Compared to the 1960s, an analysis of today’s humorous narratives based on real-life events allows to identify some dynamic changes in community folklore. The most volatile factor in this study is the sociocultural situation: the topics of the narratives continue shifting forward in time, reflecting the experience that the community members have accumulated in life. The tradition shows a receding tendency in rural villages, but is more active in circles of colleagues or friends, in clubs and societies, etc. As far as humour theories are concerned, the most important point to make here is that the topicality of the repertoire of narratives based on real-life events in both real and imagined communities lies in the actual experiencing of the event or incident, which is then relived through the narrative. This is how a repeatedly heard story, unlike a repeatedly heard joke, can still be interesting. As in ordinary life, laughter is triggered by understanding the scripts that deviate from the norm and are incompatible with each other.
An English version of the article has been published in: Scala naturae. Festschrift in Honour of Arvo Krikmann for his 75th birthday. Ed. by Anneli Baran, Liisi Laineste, Piret Voolaid. Tartu: ELM Scholarly Press, 2014, pp. 327–435.
References
Aarne, Antti 1918. Estnische Märchen- und Sagenvarianten. (FF Communications 25.) Hamina: Suomalainen Tiedeakatemia.
Attardo, Salvatore 1993. Violation of conversational maxims and cooperation: The case of jokes. – Journal of Pragmatics, kd 19, nr 6, lk 537-558.
https://doi.org/10.1016/0378-2166(93)90111-2
Attardo, Salvatore 1994. Linguistic Theories of Humor. Berlin-New York: Mouton de Gruyter.
Attardo, Salvatore, Hempelmann, Christian F., Di Maio, Sara 2002. Script oppositions and logical mechanisms: Modeling incongruites and their resolutions. – HUMOR: International Journal of Humor Research, kd 15, nr 11, lk 3-46.
https://doi.org/10.1515/humr.2002.004
Bausinger, Hermann 1958. Strukturen des alltäglichen Erzählens. – Fabula, kd 1, nr 3, lk 239-254.
https://doi.org/10.1515/fabl.1958.1.2.239
Dégh, Linda 1976. The postulative Proto-Memorate. – Studia Fennica, kd 20, lk 48-57.
Gardoš, Ilona 1968/1969. Das Repertoire einer heutigen obersorbischen Erzählgemeinschaft. – Lětopis, nr 11/12, lk 86-93.
Georges, Robert A. 1976. From folktale research to the study of narrating. – Studia Fennica, kd 20, lk 159-168.
Hiiemäe, Mall 1978. Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat.
Hiiemäe, Mall 2001. Geschichten von Waldtieren als Tatsachberichte. – Folklore als Tatsachenbericht. Toim Jürgen Beyer, Reet Hiiemäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 37-53.
Hrisztova-Gotthardt, Hrisztalina 2014. Like proverb, like tale: On the interrelationship of Bulgarian proverbs and folktales. – Scala Naturae. Festschrift in Honour of Arvo Krikmann for his 75th birthday. Toim Anneli Baran, Liisi Laineste, Piret Voolaid. Estonian Literary Museum. Department of Folkloristics. Tartu: ELM Scholarly Press, lk 163-170.
Knuuttila, Seppo 1980. Leikin varjolla vakavasti. Katsaus antropologiseen pilailututkimukseen. – Suomen Antropologi, nr 1, lk 20-37.
Knuuttila, Seppo 1982. Kaskut ja vitsit. – Kertomusperinne: Kirjoituksia proosaperinteen lajeista ja tutkimuksesta. (Tietolipas 90.) Toim Irma-Riitta Järvinen, S. Knuuttila. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 106-125.
Krikmann, Arvo 1965. Küsimusi rahvanaljandite alalt I. – Rahvapärimuste koguja 4. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, lk 21-57.
Krikmann, Arvo 2002. Sissejuhatavat huumorist ja rahvanaljast: ained, mõisted, teooriad. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 833-847.
Krikmann, Arvo 2003. Puändita naljandite struktuurist. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 161-177.
Krikmann, Arvo 2004. Koestler, Raskin, Attardo ja teised. Lingvistiliste huumoriteooriate uuemaist arenguist. (Reetor 4.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.
Krikmann, Arvo 2005. Naljandid ja anekdoodid. – Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Koost Merili Metsvahi, Ülo Valk. Toim Mall Hiiemäe. Tallinn: Koolibri, lk 63-77.
Laineste, Liisi 2003. Suunad huumori uurimises. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 793-804.
Laineste, Liisi 2005. Tegelased eesti etnilises huumoris. – Mäetagused 28. Hüperajakiri. Tartu: lk 9-76.
https://doi.org/10.7592/MT2004.28.laineste
Laugaste, Eduard 1961. Teritada senisest rohkem tähelepanu olustikulistele jutustustele (pajatustele). – Rahvapärimuste koguja 1. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, lk 26-32.
Laugaste, Eduard 1972. Lisamärkmeid pajatuse kui rahvajutuliigi kohta. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 474-477.
Norrick, Neal R. 2004. Non-verbal humor and joke performance. – HUMOR: International Journal of Human Research, kd 17, nr 4, lk 401-409.
https://doi.org/10.1515/humr.2004.17.4.401
Oring, Elliott 2013. What is a narrative joke? – The 16th Congress of the International Society for folk Narrative Research. Folk Narrative in the Modern World: Unity and Diversity. June 25-30, 2013. Vilnius, Lithuania. Program & Abstracts. Toim Lina Būgienė. Vilnius: The International Society for Folk Narrative Research, The Institute of Lithuanian Literature and Folklore, Vilnius University, lk 158.
Põldmäe, Rudolf 1938. Küsimusi rahvanaljandite alalt I. – Rahvapärimuste Selgitaja I, nr 5. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 150-151.
Põldmäe, Rudolf 1939. Küsimusi rahvanaljandite alalt II. – Rahvapärimuste Selgitaja I, nr 7. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 208-217.
Põldmäe, Rudolf 1940. Küsimusi rahvanaljandite alalt III. – Rahvapärimuste Selgitaja II, nr 1 (8). Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 10-18.
Pöysä, Jyrki 2013. Natural narrative – a folkloristic view. – The 16th Congress of the International Society for Folk Narrative Research. Folk Narrative in the Modern World: Unity and Diversity. June 25-30, 2013. Vilnius, Lithuania. Program & Abstracts. Toim Lina Būgienė. Vilnius: The International Society for Folk Narrative Research, The Institute of Lithuanian Literature and Folklore, Vilnius University, lk 168.
Raskin, Victor 1985. Semantic Mechanismus of Humor. Dordrecht-Boston-Lancaster: D. Reidel Publisching Company.
Stahl, Sandra K. D. 1977. The oral personal narrative in its generic context. – Fabula, kd 18, nr 1-2, lk 18-39.
https://doi.org/10.1515/fabl.1977.18.1.18
Virtanen, Leea 1982. Henkilökohtainen kerronta. – Kertomusperinne: Kirjoituksia proosaperinteen lajeista ja tutkimuksesta. (Tietolipas 90.) Toim Irma-Riitta Järvinen, Seppo Knuuttila. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 180-205.
