The cosmos of paronyms

Lydia Risberg

doi:https://doi.org/10.54013/kk798a4

Keywords: lexicography, paronyms, collocations, Estonian, German, language planning

In Europe and Estonia, linguistic research on paronyms has been rather limited. This article presents a corpus-based comparative study of Estonian and German paronyms, the results of which were included in the German online dictionary Paronyme – Dynamisch im Kontrast as a bilingual word entry in the spring of 2023. This is the first German paronym dictionary compiled strictly based on corpus data analysis. The author examined the Estonian words autoritaarne ‘authoritarian’ and autoriteetne ‘authoritative’ by analyzing their collocations. In Estonian, these words have not previously been recognized as paronyms, whereas their German equivalents autoritär ‘authoritarian’ and autoritativ ‘authoritative’ are considered paronyms. In Estonian, the emphasis in defining paronyms is on the differences in form and meaning of the words, while in German, the emphasis is on their similarity. This discrepancy is partly due to the fact that in Estonia, paronyms have been addressed in language planning rather than linguistics, whereas the German dictionary was compiled using corpus linguistic methods. As a result, the contemporary German understanding of paronyms is broader than that in Estonian linguistics and language planning. The study concludes that, in form, Estonian autoritaarne and autoriteetne are similar loanwords with different meanings, which means they could be considered paronyms according to paronym definitions. Ultimately, this comparative linguistic study reveals that the cosmos of (Estonian) paronyms is extensive, yet only a small fraction has been explored so far.

Lydia Risberg (b. 1988), PhD, Institute of the Estonian Language, Researcher, Language Planner (Munga 18, 50088 Tartu); University of Tartu, member of research staff for R&D project EKKD-TA2, lydia.risberg@eki.ee

References

VEEBIVARAD

DEA = DIGAR Eesti artiklid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://dea.digar.ee

EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Toim Peeter Päll (peatoim), Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut. https://eki.ee/teatmik/

Paronyme – Dynamisch im Kontrast. Koost ja toim Petra Storjohann, Luisa Cimander. Leibniz-Institut für Deutsche Sprache. https://www.owid.de/parowb/

Sketch Engine. Lexical Computing CZ s.r.o. https://www.sketchengine.eu

ÜK 2021 = Eesti keele ühendkorpus 2021. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L

ÜS 2024 = Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik 2024. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee

KIRJANDUS

Armstrong, Nigel; Mackenzie, Ian E. 2013. Standardization, Ideology and Linguistics. New York: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137284396

Bybee, Joan 2017. Language Change. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) 4. tr. Cambridge: Cambridge University Press.

Campbell, Lyle; Barlow, Russell 2020. Is language change good or bad? – Questions About Language: What Everyone Should Know About Language in the 21^st Century. Toim Laura Bauer, Andreea S. Calude. London–New York: Routledge, lk 80–90. https://doi.org/10.4324/9780367175023-7

Clyne, Michael 1997. Epilogue. – Undoing and Redoing Corpus Planning. Toim Michael Clyne. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110801729-019

Desagulier, Guillaume; Monneret, Philippe 2023. Cognitive linguistics and a usage-based approach to the study of semantics and pragmatics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 31–53. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch2

Diessel, Holger 2017. Usage-based linguistics. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Toim Mark Aronoff. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.363

Divjak, Dagmar; Milin, Petar 2023. Using computational cognitive modeling in usage-based linguistics. – The Handbook of Usage-Based Linguistics. Toim Manuel Diaz-Campos, Sonia Balasch. Hoboken, New Jersey: Wiley-Blackwell, lk 307–324. https://doi.org/10.1002/9781119839859.ch17

Ehala, Martin 2024. ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979602

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Kd I–VI. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss

EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Erelt, Tiiu (toim); Maanso, Viivi (töörühma juht); Kadakas, Mari; Kala-Arvisto, Ulve; Kraav, Inger; Puksand, Helin; Tamm, Eva; Unt, Inge 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat: eesti, inglise, saksa, soome, vene. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/haridus/

EWD 2018 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Edition Kramer in der Rhenania Verlagsgesellschaft mbH. Berlin: Walter de Gruyter GmbH.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud tr. I kd A–M. Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Hennig, Mathilde (toim) 2021. Duden. Sprachliche Zweifelsfälle. Das Wörterbuch für richtiges und gutes Deutsch. Berlin: Dudenverlag.

Herman, Ondřej 2023. Unsupervised sense classification for word sketches. – Electronic Lexicography in the 21^st Century (eLex 2023): Invisible Lexicography. Book of Abstracts. Toim Marek Medveď, Michal Měchura, Carole Tiberius, Iztok Kosem, Jelena Kallas, Miloš Jakubíček, Simon Krek. Brno, 27–29 June 2023. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 136–137.

Hint, Mati 1978a. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus.

Hint, Mati 1978b. Keelekorralduse küsimärgid. – Looming, nr 4, lk 673–685; nr 5, lk 844–863.

Hunt, Kristiina 2012. Veaohtlike paronüümide käsitlemisoskus põhikooli III astme õpilaste seas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/26007

Kaplinski, Jaan 2020 [1983]. Eesti ja estoranto võrdluseks. – J. Kaplinski, Eesti, estoranto ja teised keeled. (Bibliotheca controversiarum.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 211–223.

Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s40607-014-0009-9

Koppel, Kristina 2024. Keeleminutid. Digi-Tammsaare kinnipüüdmise tõde ja õigus. – ERR Kultuur 29. I. https://kultuur.err.ee/1609236270

Koppel, Kristina; Kallas, Jelena 2022. Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim eesti keele kogu. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 18, lk 207–228. https://doi.org/10.5128/ERYa18.12

Kull, Rein 1961. Keelenorm ja teadlik keeletarvitus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 89–100.

Kull, Rein 2000 [1985]. Kirjakeelest ja selle korraldamisest. – Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Koost R. Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 21–35.

Lang, Christian; Schneider, Roman; Wöllstein, Angelika 2023. Was ist, was soll sein – und warum? Sprachanfragen aus empirischlinguistischer Perspektive. – Korpusgestützte Sprachanalyse. Grundlagen, Anwendungen und Analysen. (Studien zur deutschen Sprache 88.) Toim Michael Beißwenger, Eva Gredel, Lothar Lemnitzer, R. Schneider. Tübingen: Narr, lk 425–438.

Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre Tiia; Voll, Piret 2018. Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 942–958. https://doi.org/10.54013/kk733a2

Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755–770. https://doi.org/10.54013/kk764a6

Lindström, Liina; Risberg, Lydia 2024. Sõnaraamat on oma aja ja koostajate nägu. – Postimees 15. III. https://arvamus.postimees.ee/7979653

Mäekivi, Helika 2024. Põimuvaid paralleele keeleelust. – ERR Arvamus 21. III. https://www.err.ee/1609288653

Müller, Wolfgang 1973. Leicht verwechselbare Wörter. (Duden Taschenwörterbücher 17.) Mannheim: Bibliographisches Institut.

Müller-Spitzer, Carolin; Koplenig, Alexander 2014. Online dictionaries: Expectations and demands. – Using Online Dictionaries. (Lexicographica. Series Maior 145.) Toim C. Müller-Spitzer. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 143–188. https://doi.org/10.1515/9783110341287.143

Nurkse, Rein 1944. Keelelised päevamured. – Eesti Sõna 23. I, lk 2.

Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3

Palmeos, Paula 1974. Partiklitest järele, järel ja järgi eesti kirjakeeles. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäevaks: artiklite kogumik. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, lk 136–140.

Patekar, Jakob 2017. Odnos norme i uzusa na primjeru paronima. – Rasprave Instituta za Hrvatski Jezik i Jezikoslovlje, kd 43, nr 1, lk 163–179. [Horvaadi keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.]

Plado, Helen; Mandra, Katrin 2008. Väike paronüümisõnastik. Toim Tiina Paet. Tartu: Keelehooldekeskus.

Pollmann, Christoph; Wolk, Ulrike 2010. Wörterbuch der verwechselten Wörter. 1000 Zweifelsfälle verständlich erklärt. Stuttgart: Pons.

Raadik, Lydia 2020. Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 853−874. https://doi.org/10.54013/kk755a3

Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.

Ramscar, Michael; Baayen, Harald 2013. Production, comprehension, and synthesis: A communicative perspective on language. – Frontiers in Psychology, nr 4, lk 1–4. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2013.00233

Risberg, Lydia 2022. Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus. – ESUKA–JEFUL, kd 13, nr 2, lk 185−214. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06

Risberg, Lydia 2023. Recommendations for the meanings of words by Estonian language planning: Justified and necessary, or not? – Taikomoji kalbotyra, nr 20, lk 53–73. https://doi.org/10.15388/Taikalbot.2023.20.5

Risberg, Lydia 2024. Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keelekorraldusele. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 52.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Risberg, Lydia; Langemets, Margit 2021. Paronüümide probleem eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 903−926. https://doi.org/10.54013/kk766a4

Room, Adrian (toim) 2000. Dictionary of Confusable Words. New York–London: Routledge.

Rätsep, Huno 2002 [1983]. Eesti keele sõnavara rikastamise päevaprobleeme. – H. Rätsep, Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa, lk 191–204.

Schnörch, Ulrich 2015. Wie viele Paronympaare gibt es eigentlich? Das Zusammenspiel aus korpuslinguistischen und redaktionellen Verfahren zur Ermittlung einer Paronymstichwortliste. – Sprachreport, nr 4, lk 16–26.

Siiner, Maarja 2024. Keeleteadlane: eesti keele säilimist läbi aegade ei taga põhiseaduse preambula ja õiguskantsler. – Eesti Päevaleht 1. V. https://epl.delfi.ee/artikkel/120289554

Storjohann, Petra 2017. Cognitive features in a corpus-based dictionary of commonly confused words. – Electronic Lexicography in the 21^st Century: Lexicography from Scratch. Proceedings of eLex 2017 Conference, Leiden, September 2017. Toim Iztok Kosem, Carole Tiberius, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Vít Baisa. Brno: Lexical Computing CZ s.r.o, lk 138–154.

Storjohann, Petra 2019. Einleitung: Paronyme empirisch neu beleuchtet. – Deutsche Sprache, kd 47, nr 1, lk 1–11. https://doi.org/10.37307/j.1868-775X.2019.01.02

Storjohann, Petra 2020. Zusammenhänge im Paronymen Wortschatz: Korpusgesützt beobachtet und lexikografisch dokumentiert. – Linguistisches Kolloquium, Universität Würzburg, 14. I.

Storjohann, Petra 2021a. German paronym dictionaries: The shift from prescriptive print editions to electronic corpus-based resources. – Broadening Perspectives in the History of Dictionaries and Word Studies. Toim Hans Van de Velde, Fredric T. Dolezahl. Newcastle: Cambridge Scholars Publishing, lk 194–222.

Storjohann, Petra 2021b. Visionary perspectives on the lexicographic treatment of easily confusable words: Paronyme – Dynamisch im Kontrast as the basis for bi- and multilingual reference guides. – Electronic Lexicography in the 21^st Century. Proceedings of the eLex 2021 Conference. 5–7 July 2021, virtual. Toim Iztok Kosem, Michal Cukr, Miloš Jakubíček, Jelena Kallas, Simon Krek, Carole Tiberius. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o, lk 361–376.

Storjohann, Petra; Schnörch, Ulrich 2016. Verwechslungsfehler oder Wandel: sprachliche Veränderungen der Gegenwart und ihre lexikografische Dokumentation. – Acta Universitatis Carolinae Philologica, nr 4, lk 133–172. https://doi.org/10.14712/24646830.2016.52

SÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat. 1. v. ENSV TA Keele- ja Kirjandusinstituut. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.

Thomson, Edith-Helian 2012. Eesti keele kaas- ja määrsõnade läbi, kaudu, järele, järel ja järgi kasutusest ja semantikast. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Trudgill, Peter 1998. The meanings of words should not be allowed to vary or change. – Language Myths. Toim Laurie Bauer, P. Trudgill. London: Penguin Books, lk 1–8.

Viilup, Kaspar 2023. Viktoriin: pane end emakeelepäeval proovile paronüümide tundmises. – ERR Kultuur, 14. III. https://kultuur.err.ee/1608914261

VSL 2012 = Võõrsõnade leksikon. Koost Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet. Peatoim Tiina Paet. Toim T. Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. 8., põhjalikult ümber töötatud tr. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus.

VÕS 1933 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Vääri, Eduard 1968. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost T. Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.