It is discussed how knowledge about language and its functioning is or could be applied to fields where language professionals are active (teaching languages and cultures, translation, lexicography, editing and other communication advisory, media-analysis, terminology, language technology, etc.). All these professionals work for others to succeed in verbal communication.
On the background, the effects of globalization and formation of cross-cultural identity groups within society are discussed. In all these new groups beyond a traditional opaque language society, English is used as a lingua franca. According to Lotman’s (1984) theory, semiosis and development of human cognition, knowledge, and cultural values never take place in the centre of a semiosphere but only in the common periphery of at least two of them. In this process, a new centre of the two is developed. This means that in the future, a very small language community (such as Estonian) cannot really expect to retain a common cultural centre and common polyfunctional language to keep the community and its education up to date. On the other hand, similar processes are taking place all over Europe, incl. among scientists strongly feeling the pressure of having to be both international and of a school (the SIG-effect). By the advancement of multi- and plurilinguality, there are also signals to be worried about individuals and thus for the stable future of European society.
References
Aava, Katrin, 2003. Veenmiskunst. Õpik gümnaasiumile. Töövihik; Veenmiskunst. Kõnekunst. Õpetajaraamat. Tallinn: Avita.
Aava, Katrin 2011. Teadmuspõhise ühiskonna ja elukestva õppe diskursuste rekontekstualiseerimine Eestis. – H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (toim), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7. Tallinn: ERÜ, lk 5-18.
https://doi.org/10.5128/ERYa7.01
Beaugrande, Robert-Alain de, Dressler, Wolfgang U. 1981. Introduction to Text Linguistics. London: Longman. Digitized version 2002: http://beaugrande.com/introduction_to_text_linguistics.htm (12. III 2012).
Benke, Gertraud 2003. Applied linguistics – a science of culture? – A. Hornscheidt (toim), Kulturanalyse in der Linguistik – Ist Linguistik eine Kulturwissenschaft? Linguistik online, kd 14, nr 2, lk 39-56.
https://doi.org/10.13092/lo.14.822
Berger, Charles E. 1998. Message plans, communication failure, mutual adaption. – M. T. Palmer, G. A. Barnett (toim), Mutual Influence in Interpersonal Communication. (Progress in Communication Sciences XIV.) Stamford-London: Greenwood, lk 91-112.
Biber, Douglas 1995. Dimensions of Register Variation: A cross-linguistic comparison. Cambridge, New York: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511519871
Bokhorst Weng, Wendy 1999. Singapore’s Speak Mandarin Campaign. Language ideological debates in the imagining of the nation. – J. Blommaert (toim), Language Ideological Debates. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 235-266.
Brumfit, Christopher 1997. How applied linguistics is the same as any other science. – International Journal of Applied Linguistics, kd 7, nr 1, lk 86-94.
https://doi.org/10.1111/j.1473-4192.1997.tb00107.x
Cobley, Paul (toim) 1996. The Communication Theory Reader. London-New York: Routledge.
Dijk, Teun van 2005. Ideoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Ehala, Martin, Kerge, Krista, Lepajõe, Kersti, Sõrmus, Kadri 2010. Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase. Uuringukokkuvõte. Tartu: TÜ.
Frath, Pierre 2009. Mitmekeelsuse paradoks Euroopas. – Sirp. Keele Infoleht, 13. III.
Greene, John O., Burleson, Brant R. 2003. Handbook of Communication and Social Interaction Skills. Mahwah: Lawrence Erlbaum.
https://doi.org/10.4324/9781410607133
Hacker, Douglas J., Dunlosky, John, Graesser, Arthur C. (toim) 2009. Handbook of Metacognition in Education. Mahwah: Lawrence Erlbaum.
https://doi.org/10.4324/9780203876428
HAL = Karlfried Knapp, Gerd Antos (toim), Handbooks of Applied Linguistics. Communication Competence. Language and Communication Problems. Practical Solutions, kd. 1-9. Berlin-New York; Mouton de Gruyter, 2008-2009.
Halliday, Michael A. K., Webster, Jonathan J. 2009. Continuum Companion to Systemic-Functional Linguistics. London-New York: Continuum Companions.
Hasan, Reqaiya 2009. The place on context in systemic-functional model. – M. A. K. Halliday, J. J. Webster, Continuum Companion to Systemic-Functional Linguistics. London-New York: Continuum Companions, lk 166-189.
Holyoak, Keith J., Morrison, Robert G. (toim) 2005. The Cambridge Handbook of Thinking and Reasoning. New York: Cambridge University Press.
Homann, Karl, Suchanek, Andreas 2009. Sissejuhatus majandusteadusesse II. Tartu: TÜ majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut.
Janicki, Karol 2010. Confusing Discourse. Houndmills-New York: Palgrave MacMillan.
https://doi.org/10.1057/9780230250925
Janicki, Karol 2011. Communication and understanding. – A. Wilton, M. Stegu (toim), Applied Folk Linguistics. AILA Review, nr 24. Amsterdam-Philadelphia: John Benjamins, lk 68-77.
https://doi.org/10.1075/aila.24.05jan
Jourdan, Christine, Tuite, Kevin 2006. Language, Culture, and Society: Key topics in linguistic anthropology. Cambridge, New York-Melbourne-Madrid- Cape Town-Singapore-São Paulo: CUP.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511616792
Kasik, Reet 2002. Lingvistiline tekstianalüüs. – R. Pajusalu, I. Tragel, T. Hennoste, H. Õim (toim), Teoreetiline keeleteadus Eestis. (TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 74-88.
Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 3, lk 167-176.
https://doi.org/10.5128/ERYa3.11
Kecskes, Istvan, 2008. Dueling contexts: A dynamic model of meaning. – Journal of Pragmatics, kd 40, lk 385-406.
https://doi.org/10.1016/j.pragma.2007.12.004
Kerge, Krista 1994. Keeletöö tänane ja tulevik (I): kes ja kuidas. Keeletöö tänane ja tulevik (II): mis ja miks. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 145-149; nr 4, lk 196-202; nr 5, lk 285-290.
Kerge, Krista 1998. Nüüdistekstid: kas suunamatu keelemuutus? – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 225-235.
Kerge, Krista 2006. Ametlik viisakus ja kultuur. – Õiguskeel, nr 2, lk 3-8.
Kerge, Krista 2008. Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kerge, Krista 2010. Muutustest õigusdiskursuses ja keeles. – Õiguskeel, nr 1, lk 146-152.
Kerge, Krista, Meier, Heidi 2010. Eesti õpilaste kirjaoskus. 2008/2009. õa emakeeleolümpiaadi tulemuste analüüs. Tallinn: TLÜ.
Knapp, Karlfried, Antos, Gerd 2008. Introduction to the handbook series. Linguistics for problem solving. – K. Knapp, G. Antos (toim), Handbooks of Applied Linguistics. Communication Competence. Language and Communication Problems. Practical Solutions (HAL).(30) Berlin-New York: Mouton de Gruyter, lk vii-xvii.
Kress, Gunther 2000. A curriculum for the future. – Cambridge Journal of Education, kd 30, nr 1, lk 133-145.
https://doi.org/10.1080/03057640050005825
Kress, Gunther 2007. Multimodality: a Social Semiotic Approach to Contemporary Communication. London, New York: Routledge.
Kress, Gunther, van Leeuwen, Theo 2004. Reading Images: the Grammar of Visual Design. London-New York: Routledge.
Lakoff, Georg, Johnson, Mark 2011. Metafoorid, mille järgi me elame. Tallinn: TLÜ kirjastus.
Langacker, Ronald W. 2000. A dynamic usage-based model. – M. Barlow, S. Kemmer (toim), Usage-Based Models of Language. Stanford-California: CSLI Publications, lk 1-63.
Langemets, Margit 2010. Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Leeuwen, Theo van 2005. Introducing Social Semiotics. London-NewYork: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9780203647028
Littlejohn, Stephen W., Foss, Karen A. 2009. Encyclopedia of Communication Theory. Kd 1. Thousand Oaks-London: Sage.
https://doi.org/10.4135/9781412959384
Lotman, Juri 1992. Semiosfäärist. – Akadeemia, nr 10, lk 2019-2042.
MacEwan, Arthur 1999. Neo-Liberalism or Democracy? Economic strategy, markets, and alternatives for the 21st century. London-New York: Zed Books.
Nootre, Sirje 2004. Kirjanduse kõnetus. Õpik gümnaasiumile. Töövihik, 1. osa; 2. osa. Õpetajaraamat. Tallinn: Avita.
Pajupuu, Hille 2001. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pajupuu, Hille, Kerge, Krista, Meister, Lya, Asu, Eva Liina, Alp, Pilvi 2010. Natural speaking and how to assess it. – Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, kd 59, nr 2, lk 120-140.
https://doi.org/10.3176/tr.2010.2.02
Palmer, Mark T. 1998. Introduction. – M. T. Palmer, G. A. Barnett (toim), Mutual Influence in Interpersonal Communication. (Progress in Communication Sciences XIV.) Stamford, London: Greenwood, lk ix-xii.
Pavitt, Charles 2001. The Philosophy of Science and Communication Theory. Nova Science Publishers.
Puksand, Helin, Kerge, Krista 2012. Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis. – Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 57 (2011). Tallinn, lk 162- 217.
https://doi.org/10.3176/esa57.09
Rannut, Mart, Rannut, Ülle, Verschik, Anna 2003. Keel. Võim. Ühiskond. Tallinn: TPÜ kirjastus.
Sahkai, Heete 2011.Teine grammatika. Eesti keele teonimede süntaks konstruktsioonipõhises perspektiivis. (TLÜ humanitaarteaduse dissertatsioonid 25.) Tallinn: TLÜ.
Tammemägi, Anni, Ehala, Martin 2012. Koolinoorte keelehoiakud 2011. aastal. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 241-260.
https://doi.org/10.54013/kk653a1
Tannen, Deborah 1991. You Just Don’t Understand: Women and Men in Conversation. New York: Ballantine Books.
Tavast, Arvi WWW. Mõiste mõiste: tähendusteooriate mõju oskuskeelepraktikale.
Taylor, Lynda 2006. The changing landscape of English: implications for language assessment. – ELT Journal, kd 60, nr 1, lk 51-60.
https://doi.org/10.1093/elt/cci081
Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Trenholm, Sarah 1991. Human Communication Theory. Englewood Cliffs: Prentice Hall.
Undusk, Jaan 1992. Etüüdid tekstist. – Akadeemia, nr 5, lk 974-1013.
Undusk, Jaan 1998. Maagiline müstiline keel. Tallinn: Virgela.
Wodak, Ruth, Krzyżanowski, Michal (toim) 2008. Qualitative Discourse Analysis in Social Sciences. Houndmills, New York: Palgrave MacMillan.
https://doi.org/10.1007/978-1-137-04798-4
Õim, Haldur 1996. Teoreetiline keeleteadus ja integreeritud keeleteooria. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 731-744.
Õim, Haldur 2001a. Eesti keeleteadusliku mõtte areng XX sajandil. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 468-479.
Õim, Haldur 2001b. Keeletehnoloogiast ja eesti keelest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 499-501.
Õim, Haldur 2008. Kognitiivne pööre. – Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 617-627.
Õim, Haldur, Tragel, Ilona 2007. Teoreetilise keeleteaduse arengust mujal ja meil XXI sajandi alguses. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 98-115.
