The article discusses some points of contact between folkloristics and historical studies. The general framework is based on Peter Burke’s schema, which describes the previous development of the relations between the two disciplines as consisting of three periods: the age of harmony, the age of suspicion, and the age of rapprochement. The focus lies on the age of suspicion (1920s–1970s), when folkloristics and historical studies used to develop separately and in parallel. Nevertheless, folklorists appear to have used some historical data in their studies. How exactly and in what context it was done is analysed on the example of the available studies of a popular 19th-century Estonian folk song Eesti mees ja tema sugu („Estonian man and his kin”). The results show that the folklorists have used historical data not only to date the formation stages of the song, but also to describe the developments in the relevant historical and cultural background. The same period involves increased interest in stories based on true life, which were, at that time, mostly considered a valuable resource of historical research. Modern folklorists, however, tend to question folk images of the past. Also, memoirs or other true-life stories are examined with a focus on the representation of historical events, not on the events themselves.
The article addresses some stereotypes observed in the portrayal of the past in the song of „Estonian man”, discussing their formation in the interaction of oral and written culture as well as some later interpretations of those stereotypes.
References
Album Academicum 1994 = Album Academicum Universitas Tartuensis 1918-1944. II. Tartu Ülikooli 1919-1929 immatrikuleeritud üliõpilased. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Teadusfond, 558 lk.
Ben-Amos, Dan 2009 [1971]. Folkloori defineerimine konteksti kaudu. – Dan Ben-Amos, Kommunikatsioon ja folkloor. Sator 9. Tartu: EKM Teaduskirjastus, Eesti Folkloori Instituut, lk 9-26.
Burke, Peter 2004. History and Folklore: A Historiographical Survey. – Folklore, kd 115, nr 2. Routledge, lk 133-139.
https://doi.org/10.1080/0015587042000231237
Dorson, Richard M. 1961. Ethnohistory and ethnic folklore. – Ethnohistory, nr 1, lk 12-30.
https://doi.org/10.2307/480346
Dorson, Richard M. 1986. A Historical Theory from American Folklore. – Handbook of American Folklore. Toim R. M. Dorson. Bloomington: Indiana University Press, lk 326-337.
Dundes, Alan 2002 [1977]. Kes on rahvas? – Alan Dundes, Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. Tallinn: Varrak, lk 11-32.
Eesti ajalugu 2012 = Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koost ja toim A. Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut.
Eichenfeldt, Peter 1909 = Pühajärve sõjad (Peter Eichenfeldti mälestused). – Eesti Kirjandus, nr 11-12, lk 428-434; 465-471.
Grenzstein, Ado 1898. Kirjakogu – Olevik 12. V,
http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s1272879&nid=113419&con=0
Haan, Binne de, Renders, Hans 2013. Towards Traditions and Nations. – Theoretical Discussions of Biography. Approaches from History, Microhistory, and Life Writing. Toim H. Renders, B. de Haan. Lewiston-Queenston-Lampeter: Edwin Mellen Press, lk 15-33.
https://doi.org/10.1163/9789004274709
Heimo, Anne 2014. Pereajalugu internetiajastul: diasporaa-genealoogia ja jätkuv ajalookirjutusprotsess. – Mäetagused, nr 56, lk 15-180,
https://doi.org/10.7592/MT2014.56.heimo
Hiiemäe, Mall 1978. Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall 2003. Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaleidmised. – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Toim T. Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 50-60.
Hopkin, David 2004. Storytelling, fairytales and autobiography: some observations on eighteenth- and nineteenth-century French soldiers’ and sailors’ memoirs. – Social History, nr 29 (2), lk 186-198.
https://doi.org/10.1080/0307102042000207840
Hurt, Jakob 1879 [1868; 1871]. Pildid isamaa sündinud asjust. Tartu: K. Mattiesen.
Hurt, Jakob 1989 [1871]. Mis lugu rahva mälestustest pidada. – Jakob Hurt, Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ü. Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, lk 9-25.
Hvostov, Andrei 2013. Orjaööst päästab leppimine sakslastega. – Postimees 5. II.
Jaago, Tiiu 2014a. Pärimuslik ajalugu – arengusuunad ja paralleelid. – Mäetagused, nr 56, lk 7-20,
https://doi.org/10.7592/MT2014.56.sissejuhatus
Jaago, Tiiu 2014b. Minevikufaktid ja minevikuesitused. Küsimus pärimusliku ajaloo allikaspetsiifikast. – Mäetagused, nr 56, lk 83-102,
https://doi.org/10.7592/MT2014.56.jaago
Jansen, Ea 1999 = Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos. Ajaloo Instituudis 28. jaanuaril 1999 toimunud seminari ettekanded ja teesid. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 2, lk 111-125.
Jakobson, Carl Robert 1991 [1868, 1870]. Kolm isamaa kõnet. Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Tallinn: Eesti Raamat.
Johansen, Paul 2005 [1961]. Legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt. – Paul Johansen, Kaugete aegade sära. (Eesti mõttelugu 65.) Koost J. Kivimäe. Tartu: Ilmamaa, lk 303-323.
Joyner, Charles 1989. A tale of two disciplines: Folklore and history. – Folklore and Historical Process. Toim D. Richtman-Auguštin, M. Povranović. Zagreb: Institute of Folklore Research, lk 9-22.
Karjahärm, Toomas 2005. Hans Kruus kaugvaates. – Hans Kruus, Eesti küsimus. (Eesti mõttelugu 62.) Koost T. Karjahärm, H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 7-19.
Korka, Toomas 2013. Mälestused maaelust ja moderniseerumisest: kaks eesti varajast autoetnograafiat. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli etnoloogiaosakond,
http://hdl.handle.net/10062/30914
Kreutzwald, F. R. 1844a. Mythische Beleuchtung des Labyrinths bei Dorpat. – Das Inland. Eine Wochenschrift für Liv-, Est- und Kurland’s Geschichte, Geographie, Statistik und Literatur, 9. aastakäik, nr 44, v 698-702.
Kreutzwald, F. R. 1844b. Nochmals eine Erklärung über die Labyrinth-Frage. – Das Inland. Eine Wochenschrift für Liv-, Est- und Kurland’s Geschichte, Geographie, Statistik und Literatur, 9. aastakäik, nr 51, v 812-814.
Kruus, Hans 1927. Pühajärve sõda 1841. a. Tartu: Loodus.
Kruus, Hans 1930. Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX sajandi 40-ndail aastail: mit einem Referat die Bauernbewegung in Südestland in den 40-er Jahren des XIX Jahrhunderts. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Kruus, Hans 2005 [1930]. Ärkamisaja pärandus eesti ajaloo uurimisele. – Hans Kruus, Eesti küsimus. (Eesti mõttelugu 62.) Koost T. Karjahärm, H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 122-133.
Kruus, Hans 2005 [1939]. Jakob Hurda pärand eesti rahvuslikule mõttele. – Hans Kruus, Eesti küsimus. (Eesti mõttelugu 62.) Koost T. Karjahärm, H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 198-225.
Kõiva, Mare (toim) 2014. Maailm ja multitasking. (Tänapäeva folkloorist 10.) Tartu: EKM Teaduskirjastus.
https://doi.org/10.7592/TF10
Laineste, Liisi (toim) 2012. Eesti ja Poola huumor. – Mäetagused, nr 52,
http://www.folklore.ee/tagused/nr52/index.html
Laugaste, Eduard 1946. Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti. – Looming, nr 4, lk 476-486.
Laugaste, Eduard 1957. Kalevipoja-muistendite tüpologiseerimise küsimusi. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 53.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Loorits, Oskar 1927. Vägilase prototüüpe. – Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 37-71.
Lorenz, Chris 2013. Ajalugu ja teooria. – Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, nr 4, lk 94-107.
Methis 2010 = Methis. Studia Humaniora Estonica, nr 5/6. Omaelulookirjutus eesti kultuuriloos. Koost ja toim L. Kurvet-Käosaar,
http://www.methis.ee/arhiiv/methis-nr-5-juuni-2010
Palm, August 1938. Tähelepanekuid eesti memuaarkirjanduse arengust ja laadist. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 269-306; nr 7, lk 319-333.
Peters, Oskar 1935. Uuem eesti rahvalaul “Eesti mees ja tema sugu”. Monograafia. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Rosenberg, Tiit 2010. Sotsiaalne käärimine ja konfliktid. – Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Toim T. Karjahärm, T. Rosenberg. Peatoim S. Vahtre. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 80-89.
Saal, Andres 1893. Päris ja prii II. Eestlaste priiuse ajalugu algusest meie ajani (1819-1866). Esimene pool. Rakvere: P. Erna.
Salupere, Malle 1996. Meie esimene matsileht, esimene kutseõppeasutus ning nende asutaja pastor J. Ph. von Roth. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 514-520; nr 9, lk 590-600.
Selart, Anti2013. Meie soov pole olnud müüte murda.- Eesti Päevaleht 27. I.
Sepp, Hendrik 1928. Eesti iseseisvuse ajal ilmunud eestikeelne memuaarkirjandus. – Ajalooline Ajakiri, nr 1, lk 50-61.
Siim, Pihla Maria 2014. Üle piiride liikuvad pered: lood mobiilsusest ja paigal püsimisest. – Mäetagused, nr 56, lk 127-154,
https://doi.org/10.7592/MT2014.56.siim
Sild, Olaf 1902. Johann Philipp Roth. – Eesti Üliõpilaste Seltsi album. 7. leht. Tartu: Postimees, lk 139-166.
Tamm, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. – Loomingu Raamatukogu, nr 28-30. Tallinn: SA Kultuurileht.
Tampere, Herbert 1965. Eesti rahvalaule viisidega. 5. osa. Tallinn: Valgus.
Tarvel, Enn 1982. Sissejuhatus. – Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn: Eesti Raamat, lk 5-21.
Tedre, Ülo 1951. Talupoja võitluse kujutamine mõisniku vastu XIX sajandi eesti folklooris. Diplomitöö. Tartu: TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas: diplomitöö nr 14.
Tedre, Ülo 2003 [1954]. Eesti mees ja tema sugu XIX sajandi Eesti lõppriimilises rahvalaulus. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Thomson, Alistair 2007. Four paradigm transformations in oral history. – The Oral History Review, kd 34, nr 1, lk 49-70.
https://doi.org/10.1525/ohr.2007.34.1.49
