Keywords: poetics, free verse, runic verse, primal poetry, baroque poetry, poetry revival
The article explores the free-verse poetics of Artur Alliksaar (1923–1966), Estonia’s foremost poet of language. Alliksaar faced poverty and repression under the Soviet regime, making it challenging to publish his work. A small selection of his poems were published as a book only posthumously. Nonetheless, Alliksaar’s influence on the poetry revival of the 1960s and the emerging generation of poets was profound. Estonian poetry and the language itself have been forever altered by his volcanic inspiration.
In the late 1950s, Estonia witnessed a fierce debate over free verse: while the official stance favoured conservative metrical forms, the younger generation championed formal and substantive freedom. Alliksaar initially wrote in elegant metrical forms like sonnets and rhymed quatrains, but by 1960, he too embraced free verse. The article suggests that he drew inspiration from Walt Whitman’s prose-like long lines, which he meticulously instrumented and enriched with figurative devices, resulting in an unprecedented, baroque orchestration.
Alliksaar held deep reverence for the poetics of Estonian runic verse and consistently employed alliteration and open parallelism in his compelling associative compositions. His impressive arsenal includes all manners of figurative devices drawn from folklore and baroque rhetoric: sound devices, tropes, and figures – often used hyperbolically and comically. Unprecedented in Estonian poetry is the flood of linguistic wizardry: diverse repetitions, extended metaphors and metalepses, catachrestic contrasts and systematic antitheses, paradoxical puns, echoes and chiasms, refined vocabulary and ad hoc neologisms, rhetorical syntax, and graphic articulation. It could be argued that Alliksaar’s volcanic alliterative innovation finds its archetype in the free-verse-like primal structure of proto-accentual chants and lamentations that preceded quantitative runic verse.
Arne Merilai (b. 1961), PhD, University of Tartu, Professor of Estonian Literature (Ülikooli 16, 51014 Tartu), arne.merilai@ut.ee
References
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
f 245, m 8:6. Artur Alliksaare kolm kirja Friedebert Tuglasele 15. I 1957 – 28. V 1960.
f 316, m 1:16. Artur Alliksaare kiri Friedebert Tuglasele, dat-ta.
f 316, m 2:5. Eesti Raamatu kirjad Artur Alliksaarele 2. II 1965 – 29. IV 1966.
f 316, m 3:15. Friedebert Tuglase üks kiri Artur Alliksaarele 22. VI 1960.
VEEBIVARAD
Härm, Viiu. Artur Alliksaar, „Õhtute kollane tolm”. – https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-05/alliksaar100_2p_ViiuHarm.mp4
Nublu. Mina ka. – https://www.youtube.com/watch?v=MGF3kdAIRtQ
Toe Tag. Legendaarne. – https://www.youtube.com/watch?v=klsqFRvXFFs
KIRJANDUS
Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Koost Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa.
Artur Alliksaar mälestustes. Koost Henn-Kaarel Hellat, toim Kristina Schmidt. Tartu: Ilmamaa, 2007.
Eesti rahvalaulud. Antoloogia. II kd, 2. vihk. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.
Ehin, Andres 2001. Nelikümmend aastat vabavärsivaidlusest. – Looming, nr 9, lk 1398–1401.
Heidegger, Martin 1999. Keel. Tlk Vilja Kiisler. – Akadeemia, nr 4, lk 711–729.
Hennoste, Tiit 2023. Vabastaja Alliksaar. – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 17.
Jakobson, Roman 2012 [1960]. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Arne Merilai. – Akadeemia, nr 10, lk 1731–1773.
Kirs, Tanar 2015. Juhan Liivi käsitus luulekunstist. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, lk 67−83. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12453
Korhonen, Mikko 1994. The early history of the Kalevala metre. – Songs Beyond the Kalevala. Transformations of Oral Poetry. (Studia Fennica. Folkloristica 2.) Toim Anna-Leena Siikala, Sinikka Vakimo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 75–87.
Lajal, Lisanna 2023. Eesti räpptekstide ja rahvaluule poeetika võrdlev analüüs. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, kirjanduse ja teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/items/a90bba81-d3ed-4141-8663-69804ae7f72a
Laugaste, Eduard 1975. Eesti regivärsi struktuur, stiil ja kompositsioon. – E. Laugaste, Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, lk 160–200.
Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Koost Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat.
Lotman, Juri 1991. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–kirjandus–kultuur. Tallinn: Olion, lk 65–74.
Lotman, Rebekka; Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2023. Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 969–986. https://doi.org/10.54013/kk790a2
Merilai, Arne 2015. Tammsaare aga-ometi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–315. https://doi.org/10.54013/kk690a1
Merilai, Arne 2022. Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 34–51. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19029
Merilai, Arne 2024. Tapeedile kirjutatud. – Sirp 22. III, lk 30.
Merilai, Arne; Saro, Anneli; Annus, Epp 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Olesk, Sirje 2001. Vabavärsi kolmekrossiooper. – Looming, nr 9, lk 1384–1397.
Pilv, Aare 2022. „Ja mu sõnadest saab lalin”. – Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80. Konverents Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli muuseumis. 20. ja 21. jaanuaril 2022. Teesid. Koost Mart Velsker, Marin Laak, toim M. Laak. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 18.
Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Monograafia. 2. tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Rummo, Paul-Eerik 1985. Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957–1984. Tallinn: Eesti Raamat.
Rummo, Paul-Eerik 2023. „Oo!” – Tuleb ingel ja puudutab vett. Artur Alliksaar 100. Konverents 14. ja 15. aprillil 2023 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kava ja teesid. Koost Arne Merilai, toim Brita Melts. Tartu: Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 9.
Runnel, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.
Rüütel, Ingrid 1998. Varafolkloorsetelt vokaalzhanridelt lauluni. – Mäetagused, nr 8, lk 80–95. https://doi.org/10.7592/MT1998.08.ing
Väike katekismus: 10 käsku. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. https://eelk.ee/katekismus/10-kasku
