The legend of Madli of Muhu was introduced to public at large in the 1930s as a result of the activities of Jakob Laul, who taught school in Saaremaa. Madli was an old woman who had escaped to Saaremaa from a small island called Muhu. She was known as a healer who led a secluded life in the woods, living on alms and on whatever nature had to offer. Due to her untraditional lifestyle she was also reputed to be a werewolf.
Madli was told to have lived in a tree. The pine associated with her name was still there in the 1930s. On the initiative of Jakob Laul the tree became one of the most popular sights of Kihelkonna parish. Based on that tradition, writer Arnold Liiv authored a short story „Madli of Muhu”. In 1934 Jakob Laul released a children’s play based on the same material, while the life of the protagonist (Hüti Hädi) shares several traits with the fate of Madli. Jakob Laul is worth remembering as a patriot of his vernacular culture, who revived and popularized local tradition to the end of creating a legend. Today the pine tree is gone and without the tangible object there are not many left who remember the place or the story. However, owing to Jakob Laul’s effort Madli’s story has survived in the Estonian Folklore Archives, where the written recordings are available to anyone interested.
References
ARHIIVID
EAA = Eesti Ajalooarhiiv
EKLA = Eesti Kultuurilooline Arhiiv
ERA = Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu 1927–1944
RKM = Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogu Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas
KIRJANDUS
Eesti murded VII. Saarte murde tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2002.
Hinrikus, Rutt 2003. Oskar Looritsa kirjad Hugo Salasoole. – Tuna, nr 1, lk 104–110.
Jakobson, Carl Robert 1870. III. Nõia-usk ja nõia-protsessid. – Kolm isamaa kõnet. St. Peterburg.
Kalda, Mare 2002. Rahvajutud. – Saaremaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534–542.
Kalkun, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Korb, Anu 2002. Kogumistööst. – Saaremaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 509–513.
Kriiska, Aivar, Tvauri, Andres 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita.
Laul, Jakob 1934. Viimne libahunt ehk kõmmkasukas. 3. vaatusline laste- ja noorsoonäidend. Käsikiri Tallinna Ülikooli raamatukogu baltika osakonnas.
Liiv, Arnold 1931. Muhu Madli. – Kodu, nr 21, lk 648–651.
Loorits, Oskar 1928. Liivi rahva usund. III köide. Tartu: [Tartu Ülikool].
Loorits, Oskar 1932. Usund ja vaimulaad. [Tartu: K. Mattiesen.]
Loorits, Oskar 1949. Grundzüge des estnischen Volksglaubens. Bd. I. Lund: sC. Blom.
Mark, Julius 2009. Jakob Laulu meenutades. – Saarte Hääl 2. V (www.saartehaal.ee/2009/05/02/lugeja-kiri-jakob-laulu-meenutades).
Martin, E. 1932. Muhu Madli mänd Saaremaal. – Eesti Mets, nr 12.
Naaber, Enda 1998. Muistendeid ja legende Saare- ja Muhumaast. Kuressaare.
Näidend Muhu-Madlist 1933. – Meie Maa 17. VI, nr 67.
Peit, Ella 1932. Muhu-Madli mänd Pidulas. Puu, millel elutsenud inimene-libahunt. – Meie Maa 7. VII, nr 74.
Rosenberg, Tiit 2013. Vabadikeküsimus Liivimaal 19. sajandi esimesel poolel. – T. Rosenberg, Künnivaod. (Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 143–147.
Rullingo, Ago 2001. Muhumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Saaremaa 1934 = Saaremaa. Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline koguteos. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Tõkmann, Juta 2005. [Elulugu.] – Saarlaste elulood III. Kuressaare: Tallinna saarlaste ühendus.
Vähi, Tiina 2008. Libahundiuskumused arhailise tavaõiguse ja moraali kontekstis. – Ajalooline Ajakiri, nr 1/2, lk 101–154.
