PDF

The history of South Estonian literature within and between two readers

https://doi.org/10.54013/kk678a1

References

Adamson, Hendrik 1936. Mulgi luule. – Mulkide almanak. Toim Leo Kahkra. Tallinn: Mulkide Selts Tallinnas, lk 34–35.

Allas, Tiia 2014. E-kiri Mart Velskrile 12. II (adressaadi valduses).

Annist, August 1936. Peajooni Mulgimaa kirjandusest. – Mulkide almanak. Toim Leo Kahkra. Tallinn: Mulkide Selts Tallinnas, lk 18–21.

Hennoste, Tiit 2014. Lõunaeesti keel ja eesti kirjanduslik avangard. – Looming, nr 1, lk 97–107.

Jääts, Indrek 1998. Setude etniline identiteet. (Studia ethnologica Tartuensia 1.) Tartu: Tartu Ülikool.

Jüvä  Sullõv 2014. E-kiri Mart Velskrile 11. II (adressaadi valduses).

Kaalep, Ain 1997a. Emakeeleõpetus ei tohi ignoreerida emakeelt. – Kolm Lydiat. (Eesti mõttelugu 18.) Tartu: Ilmamaa, lk 373–378.

Kaalep, Ain 1997b. Üt́s kõikaigsündümine, tõistkõrdsündümine, `ümbresündümine. – Kolm Lydiat. (Eesti mõttelugu 18.) Tartu: Ilmamaa, lk 384–388.

Kalkun, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kampmaa, Mihkel 1938. Eesti kirjandusloo peajooned. Esimene jagu. Neljas, ümbertöötatud ja kirjandusteaduse uuematele seisukohtadele kohandatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Kangro, Bernard 1957. Võrumaalasest, ta keelest ja kirjandusest. – Meie maa. Eesti sõnas ja pildis. IV. Lõuna-Eesti. Toim Bernard Kangro ja Valev Uibopuu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 83–86.

Kauksi  Ülle 2000. Võro kirändüs – miä tuu um? – Võro kirändüse luumine. Toim Kauksi Ülle, Nele Reimann. (Võro Instituudi toimõtiseq 7.) Võru: Võro Instituut́.

Kodotulõ’ 1925 [tiitlil 1924] = Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XI.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

Kruus, Oskar 1969. Kirjanduslik Otepää. Tallinn: Eesti Raamat.

Kruus, Oskar 1980. Murdeluulest „Kassimärsi” ilmumise puhul. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 499–501.

Kõivupuu, Marju 1995. Õpetus on see iva ehk Kon om tuu lumpj, kon kunna’ umma’? – Raamatukogu, nr 2, lk 17–19.

Kõivupuu, Marju 2014. E-kiri Mart Velskrile 10. II (adressaadi valduses).

Kõressaar, Viktor 1977. Artur Adson ja lõuna-eestikeelne luule. – Mana, kd 44, lk 32–38.

Lõbu, Terje 2005. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.–1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Mägi, Arvo 1957a. Kirjanduslik Tartu. – Meie maa. Eesti sõnas ja pildis III. Kesk-Eesti. Toim Bernard Kangro ja Valev Uibopuu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 181–183.

Mägi, Arvo 1957b. Tartumaa kirjanduses. – Meie maa. Eesti sõnas ja pildis III. Kesk-Eesti. Toim Bernard Kangro ja Valev Uibopuu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 95–97.

Mägi, Arvo 1957c. Viljandimaa ja mulgid kirjanduses. – Meie maa. Eesti sõnas ja pildis III. Kesk-Eesti. Toim Bernard Kangro ja Valev Uibopuu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 28–29.

Mägi, Arvo 1965. Lühike eesti kirjanduslugu. Algusest kuni iseseisvuseaja lõpuni. I. (Meie kirjanikke 7.) Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Perkins, David 1992. Is Literary History Possible? Baltimore and London: The Johns Hopkins University Press.

Pino, Veera 1987. Paulopriit Voolaine. In memoriam. – Lähedalt ja kaugelt. Toim Heino Ahven. (Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985).) Tallinn: Eesti Raamat, lk 190–196.

Priidel, Endel 1966. Kirjanduslik Mulgimaa. Teejuht. Tallinn: Eesti Raamat.

Priidel, Endel 1971. Viljandi ja kirjamehed. Tallinn: Eesti Raamat.

Priidel, Endel 1983. Kirjanduslik Viljandi. – Kodulinn Viljandi. 700. aastapäevale pühendatud artiklite kogumik. Toim Jaan Eilart. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 86–95.

Põldmäe, Rudolf 1980. Kirjanduslik Tartu. – Kodulinn Tartu. Artiklite kogumik. Toim Jüri Linnus. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 133–144.

Seto lugõmik 1923 [tiitlil 1922] = Seto lugõmik. I osa. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused VI.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

Sikk, Heino 1997. Võromaa kirämiihist. – Kaika suvõülikuulõ kogomik I–VIII (1989–1996). Toim Pille Kattel. Võru: Võro Instituut́, lk 29–32.

Suits, Gustav 1934. Võru kajastusi ja kujutlusi Kreutzwaldil. – Võru 150 aastat. Koguteos Võru linna 150 aasta juubeliks. Toim Karl Ehrmann. Võru, lk 80–83.

Suits, Gustav 1953. Eesti kirjanduslugu. I köide. Algusest kuni ärkamisaja lõpuni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Tamm, Marek 2012. Liivimaa leiutamine. Uue kristliku koloonia kuvandi loomine 13. sajandi esimesel poolel. – Akadeemia, nr 2, lk 195–229.

Toomet, Lauris 1995. Free Theocratic Kingdom of Oandi. – Waterfowl Way. A Selection of Articles and Fiction from the Conference of Ethnofuturism of the Young Authors of the Finno-Ugric Peoples Held in Tartu from May 5 to 9, 1994. Водптицная дорога. Сборник статей и литературных произведений молодых авторов – участников конференции по этнофутуризму Тарту, 5–9 мая 1994. г. Toim Kauksi Ülle. Tartu: Eesti Kostabi-$elts, lk 84–86.

Tuglas, Friedebert 1936. Lühike eesti kirjanduslugu. Teine, täiendatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

Tuumalu, Tiit 1996. Võrukeelne lugemik levitab uut võru-setu kirjaviisi. – Postimees 19. IX, lk 5.

Velsker, Mart 1994. Virolainen ja etelävirolainen runoudessa. – Itä ja Länsi. Suomen, Viron ja Unkarin kirjallisuus idän ja lännen vaikutuskentässä. Toim Pekka Lilja. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, lk 89–95.

Velsker, Mart 2013. Kolm vaadet lõunaeesti kirjandusele. – Looming, nr 11, lk 1542–1554.

Viruskundra 2008 = Viruskundra. Valitud lehekülgi Võrumaa kultuurilehest (1989–2006). Koost Aimi Hollo, Eha Tillmann, Malle Avans, Virve Ots. Võru: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

Voolaine ISIK = Voolaine, Paulopriit, Eesti biograafiline andmebaas ISIK. – http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4283 (22. I 2014).

Võro kiiĺ ja kultuuÉr 2000. Ainõkava aoluulidsõ Võromaa põhikuulõ jaos. Võru keel ja kultuur. Ainekava ajaloolise Võrumaa põhikoolidele. Võru: Võro Instituut́.

Võrokiilne lugõmik 1996 [tiitlil 1995] = Võrokiilne lugõmik. Lugõmise-raamat koolilatsilõ ja suurilõ, kost või lukõq rahvaluulõst, kunst́kirändüsest, ao- ja luuduluust. II parandõt ja tävvendet trükk. Toim Marju Kõivupuu, Jüvä Sullõv. Võru: Võro Instituut́.

Võro kirändüse kodoleht.
http://www.wi.ee/voro/ (22. I 2014).

Võrokõstõ lugõmiseraamat. Võrokiilne lugõmise-raamat koolilatsilõ ja suurilõ, kost või lukõ rahvaluulõst, kirändüsest, ao- ja loodusluust. Tallinn: Koolibri, 1993.

Vääri, Eduard 1995. Helme – Tõrva kirjandus- ja keeleinimesi. – Mulkide almanak [4]. Toim Ene Nobel. Tartu: Eesti Mulkide Selts, lk 22–25.