baudelaire, Charles 2010. 66 kurja lille. Koost Ain Kaalep, tlk A. Kaalep, August Sang, Märt Väljataga. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Borel, Jacques; Bouillane, Henry de Lacoste (toim) 1959. Oeuvres complètes de Paul ­Verlaine. Komment J. Borel. Paris: Club des Libraires de France.

Bourget, Paul 1883. Essais de psychologie contemporaine. Paris: Alphonse Lemerre.

Bourget, Paul 2011. Esseid kaasaja psühholoogiast. Tlk Heete Sahkai. – Loomingu Raamatukogu, nr 21–23. Tallinn: Kultuurileht.

Desmarais, Jane; Condé, Alice (toim) 2017. Decadence and the Senses. Cambridge: Legenda, Modern Humanities Research Association. https://doi.org/10.2307/j.ctv16kkz22

EES = Eesti etümoloogiasõnaramat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Freud, Sigmund 2006 [1917]. Lein ja melanhoolia. Tlk Krista Räni. – Akadeemia, nr 1, lk 79–94.

Gautier, Théophile 1868. Charles Baudelaire. – Ch. Baudelaire, Les fleurs du mal. (Œuvres complètes 1.) Paris: Calmann-Lévy, lk 1–75. https://archive.org/details/lesfleursdu00baud/mode/2up

Grünthal, Ivar 1995. Neitsirike. Tartu: Ilmamaa.

Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplatonis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jewanski, Jörg; Simner, Julia; Day, Sean A.; Rothen, Nicolas; Ward, Jamie 2020. The „golden age” of synesthesia inquiry in the late nineteenth century (1876–1895). – Journal of the History of the Neurosciences, kd 29, nr 2, lk 175–202. https://doi.org/10.1080/0964704X.2019.1636348

Kallas, Aino 1906. Kirjandusest. – Postimees 28. XII, lk 1904–1905. 

Kangro, Bernard 1970. Minu nägu: luulekogumik 1934–1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Kirikal, Merlin 2023. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7

Krull, Hasso 2000. Suurlinnade pikk vari. Baudelaire, modernism ja Eesti. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–92.

Kärner, Jaan 1921. Aja laulud. Tallinn: Varrak.

Lotman, Rebekka 2015. Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis II. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 483–496. https://doi.org/10.54013/kk692a3

Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mudi, Leena 1909. Kolm sonetti. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, lk 260–262.

Murray, Alex 2016. Landscapes of Decadence: Literature and Place at the Fin de Siècle. Cam­bridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781316726495

Mõistlik, Margit 2018. Saateks. – Artur Alliksaar, Laulud lauldamatust. Tallinn: Tänapäev, lk 326–341.

Mõtteterad. – Uus Aeg 15. VI 1902, lk 1.

Nissen, Christopher; Härmänmaa, Marja 2014. The empire at the end of decadence. – Decadence, Degeneration, and the End. Studies in the European Fin de Siècle. Toim M. Härmänmaa, C. Nissen. New York: Palgrave MacMillan, lk 1–14. https://doi.org/10.1057/9781137470867_1

Prantsuse bukett. – Noor-Eesti III. Tartu: Noor-Eesti, 1909, lk 75–82.

Pärna, Martha 1892. Mere kaldal. (Sonnet.) – Virmalise lisa 5. IX, nr 35, lk 564.

Pärna, Martha 1893. Õhtu. – Virmalise lisa 14. XII, nr 51, lk 814.

Reiman, Rudolf 1914. Lambi valgel. Jurjev: J. Zirk

Reiman, Rudolf 1918. Vaikus. Luuletused 1915–1917. Tartu: J. Zirk.

Sisask, Kaia 2018. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Huma­niora.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Suits, Gustav 1905. Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. – Noor-Eesti I. Tartu: „Kirjanduse sõprade” kirjastus, lk 3–19.

Suits, Gustav 1913. Tuulemaa. Luuletused 1905–1912. Tartu: Noor-Eesti.

Suits 1969 = Gustav Suitsu kirjad Johannes Aavikule. Koost ja komment Olev Jõgi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 545–558.

Talviste, Katre 2005. Prantsuse bukett Noor-Eesti III albumis: Nooreestlaste teksti valiku tagamaid Prantsusmaal ja tagajärgi Eestis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 953–967.

Talviste, Katre 2007. Baudelaire et la poésie estonienne. Université Paris-Est Créteil Val-de-Marne, Tartu Ülikool. https://docplayer.fr/43009611-Baudelaire-et-la-poesie-estonienne.html#show_full_text

Tõnisson, Urmas 1997. Koostajalt. – Artur Alliksaar, Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa, lk 433–434.

Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.

Undusk, Maarja 2017. Noor Ellen Hiob. Tee luule juurde (II). – Looming, nr 12, lk 1773–1796.

Visnapuu, Henrik 1913. Baroness Maggie Gripenberg’ile. Õhtu valguses. – Moment: Esimene. Tartu: [s. n.], lk 46, 49.

Weir, David 2018. Decadence: A Very Short Introduction. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/actrade/9780190610227.001.0001

Wilde, Oscar 2005 [1891]. Valetamise allakäik. – O. Wilde, Esseed. Readingi vangla ballaad. Tlk Krista Kaer, Peep Ilmet. Tallinn: Varrak.